lg 61 potentsiaalset ohtu registreeritud 2 metsateatise alusel raie teostamisel metsateatisega lubatud 12 kuu jooksul. Antud juhul ei ole Keskkonnaamet Jahimehe kinnistu metsateatiste registreerimisel lisatingimusi seadnud, mis tähendab, et ilma ilmse ja ootamatu olulise kahju ohuta ei tohi peatada juba registreeritud metsateatist. See läheb vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega. 2) Jahimehe kinnistult tuvastatud pasknääri (tõenäoline pesitsemine), tutt-tihase (tõenäoline pesitsemine), musträsta (kindel pesitsus), väike-lehelinnu (tõenäoline pesitsus), laulurästa või musträsta (kindel pesitsus) ja metsvindi (tõenäoline pesitsus) populatsioon ei ole Eestis olulises langustrendis, mida oluliselt ohustaks kevadine metsaraie. Eeltoodu muudab vastustaja ettekirjutuse õigusvastaseks, kuna kaitset vajavad eelkõige kaitsealused ja olulises langustrendis olevad liigid. Kuna metsateatistele ei ole lisatingimusi raieks seatud, siis on Keskkonnaameti poolt õigusvastane ja alusetu peatada kehtivate metsateatiste alusel raie kinnistul kokku 60,06 ha-l olukorras, kus kinnistult tuvastatud lindude populatsioon ei ole ohus.
lg 61 on kehtinud 13 aastat ning varasemalt pole isegi üldist raierahu MS § 40 lg 10 alusel välja kuulutatud. Keskkonnaamet paneb päevapealt muutunud loodushoiu põhimõtete eest vastutuse ainult metsameestele, kelle peale on kaevatud. Üldist raierahu erametsades ei ole ju kehtestatud ning need, kelle peale ei kaevatud said rahus oma raietööd lõpule viia.
lg 61 ja direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi: linnudirektiiv) art 5 kaitse all on pesitsevad linnud, kelle populatsioon on ohus, mitte kõik linnud ja nende elamiseks ja toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Selline Keskkonnaameti õigusvastane lähenemine paneks terve metsandussektori 3,5 kuuks seisma, mis on ebaproportsionaalne ja ühiskonnale kahjulik. 3) Jahimehe kinnistu eraldistel 14 ja 24 musträsta kindla pesituse puhul oli suure tõenäosusega lindude pesitus lõppenud, kuna musträsta pojad kooruvad mai alguses ja lennuvõimestuvad keskmiselt 2 nädala jooksul. Musträstas ei ole ohus olev liik, kelle pesituse kaitseks peaks metsaraie keelama, seda enam, et kevadised raied omavad väikest mõju musträsta arvukusele. Kinnistu eraldiselt 48 tuvastatud pasknääri tõenäolise pesitsuse puhul on ebaproportsionaalne peatada raie, kuna tegemist ei ole ohus oleva liigiga. Pasknäär on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. On mainitud, et pasknääride arvukust vähendab ka lageraie, kuid kuskil ei ole välja toodud, kui suurt mõju omab kevadine lageraie pasknääride arvukusele. Tutt-tihased ei ole ohus ja on Eestis laialt levinud liik, mistõttu puudub igasugune vajadus raiet peatada tutt-tihase pesitsuse kaitseks. Seda enam, et tutt-tihaste paar saab kevadeti 4-7 poega. Samuti omab tähtsust, et vaatluse ajaks olid tutt-tihase pojad juba pesast lahkunud. Väike-lehelind on harilik ja arvukas haudelind, kelle arvukust hinnatakse 500 000– 650 000 paarile. Puudub igasugune mõistlik ja proportsionaalne alus raiete peatamiseks suurtel aladel väike-lehelinnu pesitsuse tõttu. Ei ole tuvastatud, et kevadised metsaraied omaks väike-lehelinnu arvukusele olulist negatiivset mõju. Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100–1000 isendile. Arvestades, et metsvinte elab Eestis ca 3,4 (2,2mil x 2 /1,3mil) korda rohkem kui inimesi, siis on täiesti põhjendamatu peatada raie metsvindi pesituse kaitseks. Metsvindi pojad olid juuni keskpaigaks ka pesast lahkunud. Vastustaja on eksinud linnuatlases toodud pesitsuse määramise meetodite vastu. Kevadised raied moodustavad vaid 0,2% kogu raiete pindalast. Seega on kevadiste raiete mõju linnustiku populatsioonile väga väike, mistõttu on õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada raied mitte ohus olevate lindude pesitsemise ajal. Keskkonnameti õigusvastast ja silmakirjalikku käitumist iseloomustab fakt, et Eestis on lubatud varakevadine ja sügisene lindude jaht. 4)
lg 61 p 1 ja 2 mõte on kaitsta reaalselt pesitsevate lindude pesasid ja mune tahtliku hävitamise ja kahjustamise eest. Pesitsevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamist ei ole vaidlustatud ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on põhjendamatult laialt tõlgendanud eelviidatud sätteid, kuna nende eesmärk on kaitsta looduses elavaid linde, et nende populatsioon ei satuks ohtu ebaproportsionaalse loodust kahjustava tegevuse tõttu. 3 Kevadiste raiete tegemine, mis on kogu raietest vaid väike osa, ei ole ebaproportsionaalne looduses esinevate arvukate tavalindude häirimine ja kahjustamine. Keskkonnaamet on vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu (edaspidi EK) eelotsust asjas C-473/19 ja C-474/19, kuna antud otsus käib ainult raie lubamise kohta Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas. Keskkonnaamet on alusetult EK otsuses elupaigadirektiivi kohta EK poolt antud tahtluse tõlgenduse üle kandnud linnudirektiivile. Arvestades, et EK kohtuotsuses analüüsitud tahtluse käsitlus ei käi linnudirektiivi kohta, mida kinnitas ka kohtujurist J. Kokotti arvamus, siis on vale ja alusetu karistusseadustiku (KarS) § 16 kohaldamine väidetava lindude tapmise kaudse tahtluse tuvastamisel. Haldusmenetluses ei saa KarS § 16 tahtlust kohaldada.
alusel antavates haldusaktides tuleb lähtuda tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lgst 5, mille kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vastustaja peab tõendama, et kaebaja otseseks sooviks oli teadlikult reaalselt pesitsevate lindude pesitsusrahu häirida ja/või pesi hävitada ning nende liikide populatsioon on olulises langustrendis just kevadise raietegevuse tõttu. Kaebaja metsameister teostas raie eelse ülevaatuse kinnistul tuvastamaks raielangi piire ja kas seal esineb linnupesi, mis tuleks raiealast välja arvata. Sellisel viisil täitis kaebaja enda hoolsuskohustuse. 5) Lendorav on I kaitsekategooria liik, mille pesapuu ümbert 25 m ulatuses ei tohi teda häirida ja raiet teha. Samas 25 m väliselt võib raiet teha, kui ei ole
Nüüd olukorras, kus lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib raiet teha ja praegusel juhul peatatakse raie tervel Jahimehe kinnistul põhjusel, et nähti ja kuuldi linde, siis see on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Õigusvastane Keskkonnaameti praktika muutus on kaasa toonud olukorra, kus mitte kaitsealuste lindude (laialt levinud liigid) väidetavat pesitsusrahu kaitstakse rangemalt, kui seni on kaitstud kaitsealuste liikide pesitsusrahu. 6)Halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või teavitatud ametit raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab ettevõtlusvabadust. 