KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1

) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda.

§ 10

lg 1 kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.

1. Poolte vahel pole vaidlust, et avaldatud isikuandmed on õiged, st et hagejal on võlgnevus AS-i SEB PANK ees maksehäires kajastatud summavahemikus. Asjaolust, et maksehäire tekke ajaks on märgitud 02.10.2020 ehk aeg, kui pankotimenetluses ei olnud veel 3 2-23-10249 lõpparuannet kinnitatud (see kinnitati 02.12.2020), siis ei saa mõistlikult teha järeldust, et tegemist on uue võlaga või võlaga, mis polnud hõlmatud pankrotimenetlusega.
2. Selleks, et tuvastada, kas avaldatud isikuandmed kahjustavad ülemäära hageja kui andmesubjekti õigusi või vabadusi (

§ 10lg 2 p 3) tuleb kaaluda huve avalikustamiseks ja avalikustamise lõpetamiseks.

1. Kostja on selgitanud, et lisaks isiku tasumisele kallutamise eesmärgile on andmete avalikustamise eesmärk ka võimaldada krediidiandjatel rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet, kontrollides isiku krediidivõimet. Seega on avalikustamise huvi nii aidata kaasa krediidivõimelisuse hindamisele kui ka mõjutada sellega hagejat täitma enda kohustusi. Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka võlausaldaja õigust avaldada andmeid isiku võlgnevuse kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma. Seega on iseenesest mõlemad huvid seaduspärased.
2. Hageja väidetel seisneb tema huvi avalikustamise lõpetamiseks tema õiguste (maine, eraelu puutumatus, võimalus teostada ennast äritegevuses, omandi põhiõiguse, sh igapäevaelu tehingute tegemise võimaluse1) kaitses. Hageja tõi välja, et pangad on keeldunud laenupakkumise tegemisest ja laenu andmisest Sailing Estonia OÜ-le (kelle juhatuses on hageja) põhjusel, et pakkumise tegemisel võetakse arvesse kogu avalik teave nii ettevõtte kui seotud isikute kohta ja et ettevõte ei mahu panga poolt soovitud raamidesse. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas vaidlusaluse maksehäireta oleksid pangad keeldunud Sailing Estonia OÜ-le laenu andmisest. Samas on eluliselt usutav, et maksehäire olemasolu mõjutab isiku võimalust saada laenu ja ka isiku krediidivõimelisuse hinnangut, kuid see ei pruugi olla kaalukam huvi

§ 10lg 2 p 3 mõttes.

13. Lisaks on hageja toonud välja, et tema nime ja maksehäire avaldamine põhjustab tal hingelisi üleelamisi ja häbi – sest teda häbistatakse maksehäirega, avaliku teatega võlgnetava rahalise kohustuse kohta, olenemata sellest, et ta on 13 aasta jooksul nii pankrotimenetluses kui kohustustest vabastamise menetluses tasunud võlgu ja loovutanud kogu oma arestitava sissetuleku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohtu hinnangul on usutav, et maksehäired, pankrotimenetluse läbi tegemine ja kohustustest vabastamise menetluses osalemine võivad olla hageja jaoks põhjustanud hingelisi üleelamisi. Välistatud ei ole, et ka vaidlusalune maksehäire põhjustab hagejas täiendavaid negatiivseid emotsioone. Siiski ei piisa üksnes negatiivsetest tagajärgedest, et järeldada, et avalikustamine tuleb lõpetada. 14.

§ 10

lg 2 p-d 4 ja 5 seavad konkreetsed ajalised piirangud võlasuhte rikkumisega seonduva info edastamisele (vastavalt 30 päeva lepingu rikkumisest ja viis aastat kohustuse rikkumise lõppemisest). Kuna seadus näeb võlakohustuste rikkumise avalikustamise osas ette erinormi, siis on selle kaudu võimalik tuletada, et üldjuhul viis aastat kohustuse rikkumise lõppemisest on õiguspärane avaldada võlasuhte rikkumisega seonduvat infot. Käesoleval juhul ei ole aga küsimust ajalises kestvuses, vaid eelkõige huvide kaalumisel.

