) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt
Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti Tartu Linnavalitsuses ja XXX a on välja antud abielutunnistus nr XXX. Poolte kinnitusel lõppes nende abieluline kooselu 2025. aasta veebruari lõpus ja pooled on praeguseks ligi 10 kuud elanud eraldi. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi abieluliste suhete taastamist. Hageja taotleb kohtult abielu lahutamist ja kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Poolte esitatust nähtuvalt on neil kaks alaealist ühist last ja jaotamata vara. Kohus leiab aga, et need asjaolud, sh võimalikud vaidlused lastega suhtlemise korra või ühisvara jagamise üle, ei anna alust jätta kostja õigeksvõttu vastu võtmata ja jätta abielu lahutamise hagi rahuldamata. Kui pooled laste hooldusõiguse teostamise, sh suhtlusõiguse teostamise või ühisvara jagamise osas kokkulepet ei saavuta, on võimalik nendes küsimustes oma õiguste ja nõude maksmapanemiseks pöörduda eraldi kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 7.
lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.