7)LoKS § 7 lg 1 p-d 1 ja 3 kohtlevad metsamehi ebavõrdselt võrreldes põllumeestega. Metsa elutsükli jooksul (ca 80 aastat) teostatakse raiet reeglina 4 korda: valgustusraie 10-15 aasta vanuses metsas, harvendusraie 2 korda 25-30 ja 40-50 aasta vanuses metsas ja lõpuks lageraie. Samas toimub põldudel iga-aastane massiline lindude pesitusaegne tapmine ja häirimine. Põllul ja rohumaal käiakse ühe kevadsuve jooksul üle ca 4 korda. LoKS § 7 lg 1 p 3 tuleb jätta kohaldamata ning tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega. LoKS § 7 lg 1 p 3 piirang raie peatamiseks pesitsusajal on põhiseaduse § 11 kohaselt ebaproportsionaalne, kuna sellega võidakse seisata kogu metsasektor kolmeks kuuks, mis mõjutab ebaproportsionaalselt metsameeste sissetulekut, mööblitööstust, ehitussektorit, energiatööstust ja puidukeemiatööstust. 8) Keskkonnaametil tuleb hüvitada kaebajale tekkinud kahju raiete peatamisel. Kaebajale tekkinud otsene kulu ja saamata jääv tulu kokku on 2 909,73 eurot. Kui kohus leiab, et kaebaja kahju ei ole täpselt tõendatud, siis peab kohus ise otsustama, mis on õiglane hüvitis tööde peatamisega seoses. 6. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Asjaolu, et kaebaja plaanis teostada raie Jahimehe kinnistul just kevadel, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. MS § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Jahimehe kinnistu metsateatised, millega lubatud raiet ei olnud ettekirjutuse tegemise ajaks teostatud, on 4 metsaregistris registreeritud 19.04.2021 ning seega kehtivad kuni 18.04.2022. Seega jäi kaebajale peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu (31.07.2021) veel vähemalt kaheksa kuud raie teostamiseks omale sobival ajal. Seega ei ole kaebaja raieõigust ebaproportsionaalselt piiratud. 2) Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole Jahimehe kinnistul raiet lubavates metsateatistes seadnud lindude pesitsemisajaga seonduvaid täiendavaid piiranguid raietööde ajale või viisile, ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks.
lg 6 1 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma selleta, et need oleks metsateatisesse ümberkirjutatud. Hetkel kehtivatest õigusaktidest tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatisele põhjendatud ega võimalik. Lisaks on üldtuntud asjaolu, et metsas pesitsevad kevadel linnud. Soovitus pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning lisaks metsateatiste registris bännerina, st metsateatise registreerimisel on nähtav soovitus kevadel raiet mitte teha. Kaebaja metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud äriühinguna pidi olema teadlik
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning seega ka arvestama, et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Ülaltoodule tuginedes ei olnud raie peatamine käesoleval juhul ettenägematu ebasoodne tagajärg ning seega ei ole rikutud ka kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ka ei olnud raie peatamiseks vajalik ootamatu ja olulise kahju ohu ilmnemine. Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutusega peatati raie kokku 60,06 ha-l. Kinnistul 31.05.2021 läbi viidud kontrolli ajaks oli raie osaliselt või täielikult teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38, 48, mille pindala kokku on metsaregistrist nähtuvalt 10,97 ha. 3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde saab rakendada vaid kaitsealuste ja olulises langustrendis olevate liikide puhul.