§ 10

lg 2 p 3 seab isiku õiguste ja vabaduste kahjustumisele kõrgema standardi, see tähendab, et õigused ja vabadused ei pea olema lihtsalt saanud kahjustatud, vaid see peab olema toimunud ülemääraselt. Seega isegi kui jaatada, et kohustustest vabastamise menetluse ajal aktiivse maksehäire avalikustamine võib rikkuda isiku õigusi, ei ole hageja veennud kohut, et tegemist on ülemäärase kahjustumisega. 4 2-23-10249

1. Kuna hageja on enda kohustusi AS-i SEB Pank ees rikkunud ning kuivõrd kohustus on käesoleva ajani tasumata, on rikkumine jätkuv. Üksnes asjaolu, et isiku suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus, ei muuda avalikustatud informatsiooni ebaõigeks ega hageja suhtes ülemääraselt tema õigusi rikkuvaks infoks. Hageja kohustusest vabastamise menetlus veel kestab, sh võlausaldajate nõuete täitmine ning ka avalikustatud maksehäire aluseks oleva nõude täitmine. Seega ei saa öelda, et maksehäiret ei eksisteeri. Asjaolu, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlausaldajal võimalik algatada sundtäitmist ning nõuete rahuldamise kohustuse ulatus on piiratud, ei tähenda, et võlausaldajal ei ole õigustatud huvi ka jätkuvalt mõjutada maksehäire avalikustamisega isikut veelgi suuremas mahus enda võlakohustust täitma, st leidma viise ja võimalusi, et teenida rohkem tulu, mida võlausaldajal on võimalik vastavalt ettenähtud jaotistele väljamaksena saada. Seega ei saa öelda, et nimetatud huvi puuduks täielikult. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et vaidlusaluse maksehäire avalikustamine võib iseenesest mõjuda negatiivselt hageja võimalustele tulu teenida ja seega ka kohustustest vabastamise eesmärgile. Isiku finantsiline usaldusväärsus ei saa olla seotud ainult ühe maksehäirega, vaid pikema ajalooga. Ka isiku varasem pankrotimenetlus ning toimuv kohustustest vabastamise menetlus on asjaolud, mis võivad mõjutada isiku võimalusi tulu teenimisel.
2. Pooled ei vaielnud, et avaldatud maksehäire ei ole piiramatult avalikkusele kättesaadav, vaid sinna sisestatud andmeid saavad näha vaid registreeritud kasutajad, kes peavad enne füüsilise isiku kohta võlaandmete päringu tegemist ennast identifitseerima, deklareerima õigustatud huvi võlaandmete saamise vastu ja kellele andmete edastamine registreeritakse. Olukorras, kus avaldatud maksehäire pole piiramatult avalikkusele kättesaadav, ei avalikustata hageja maksehäiret ebaproportsionaalses ulatuses, st igaühele, kes otsib internetis hageja kohta andmeid, vaid üksnes juhul, kui isik end identifitseerib ja deklareerib õigustatud huvi, kelleks tavapäraselt on krediidiandjad, kellel on seadusest tulenev kohustus seda teha krediidivõimelisuse hindamisel laenu väljastamiseks.
3. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et maksehäire avaldamine pole vajalik, kui avalikest andmetest nähtub info hageja pankrotimenetlusest, pankrotimenetluse lõpetamisest ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Maakohus tuvastas, et kui isiku suhtes on pankrot välja kuulutatud, siis on selle kohta tehtud määrus kättesaadav isikutele, kui seda riigiteataja.ee portaalist otsida. Hageja oma väiteid, et hageja suhtes tehtud määruste kohta on info avalikult kättesaadavad ka Ametlike Teadaannete veebilehel ning kostja hallatavast internetiportaalist www.e-krediidiinfo.ee, ei tõendanud. Riigiteataja.ee portaalist lahendite kättesaadavust ei saa aga võrrelda krediiditeabe registrites oleva info kättesaadavusega isiku krediidivõime hindamisel, sest see eeldab isiku kohta tehtud kõigi kohtulahendite läbitöötamist. Samas teade isiku suhtes toimunud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta ei ole samastatav kehtiv maksehäire tähendusega, et kohustust krediidiandja ees pole jätkuvalt täidetud.
4. Seega leidis maakohus, et maksehäire avalikustamine ei kahjusta hageja huvisid ülemääraselt. Olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus veel kestab ning kohustus AS-i SEB Pank ees on täitmata, on jätkuvalt oluline avalikustamisel nii krediidivõime hindamise võimaluse loomine kui ka survefunktsioon. Hageja huvid, et maksehäire ei nähtuks kolmandatele isikutele, ei ole kaalukamad. 5 2-23-10249 Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 20.01.2025 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
6. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 10lg 2 p 3 ja see on viinud kohtu ebaõige lahendi tegemiseni.

