Obsah (7)

§ 444§ 122§ 123§ 132§ 129§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2026, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-19156 Kohtuasi L

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagiavaldusele hageja isaduse tuvastamise ja elatise nõude õigeks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati (PKS § 94 lg 1). Rahvastikuregistris puudub kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).
2. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Seega on tuvastatud et L. L. põlvneb I. M.ist. Lähtudes eeltoodud põhjendustest rahuldab kohus põlvnemise tuvastamise hagi. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.
3. Hageja palus välja mõista elatise summas 301,74 eurot alates 11.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, selliselt, et elatist indekseeritakse iga aasta
4. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
5. Kohtule esitatud vastuses võttis kostja hagi õigeks ja on nõus lapsele maksma elatist miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). 2
6. Hageja palub välja mõista elatise miinimummääras, alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Kohus leiab, et elatise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates 11.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so XXX 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
7. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Välja mõistetud elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole. Tsiviilasja hind 8.

§ 122lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (

§ 123

). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on elatise nõude hinnaks 2715,66 eurot (301,74x9). Kokku on hagihind 6215,66 eurot. Menetluskulude jaotus 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamisel, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga.

§ 164

lg 1 kohaselt lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3