Linnudirektiivi artiklitest 5 ja 1 tulenevalt kehtivad art-s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Seda on rõhutatud ka EK 04.03.2021 eelotsuse p-des 36 ja 44 kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Linnudirektiivi art 2 kohaselt peavad art-s 5 sätestatud keelud tagama kõigi looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmise või kohandamise tasemele, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Seega ei ole
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks kaitse all või selle arvukus oleks olulises langustrendis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud
lg-s 6, s.o
Keelatud ei ole võtta linnudirektiivis sätestatust rangemaid meetmeid. Kuigi
lg 6 1 p-de 1 ja 2 rakendamine ei eelda, et linnuliigi arvukus oleks langustrendis, siis mitmete Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide puhul see nii on, nt väike-lehelinnu, salu-lehelinnu, tutt-tihase, musta-kärbsenäpi, metsvindi, metskiuri, musträsta ja siisikese arvukus. Nõustuda ei saa sellega, et kevadiste metsaraiete negatiivne mõju metsas pesitsevate linnuliikide arvukusele ei ole tuvastatud ning see ei kujuta endast looduses esinevate arvukate tavalindude häirimist ja kahjustamist
Linnudirektiiv ei välista jahi pidamist, jaht ei ole lubatud lindude pesitsemise ajal. 4) Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutuse tegemisel on Keskkonnaamet reageerinud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt. Jahimehe kinnistul pesitsevate lindude tuvastamisel lähtus Keskkonnaamet Linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast. Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused. Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise pesitsemise“ kategooria tunnuse osas. Nimelt eeldab territoriaalne laul (kategooria T) Linnuatlase metoodika järgi pesituse tõenäoliseks lugemiseks laulu korduvat registreerimist. Kui aga territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on 5 Keskkonnaameti hinnangul ka ühekordsel laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Seda seetõttu, et pesitsusperioodi kõrghetkel on väga tõenäoline, et emaslind on pesal ja isaslind tähistab lauluga pesitsusterritooriumi. 5) Ettekirjutusest nähtuvalt on Jahimehe kinnistu eraldised, millel on raie osaliselt või täielikult teostamata jaotatud kolme gruppi: metsagrupp 1 - eraldis 48 (1,47 ha); metsagrupp 2 - eraldised 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38 (kokku 4,11 ha); metsagrupp 3 - eraldised 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14 (kokku 5,39 ha). 02.06.2021 läbi viidud paikvaatlusel tuvastati metsagrupis 1 pasknääri tõenäoline pesitsemine. Kuigi ettekirjutuse kohaselt tuvastati kinnistu eraldisel 48 väike-lehelinnu ja kahe paari salu-lehelinnu võimalik pesitsus tuginedes nende territoriaalsele laulule, oli paikvaatluse ajal nende linnuliikide pesituse kõrgaeg ning seega tuleb nende pesitsus ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesituseks. Seega pesitses Jahimehe kinnistu 1,47 ha suurusel eraldisel 48 vähemalt 4 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 2 musträsta kindel pesitsus ja tutt-tihase tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 2 tuvastati 7 paari salulehelinu, 2 paari laulurästa, musta-kärbsenäpi, vööt-lehelinnu, 2 paari väike-lehelinnu, rasvatihase, mustpea-põõsalinnu ja metsvindi võimalik pesitsus, tuginedes nende territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse kõrgaeg, siis tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega pesitses Jahimehe kinnistu 4,11 ha suurusel maa-alal vähemalt 18 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 3 laulu- või musträsta kindel pesitsus ning 4 paari väike-lehelinnu ja 2 paari metsvindi tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 3 tuvastati 3 paari väikelehelinnu, metsvindi, 7 paari salu-lehelinnu, 2 paari metskiuri, 3 paari laulurästa, pruunselgpõõsalinnu, musträsta, 3 paari punarinna, rasvatihase, siisikese ja võsaraadi pesitsus, tuginedes nende territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse kõrgaeg, siis tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega pesitseb Jahimehe kinnistu 5,39 ha suurusel maa-alal, vähemalt 32 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Jahimehe kinnistu kõigis kolmes metsagrupis oli lindude pesitustihedus suurem, kui Eesti metsades keskmiselt. 6) Asjaolu, et Keskkonnaamet on 2021. a kevadest