Maakohus on hageja kui andmesubjekti ja võlaandmete avalikustamise huve kaaludes omistanud liigväikse kaalu hageja õigustele, mis tulenevad tema suhtes algatatud kohustuste vabastamise menetlusest.

1. Kuigi hageja kohustustest vabastamise menetlus algas 09.09.2021 Pärnu Maakohtu määruse alusel pankrotiseaduse (PankrS) §-de 169–177 kohustustest vabastamist reguleerivate sätete järgi, s.o enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist, siis võib ka pankrotiseaduse alusel toimuva kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi sisustada FIMS-i järgi, kuivõrd PankrS ei ole selle menetluse eesmärki avatud. Kohustust vabastamise menetluse eesmärgiks on FIMS § 2 lg-te 1 ja 4 järgi võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse ning vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Nendest normidest tuleneb menetluse kaugem eesmärk anda pankrotimenetluse läbinud võlgnikule võimalus läbi kohustustest vabastamise menetluse tagasi tulla tavaellu kui majandusellu ja selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi täita ja kohustustest vabastamise menetlus täidaks seaduses sätestatud eesmärke, tuleb võlgnikule anda õigusrahu. Võlaandmete avaldamine kahjustab ja takistab kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamist.
2. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht huvide kaalumisel, et võlaandmete avaldamist saab õigustada survefunktsiooniga. Ainus õiguspärane surve, mida võlgnikule saab kohustustest vabastamise ajal menetluse eesmärki arvestades avaldada, et teda sundida täitma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi, peab lähtuma PankrS-is ja FIMS-is sätestatud võlgniku kohustustest ja võlausaldaja õigustest. Maksehäire avaldamist ei saa õigustada ka vajadusega hinnata hageja maksevõimet teiste krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ja isiku maksevõime hindamiseks on piisav, et krediidipakkujad saavad andmed hageja pankrotimenetlusest Riigi Teataja internetilehe kohtulahendite otsingust. Maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatuilt jätnud tähelepanuta hageja väite, et info hageja kohta tehtud kohtumäärustest on samuti kättesaadav portaalist krediidiinfo tellitavast faktiraportist.
3. Maakohtu seisukoht, et võlaandmete avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja kohustuste rikkumise lõppemisest ei ole möödunud viis aastat, vaid hageja kohustuse rikkumine jätkub, on formalistlik ega arvesta konkreetse kohustuse aja- ja tekkelugu. Kui maksehäire aluseks olev nõue muutus sissenõutavaks juba enam kui 13 aastat tagasi, see nõue ei ole aegunud üksnes spetsiifiliste õiguslike eripärade tõttu ja pankrotimenetluse venimine ei ole põhjustatud hagejast, siis ei ole AS-i SEB Pank huvi saada oma nõudele iga hinna eest rahuldust ja kostja huvi pakkuda oma klientidele krediidiotsuste langetamiseks infot kaalukamad hageja huvist maksehäire avalikustamine lõpetada. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6 2-23-10249 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
7. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja kohta maksehäire avalikustamine kahjustab ülemäära hageja huvisid, mis annaks aluse nõuda kostjalt maksehäire avalikustamise lõpetamist.
10. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleva juhul hageja kohta maksehäire avalikustamine ei kahjusta hageja huvisid ülemääraselt

§ 10lg 2 p 3 mõttes.

Hageja huvid, et tema kohta ei avaldataks maksehäiret, ei kaalu üles kolmandate isikute õigustatud huvi saada teavet hageja maksehäire kohta. Maksehäire, et hagejal on alates 02.10.2020 võlgnevus krediidiasutusele suuruses vahemikus 3200 – 12 800 eurot, maksehäire võlausaldaja on AS-i SEB Pank ja nõude summa on 9730,59 eurot, on tõene. Asjaolud, missugustel konkreetsetel põhjustel hagejal tekkis võlgnevus AS-i SEB Pank ees ja miks nõue ei ole aegunud, ei lükka ümber tõest infot, et hagejal on kohustus AS-i SEB Pank ees ning see kohustus on täitmata. Kahtlemata on iga võlgnevuse kujunemisel oma põhjused, kuid võlgnevuse kujunemise põhjused ja hageja põhjendused selle kohta ei tee olemasolevat maksehäiret olematuks. 31. Maakohus ei pidanud

