2-24-102816/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-102816 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sander Talisoo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 84,28 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. mai 2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXXXX) Sander Talisoo (isikukood RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 28. mai 2025 otsus tühistada.

2.Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Välja mõista Sander Talisoolt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sideteenuste võlgnevus 39,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18,50 eurot ja alates 29. novembrist 2025 viivis põhinõudelt (39,74 eurot) määraga 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Välja mõista Sander Talisoolt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks seadmekindlustuslepingu alusel võlgnevus 8,76 eurot, sissenõudekulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2,55 eurot ja viivis põhinõudelt 8,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3.Koos apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid (loovutamise kinnitus, volikiri ja registrikaardi väljavõte) võtta asja materjalide juurde.

4.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.

1 5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Sander Talisoo kanda. Välja mõista Sander Talisoolt menetluskuluna maakohtus 344 eurot ja ringkonnakohtus 364 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

6.Välja mõista Sander Talisoolt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata menetluskulult kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast arvates kuni menetluskulu tasumiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 22. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sander Talisoolt (võlgnik, kostja) 106,45 euro saamiseks.

Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue anti 19. märtsi 2024 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 2. aprilli 2024 määrusega. Hagi aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 16. veebruaril 2019 sõlmitud Tele2 liitumisleping nr XXXXXXXXXX, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenuseid numbrile 58199097 ning 11. juulil 2021 sõlmitud Tele2 seadmekindlustuse leping nr XXXXXXXXXXXXXX, millega kindlustati If P&C Insurance AS vahendusel kostja seade.

Kostja jättis teenuse ja kindlustuse eest tasumata alates 1. aprilli 2023 arvest. Tele2 luges lepingu üles öelduks alates 16. juunist 2023 ning loovutas 1. novembril 2023 nõude hagejale.

Hageja nõuab kostjalt:

-16. veebruaril 2019 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr XXXXXXXXXX tulenevat sideteenuste võlgnevust 39,74 eurot, viivist 6,46 eurot ja viivist 0,05% päevas põhinõudelt alates 2. aprillist 2024 kuni täitmiseni; - 11. juulil 2021 sõlmitud Tele2 seadmekindlustuse lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tulenevat võlgnevust 8,76 eurot, sissenõudekulusid 20 eurot, viivist 0,89 eurot ja viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhinõudelt alates 2. aprillist 2024 kuni täitmiseni.

Maakohus selgitas 15. mai 2025 e-kirjaga hagejale, et hagile lisatud loovutamise tõend ja võlateatised ei ole seostatavad arutatava asjaga ning andis asjakohaste tõendite esitamiseks tähtaja. Hageja esitas tähtaegselt kinnituse nõude loovutamise kohta, millega väidetavalt Tele2 Eesti AS kinnitab nõude loovutamist hagejale, täpsustades, et „Nõue põhineb liitumislepingul nr. XXXXXXXXXX, 16.02.2019 ja selle lisadel.“ Allkirjastajaks on 2 märgitud Tele2 Eesti AS. Dokumendi on digitaalselt allkirjastanud Signe Varik. Samuti esitas hageja pdf-failid võlateatistest ja loovutuse teatisest.

3.Kostja sai hagimaterjalid kätte Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil 9. aprillil 2025. Kostja maakohtule ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel lihtsustatud korras ning lahendas asja sisuliselt istungit pidamata. Maakohus jättis 28. mai 2025 otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõude omandamist Tele2 Eesti AS-lt. Hagi aluseks on Tele2 Eesti AS nõue kostja vastu, mis hagi väidete kohaselt loovutati hagejale. Hagiga koos esitatud loovutusteatis puudutas teist võlausaldajat ja võlgnikku. Sama lugu oli võlateatistega. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu. Esialgse võlausaldaja kinnitus nõude loovutamise kohta oleks iseenesest asjakohane tõend, kuid selleks peab vastava dokumendi allkirjastama esialgset võlausaldajat esindama õigustatud isik.

Maakohus tuvastas, et äriregistri kannete kohaselt ei ole Signe Varik Tele2 Eesti AS juhatuse liige. Seega võib tema esindusõigus tuleneda ainult lepingulisest suhtest, kuid hageja ei ole sellise suhte olemasolu tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja nõude alust tõendama. Kuivõrd hageja nõude alus on tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Eraldi märkis maakohus, et hagi 20 euro sissenõudekulude nõudes jääks rahuldamata ka nõude omandamise tõendatuse korral, sest hageja ei ole esile toonud kulude nõudmise alust.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1132 lg 2 ei sätesta nõude alust, vaid kulude väljamõistmise piirmäära. Samuti jääks rahuldamata seadmekindlustuse lepingust tulenev nõue, sest kinnitus hõlmab vaid liitumislepingust tuleneva nõude loovutamist. Hagiavalduses märgitud summast ei saaks lähtuda, sest maksekäsu kiirmenetluses oli põhinõudeks märgitud 67,12 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostjal teadaolevalt kulud puudusid, jättis maakohus need rahaliselt kindlaks määramata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas 30. juunil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega rahuldada hagi.