lg 6 1 varasemast erinevalt rakendanud, ei anna alust lugeda ettekirjutust ebaseaduslikuks ja ebaproportsionaalseks. EK eelotsusega kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652 on muutunud õigusruum sätte tõlgendamisel. Kuigi EK on nimetatud eelotsuses sisustanud tahtluse mõistet elupaigadirektiivi art 12 lg 1 tähenduses, omab nimetatud eelotsus mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel. Seda seetõttu, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused keelud. Puudub põhjus tõlgendada
lg 6 1 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust haldusmenetluse kontekstis ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades teisiti kui süüteomenetluses, sest need on väärteo koosseisu sisaldavad sätted. Raie peatamise ettekirjutuse tegemise eelduseks ei ole lindude pesade ja munade tahtliku kahjustamise või lindude tahtliku häirimise tuvastamine, nagu leiab kaebaja, piisab ka korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 mõttes ohu esinemiseks pesade ja munade tahtlikuks kahjustamiseks või lindude tahtlikuks häirimiseks. 7) Asjakohatu on
KS põllu- ja metsatöid. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on Keskkonnaametil keskkonnakaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada metsatööd nende sigimisperioodiks. Samal 6 eesmärgil on põllutööde puhul aga Keskkonnaametil lubatud LoKS § 7 lg 1 p 1 kohaselt nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist. Selline lähenemine tagab, et aegkriitilised põllutööd tegemata ja seetõttu saak saamata ei jääks. 8) Õige ei ole ka kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kevadist raiet teostavaid metsamehi kohelnud ebavõrdselt kuna peatas ainult need raied, mille peale kaevati. Keskkonnaamet ei teosta
lg 61 nõuete rikkumise tuvastamiseks kevadel raiete lauskontrolli, kuna eeldab, et inimesed on õiguskuulekad ja ei häiri linde pesitsusajal. Selline lauskontroll ei oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Keskkonnaametil on kohustus kontrollida kaebusi, samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettekirjutusega on kehtestatud mitte kaitsealustele lindudele rangem kaitsekord võrreldes kaitsealuste liikidega. Näiteks lendoravale sobiva elupaiga säilimiseks ei piisa üksnes piirangute kehtestamisest 25 m raadiuses pesapuu ümber, mistõttu peatatakse raied ning seatakse piiranguid kogu keskkonnaregistrisse kantud elupaiga ulatuses. Asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel piiranud raiet loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil, ei oma käesoleva ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. 9) Kuna vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, ei ole kaebaja õigusi rikutud ning seega puudub õiguslik alus raie keelamisega kaebajale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kui kohus asub siiski seisukohale, et kahjuhüvitise välja mõistmine on põhjendatud, tuleb Keskkonnaameti vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel piirata. Kuna kaebaja on metsandusvaldkonnas tegutsenud alates 2007. aastast, pidi ta olema teadlik nii lindude pesitsemisest kevadel kui ka
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama võimalusega, et nende rakendamise tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Vaide koostamise kulu 1200 eurot ei ole mõistlik kulu, ega kuulu seetõttu täies ulatuses hüvitamisele. Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri Jahimehe kinnistule tagasi transportimise kulu 336 eurot ning forwarderi transpordi kulu. Samuti puudub õiguslik alus saamata jäänud tulu 1037,73 euro väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus nõustub kaebajaga, et õigusaktides ei ole sätestatud üleüldist keeldu lindude pesitsusajal metsatööde tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Jahimehe kinnistule registreeritud metsateatised. Siiski on kohus seisukohal, et kaebajale Jahimehe kinnistu raieteks registreeritud metsateatised, millel puudusid
lg-st 61 tulenevad piirangud, ei välistanud hiljem ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist
lg 61 p-de 1 ja 2 alusel.