§ 10

lg 2 p 3 alusel maksehäire avalikustamiseks poolte huve kaaludes eelistama hageja huve seepärast, et hageja on veendunud, et maksehäire avalikustamisega on temal kui pankrotimenetluse läbinud füüsilisest isikust võlgnikul takistatud tavaellu kui majandusellu naasmine, mistõttu tuleb talle anda õigusrahu. Maakohus on õigesti märkinud, et üksnes asjaolu, et isiku suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus, ei muuda avalikustatud informatsiooni ebaõigeks ega hageja suhtes ülemääraselt tema õigusi rikkuvaks infoks. Kolmandate isikute huvi saada teavet hageja maksehäire kohta ei saa kahjustada hageja huve suuremal määral, s.o ülemääraselt, kui avaldatud on vaid 7 2-23-10249 faktiväide maksehäirest. Olukorras, kus hageja maksehäiret on võimalik selgitada ja põhjendada, on hagejal võimalik sellekohane täiendav info avaldada kolmandale isikule, kes hageja sõnul võivad olemasolevat maksehäiret hageja maksevõime hindamisel ebaõigesti tõlgendada.

1. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et kui hageja suhtes toimub kohustustest vabastamise menetlus, mille raames on kavandatud, et hageja vabaneb muuhulgas AS-i SEB Pank ees tulenevast kohustusest, siis ei saakski maksehäire avaldamisest järeldada mistahes survefunktsiooni kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et hageja täidab AS-i SEB Pank kohustuse oma kohustusest vabastamise menetluse raames, lubab arvata, et hageja on võtnud endale seadusest tuleneva kohustuse mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks, et muuhulgas täita kohustust AS-i SEB Pank ees ning AS-il SEB Pank on huvi, et hageja oma kohustused täidaks. Kahtlemata on AS-il SEB Pank olnud huvi maksehäire avalikustamiseks, et hageja täidaks oma kohustused tema ees võimalikult suures ulatuses. Sellest ei saa aga kuidagi järeldada soovi hageja survestamiseks kohustusi täitma väljaspool kohustuste vabastamise menetluses ettenähtud normide piire.
2. Hageja väide, et kui kolmandatel isikutel on tema pankrotimenetluse ja kohustusest vabastamise menetluse kohta võimalik teavet saada mujalt, siis justkui maksehäire avalikustamine on hagejat ülemäära koormav, on põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei saa olla hageja huve kahjustav või ülemäära kahjustav, kui tema maksevõimet puudutavat infot avaldatakse erinevatel viisidel, sh kostja hallatavas internetiportaalis www.e-krediidiinfo.ee, et tagada info kättesaadavus. Hageja huvi kahjustamise ülemäärasust ei ole põhjust järeldada ka sellest, et kas hageja maksehäire on kolmandale isikule leitav hageja maksejõuetusemenetluses tehtud määrustest või maksehäireregistrist. Asjaolust, kas kolmandale isikule, kes tunneb huvi hageja maksevõime kohta (hageja krediidivõimelisuse hindamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks) on teada andmed hageja maksejõuetuse ja kohustustest vabastamise menetlusest, ei välista kolmanda isiku huvi saada teavet maksehäireid kajastavast ühtsest, olemasolevast maksehäireregistrist.
3. Käesoleval juhul ei olud maakohtul hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest võimalik järeldada, et hageja hea nimi oleks maksehäire avalikustamise tõttu kahjustatud või ülemäära kahjustatud. Kuivõrd vaidlust ei olnud selles, et hagejal on jätkuvalt täitmata kohustus AS-i SEB Pank ees, see ei ole aegunud, ning seadus näeb ette piirtähtaja maksehäire jätkuvaks avaldamiseks viis aastat alates kohustuse rikkumise lõppemisest (

§ 10

lg 2 p 5), siis ei olnud hageja esile toodud asjaoludel põhjendatud arvata, et hageja õiguseid on ülemäära kahjustatud maksehäire avaldamisega, kui tähtaeg kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole käesoleval juhul hakanud kulgemagi. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. 8 2-23-10249
3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 9