Maakohtu otsus on üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et nõude loovutamine ei ole tõendatud. Nõude loovutamine on kehtiv ja hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama.

VÕS § 164 lg 1 mõttes on nõude loovutamine käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Maakohus ei ole asja materjalide pinnalt tuvastanud asjaolusid, millest järelduks, et kõnealuse nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või et kohustust ei saaks selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1 teine lause).

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Maakohtule 21. mail 2025 esitatud teatis sisaldab kinnitust, et esialgne võlausaldaja on hagiavalduse aluseks olevast lepingust ja selle lisadest tuleneva nõude kostja vastu loovutanud.

3 Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1).

Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendatud kinnituse nõude loovutamise kohta (lisa

1), Tele2 Eesti AS volikirja (lisa 2), mille kohaselt Signe Varik on volitatud isik ja volikirja on andnud seaduslik esindaja, kes on kantud registrikaardile, teenuseosutaja registrikaart (lisa

3). Volituse andnud Kertu Leppik oli kantud Tele2 Eesti AS registrikaardile juhatuse liikmena alates 7. juulist 2023 kuni 1. aprillini 2025. Kui maakohus oleks antud asjaolule juhtinud hageja tähelepanu eelmenetluses, oleks nimetatud volikiri esitatud juba eelmenetlusse.

Maakohtu otsus on üllatav ja põhjendamatu ka sissenõudekulu osas. Hageja on pädev ja õigustatud esitama kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid Tele2 Eesti AS nimel, mida kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud Tele2 Eesti AS kinnituskiri.

Hageja hagemisõigus on tõendatud ja samuti on nõude loovutamine kehtiv. Vaidlus puudub selles, et kui kostja ei ole kohustust Tele2 Eesti AS-ile täitnud, siis tulnuks kostjal Tele2 Eesti AS 16. veebruari 2019 liitumislepingust nr XXXXXXXXXX ja Tele2 Eesti AS 11. juuli 2021 seadmekindlustuse lepingust nr XXXXXXXXXXXXXX tulenevad nõuded täita hagejale.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

Maakohus tugines TsMS § 436 lg-t 4 eirates asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

Maakohus lahendas vaidluse suures osas selliste asjaolude põhjal, mida kumbki pool esile ei toonud ja mida kohus ei olnud pooltega ka arutanud s.o volitusega seonduvat ehk õigustatud isiku esindust.

Eelmenetlus maakohtus oli ebapiisav ja TsMS § 392 lg 1 p 3 nõudeid eirav. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud, seega ei olnud maakohtul põhjust nõude loovutamist kahtluse alla seada.

Maakohtu põhjendused pole piisavad ega veenvad, millega maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1.

6.Ringkonnakohtu 4. juuli 2025 menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale Politsei- ja Piirivalveameti kaasabil isiklikult kätte 8. oktoobril 2025. Kostja ringkonnakohtu määratud tähtaja (21 päeva) jooksul apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud tuleb jätta mõlemas kohtuastmes kostja kanda.

8.Käesolevat asja menetleb kohus hagimenetluse sätete kohaselt. Hagimenetluses kehtib pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 2 esimene lause). Tegemist on menetlusliku põhiõigusega, mis peab olema tagatud alati ja igat liiki menetlustes. Kohus saab lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mis pooled on menetluse käigus välja toonud. Ka hagi rahuldamata jätmisel saab kohus tugineda eelkõige kostja vastuväidetele, kui seadusest ei tulene teisti.

Praeguses asjas jättis maakohus hagi täielikult rahuldamata olukorras, kus kostja olles hagimaterjalid kätte saanud, ei vaielnud hagile vastu. Hageja nõuab sideteenuse ja seadmekindlustuse lepingu täitmist. Tegemist ei ole materiaalõiguslikult alusetu nõudega ja 4 seda ei väida ka maakohus. Seega on maakohus hagi rahuldamata jättes rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet (TsMS § 5 lg 2), millist põhimõtet pidi maakohus järgima vaatamata sellele, et tegemist on TsMS § 405 järgi lihtmenetluse asjaga.

