Obsah (4)

§ 175§ 2§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2025, Kärdla Tsiviilasja number 2-18-12633 Tsiviilasi V.F pankrotimenetluses täit

, redaktsiooni, mis kehtis kuni 1.7.2022) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2.

1. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt Riigikohtu
2. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-119-16, p 14;
3. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15) selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest 4 vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

2.4. 3.04.2019 määrusega algatati menetlus V.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, usaldusisik jäeti määramata ning kohustati V.F-i ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

§ 175

lg-s 1 märgitud kohustustest vabastamise menetluse üldine viie aastane tähtaeg lõppes 3.04.

1. Seega seaduses sätestatud kohustustest vabastamise maksimaalne tähtaeg on möödunud ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. 2.
2. Kohus tutvunud võlgniku aruannetega ja neile lisatud tõenditega ning kohtu poolt kogutud tõenditega tutvumise järel leiab, et V.F tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2.
3. Võlgnik on rikkunud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel

§ 173

lõikest 2 tulenevaid kohustusi aruande esitamata jätmisega, mille kohaselt võlgnik on kohustatud mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud küll aruandeid perioodide 1.06.2019 kuni 16.03.2020, 14.04.2020 kuni 17.04.2021 ning 17.04.2022 kuni 10.05.2023 kohta, kuid võlgnik oli kohustatud esitama aruandeid ning tegema võlausaldajatele väljamakseid kogu kohustustest vabastamise menetluse viieaastase perioodi 3.04.2019 kuni 3.04.2024 jooksul. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud nii 3.04.2019 kohustustest vabastamise menetluse algatamisel, 8.04.2020, 14.04.2020, 30.04.2020, 19.05.2021, 28.06.2021, 24.06.2021 kohtunõuetes, 26.01.2022 ettekirjutuses kui ka 9.05.2025 ärakuulamisel. Maakohus on ka hoiatanud võlgnikku, et kui võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, riskib ta kohustustest vabastamata jätmisega. 2.

1. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh tegelema mõistliku tulutoova tegevuse (või seda otsima) ning tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekust ettenähtud jaotistele ja mitte varjama oma tulusid. 2.
2. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul puudub soov panustada kohustustest vabastamise menetluse positiivsele lõpptulemusele, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb lõpetada. Võlgadest vabastamine ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Eelkõige tähendab see, et võlgnik ei peaks vabanema kohustustest n.ö automaatselt,

§ 175

lõikes 1 sätestatud viie aasta pikkuse menetlusaja möödumisel, vaid läbi võlgniku pingutuse ja panuse kohustuste vähendamisel. Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt

§ 176lõikest 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.

Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega

§-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Võlgnik V.F nimetatud eesmärgist kohustustest vabastamise menetluses ei ole lähtunud. Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

3. Seega on täidetud

§ 175

lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud

§ 173

lõikest 2 tulenevate kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võlgniku V.F avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldub V.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 4.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku V.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 5 5. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (

§ 175lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6