Obsah (10)

§ 31§ 1§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65§ 11§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Kaisa Margus Eva-Liis Bome 20.01.2026, Tallinn 2-25-18545 Menetlusosalised ja nende Võl

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust 2 olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt täpsemalt ülal, p 2). Võlgnikul puudub vara, et täita oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.
2. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Margus Lentsiuse (

§ 31lg 6 esimene lause).

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

9. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

Ajutise halduri tasu 11. Pankrotimenetluse kuluks on mh ajutise halduri tasu (

§ 150

lg 1 p 2).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1770 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 13.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2194,80 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt 3 ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

1. Võlausaldaja tasus 11.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kuna pankrotivaras puuduvad hetkel vahendid ajutise halduri tasu hüvitamiseks, tuleb ajutise halduri tasu täies ulatuses maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud
2. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu võlausaldajale hüvitada.
2. Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses seaduslik esindaja. Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidid ei ole (võlausaldaja) menetluskulu

§ 150lg 1 p 1 tähenduses.

Võlausaldaja poolt

§ 11

või

§ 30

alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena

§ 150

lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas

§ 11

või

§ 30alusel deposiiti makstud summa.

Deposiiti kantud summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13).

1. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot.
2. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 4