9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Asja materjalide kohaselt on hageja omandanud nõude loovutuse teel Tele 2 Eesti AS-lt nii liitumislepingu nr XXXXXXXXXX kui ka seadmekindlustuslepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel. Hageja tõendas seda asjaolu esialgse võlausaldaja kinnitusega nõude loovutamise kohta. Kinnituse oli allkirjastanud Signe Varik. Kuivõrd kostja ei vaidlustanud loovutuse kehtivust, sh Signe Variku esindusõigust, asus maakohus ebaõigele järeldusele, et hageja ei ole oma nõudeõigust tõendanud. Nõustuda tuleb hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus tugines otsust tehes asjaolule, mida maakohus ei olnud pooltega menetluses arutanud (TsMS § 436 lg 4 rikkumine), mistõttu võtab ringkonnakohus asja juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid: loovutamise kinnitus, volikiri ja registrikaardi väljavõte. Seega on hageja tõendanud, et esialgne võlausaldaja on loovutanud hagejale nõuded nii liitumislepingust nr XXXXXXXXXX kui ka seadmekindlustuslepingust nr XXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ka apellatsioonimenetluses.

10.Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kostja ei ole hagile ega võla suurusele vastuväiteid esitanud.

11.Hageja on esitanud esmalt nõude liitumislepingu alusel ja nõuab kostjale osutatud sideteenuse eest 39,74 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagi on selles osas tõendatud liitumislepingu ning arvetega (18. aprilli, 18. mai ja 18. juuni 2023 arved). Hagejalt tuleb välja mõista sideteenuste eest 39,74 eurot.

12.Hageja on teiseks esitanud nõude seadmekindlustuslepingu alusel. Hageja nõuab seadmekindlustuse eest 8,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagi on selles osas tõendatud seadmekindlustuslepingu ning arvetega (18. aprilli, 18. mai, 18.juuni ja 18. juuli 2023 arved).

Hagejalt tuleb välja mõista seadmekindlustustasu 8,76 eurot.

13.Hagi tuleb rahuldada ka sissenõudmiskulude 20 eurot nõudes. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud kulude nõudmise alust. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et sissenõudmismenetluse kohtuväline esindaja on kostjale toimetanud kaks tasulist meeldetuletuskirja: 1. detsembril 2023 ja 3. aprillil 2024, vastavad kirjad on esitanud kohtule tõendina koos hagiavaldusega. Kostja ei ole neid hageja väiteid vaidlustanud.

14.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu ka viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94).

Liitumislepingu tingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks tasumata sideteenuse eest 0,05% päevas. Hagi esitamise seisuga 1. aprill 2024 oli hageja arvestuste kohaselt viivise suuruseks liitumislepingu järgselt põhivõlalt 39,74 eurot 6,46 eurot.

Seadmekindlustuse lepingu täitmisega viivitamise eest nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel (EKP võlasuhete intressimäär + 8% aastas). Hagi esitamise seisuga 1. aprill 2024 oli hageja arvestuse kohaselt tasumata kindlustusmaksetelt 8,76 eurot viivise suuruseks 0,89 eurot.

Ringkonnakohus arvestab sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise aja 28. november 2025 seisuga:

5 - viivis liitumislepingu järgselt põhivõlalt 39,74 eurot ajavahemiku 2. aprill 2024 kuni 28. november 2025 eest on 12,04 eurot (606 päeva määraga 0,05% päevas), kokku koos hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega 18,50 eurot (12,04 + 6,46); - viivis tasumata kindlustusmaksetelt 8,76 eurot ajavahemiku 2. aprill 2024 kuni 28. november 2025 (90 päeva määraga 12,5% aastas, 184 päeva määraga 12,25% aastas, 181 päeva määraga 11,15% aastas, 151 päeva määraga 10,15% aastas) eest on 1,66 eurot, kokku koos hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega 2,55 eurot (1,66 + 0,89).

15.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt Ringkonnakohus rahuldab ka hageja selle nõude. ja TsMS § 367 alusel ka tulevikus kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

16.Maakohtule esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu suuruseks 547 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning kulud õigusabile (3,5 h hinnaga 122 eurot/h (koos käibemaksuga)) 427 eurot. Kulud õigusabile koosnevad hagiavalduse koostamise kulust (2 h) ja kulust dokumentide analüüsimisele ja komplekteerimisele.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks maakohtus tuleb rahuldada osaliselt summas 364 eurot ja see kostjalt välja mõista hageja kasuks. Põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 järgi on õigusabikulu hagiavalduse koostamisele. Dokumentide analüüsi kulu peab olema hõlmatud hagiavalduse koostamise kuluga. Dokumentide komplekteerimine on tehnilist laadi tegevus ja sellise tegevuse tasustamine ei pea olema hõlmatud õigusabi osutamisega. Liiati nähtub asja materjalidest, et dokumendid olid ka puudulikult komplekteeritud, kuivõrd tekitasid maakohtus küsimuse hageja nõudeõigusest. TsMS § 4842 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu.

17.Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud ringkonnakohtus riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 244 eurot, kokku 344 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus välja mõista 344 eurot.

18.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemise päevale järgnevast päevast ja kuni menetluskulu tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.