2-26-69/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Kohtujurist Jaanika Juurik Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-26-69 Tsiviilasi Q.Q hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Hagi menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus menetluses Hageja Q.Q (isikukood XXX, seaduslik esindaja J.K (e-post: XXX) Kostja Q.M (isikukood XXX) Menetlustoiming Menetlusosalised, esindajad RESOLUTSIOON
2. Keelduda Q.Q hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks menetlusse võtmisest.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused
4. Q.Q esitas seadusliku esindaja vahendusel 03.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 08.01.2026 edastas Harju Maakohus Q.Q hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
5. Kohus jättis hagi 13.01.2026 käiguta, leides, et see on puudustega ja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
6. Kohus 13.01.2026 määruses selgitas hagis esinevaid puuduseid ning andis juhised, kuidas need kõrvaldada. Kohus määras hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja seaduslikule esindajale on maakohtu 13.01.2026 määrus kätte toimetatud 13.01.
7. Kohtu määratud tähtajaks (27.01.2026) hagis esinevaid 1 puuduseid ei kõrvaldatud. Kohus 13.01.2026 määruses hoiatas hagejat, et kohtu määratud tähtpäevaks hagis puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata.
8. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduses esinevad järgmised puudused: - hagis tuleb tulenevalt hagis esitatud nõuetest (isaduse tuvastamine ja elatis) korrastada menetlusosaliste ring: hagejana tuleb märkida alaealine laps ning J.K on hageja seaduslik esindaja; - hagejal tuleb formuleerida selge nõue s.t kes soovib tuvastada põlvnemist ja kellest; kes palub välja mõista elatise kellelt, mis ajast ning mis suuruses; - Vastavalt Riigikohtu praktikale kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral saab lapsele elatise välja mõista alates hagi esitamisest ehk tagasiulatuvalt elatise välja mõistmist nõua ei saa; - hagist peab nähtuma: kui suurt lapsetoetust hagejale makstakse ning kas hageja seaduslikul esindajal on õigus saada lasterikka pere toetust, mis summas ja tuua välja lasterikka pere toetust saavate laste arv peres kokku; kas laps viibib kohustatud vanema (kostja) juures ning kui jah, siis keskmiselt mitu ööpäeva kuus (aasta jooksul); kas kostja on kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele; - hageja seaduslikul esindajal tuleb välja tuua oma sissetulekud, sh töötasu, toetused jms, samuti lisaks kinnisvarale andmed vallasvara ning muu vara kohta ning märkida, kes saab lastetoetusi ja lasterikka pere toetust, sh märkida summad. Kostja kohta tuleb hageja seaduslikul esindajal märkida samad andmed hageja seaduslikule esindajale teada oleval määral; - hagi lisadena esitatud dokumendid ja sõnumivahetused tuleb siduda konkreetsete faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks need esitatud on ning märkida tuleb menetlusdokumendi lisade nimekiri.
9. TsMS § 371 lg 1 p 9 ütleb, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
10. Kohtu hinnangul on hagi puudused sellised, mis takistavad hagi menetlusse võtmist: hageja nõue on ebaselge, välja ei ole toodud hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning esitatud tõendeid ei ole seotud nõude aluseks olevate faktiliste asjaoludega.
11. Kohus jätab TsMS §§ 3401 lg 2, 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmata. Hagejat on vastavast tagajärjest 13.01.2026 määruses hoiatatud.
12. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 2