lg 6 1 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole kohustust metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Vastustaja on käesolevas menetluses piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad andmed selle kohta kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus
Niisiis ei ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav see, et ta metsateatistele
Keskkonnaametil ei olnud kohustust ka
lg 61 tõlgendamise ja selles sisalduvate keeldude järgimist tagavate meetmete rakendamise kohta metsateatistesse selgitusi lisada. Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ning nende pesitsuse tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi kaebajale teada olema. Kaebaja on metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursis olema. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja väide, et kaebaja metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas raiealal asub linnupesasid. Kohtu hinnangul 7 ei saanud kaebaja eeldada, et olukorras, kus hiljem siiski Keskkonnaamet tuvastab kinnistul pesitsevad linnud ning seega ka
lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu, ei võta Keskkonnaamet mingisuguseid meetmeid kasutusele. 8. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid ega selgitusi metsateatistel ei ole, et kaebajal oleks õigus
Tegemist on aastaringselt igaühe suhtes kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis) seletuskirjas on öeldud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige vastutus
lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise osas, olenemata sellest, kas Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte. 9. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles 2021. a asunud
lg 6 1 p-de 1 ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Kohtu hinnangul ei muuda varasemate ettekirjutuste puudumine aga Keskkonnaameti vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Keskkonnaametil ei ole kohustust varasemat leebemat praktikat jätkata. 10. Ka ei pea kohus õigusvastaseks seda, et kaebajale tehti ettekirjutus kaebuse alusel teostatud järelevalve tulemusena. Vastava kaebuse saamisel ei saa Keskkonnaamet seda lihtsalt eirata, vaid Keskkonnaametil on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel ka
Keskkonnaameti eeldus, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid seadustega, sealhulgas
Seega lisaks sellise kontrolli läbiviimise praktilistele takistustele ja ressursimahukusele, ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, et Keskkonnaamet peaks kohapeal metsaettevõtjate võrdsuse tagamiseks kontrollima kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvaid raieid. Järelevalve läbiviimine esitatud kaebuste ning pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt levinud praktika ega ole käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda enam, et kaebuste alusel läbiviidav järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni. 11. 01.06.2021 ettekirjutuse tegemisel tugines Keskkonnaamet KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht
Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad
lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Kohus leiab, et olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud raie osas kaebus ning lähtuti teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesi. Alates 01.06.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja niisiis olema teadlik ka kinnistul tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik tegevus
12. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et
lg 6 1 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Erandeid keelust n-ö tavalistele mitte kaitset vajavatele lindudele ei 8 ole seadusandja kehtestanud. Seetõttu pole vaja analüüsida ka menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, kas Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide arvukus on langustrendis või mitte. 13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutuse tegemisel oleks Keskkonnaamet pidanud
lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 kohaselt.
lg 6 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on
Seega on
S §-st 16. Kaebaja väidab, et järelevalvemenetluses tuleks sätte rikkumise ohu hindamisel tahtlust tõlgendada VÕS § 104 lg-s 5 sätestatu kohaselt ehk KorS § 28 lg-t 1 saaks kohaldada vaid juhul, kui esineks oht, et kaebaja paneb
lg 6 1 p-de 1 ja 2 rikkumised toime otsese tahtlusega ehk kui kaebaja sooviks oleks
Kohus sellise lähenemisega ei nõustu. Ohu hindamisel järelevalvemenetluses ei saa tahtlust süüteomenetlusest teistmoodi sisustada. See muudaks järelevalvemenetluse ohu tõrjumisel ebatõhusaks. 14. Kaebaja on pidanud õigeks tõlgendada tahtlust kavatsetusena, kuid Euroopa Kohus on loodusdirektiivi art 12 lg 1 puhul eelotsuses kohtuasjades nr C 473/19 ja C 474/19 selgelt leidnud, et piisab kaudsest tahtlusest. Niisiis ei näe kohus põhjust, miks eelotsuses loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-de a-c kohase tahtluse osas antud tõlgendus, mis hõlmab ka kaudset tahtlust, peaks nii suurel määral erinema linnudirektiivi art 5 tahtlusest nagu kaebaja tõlgendus. Isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega eelotsusest, ei olnud seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid kaitsemeetmeid, mis võib kohtu hinnangul hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit keeldude subjektiivse külje täitmiseks. Kohtu hinnangul ei välista eelotsus niisiis
55 lg 61 p-de 1 ja 2 või LoKs § 7 lg 1 p-de 1 ja 2 rakendamisel põllumajanduses ei ole käesoleva vaidluse sisuks. Nõndasamuti ei ole asjakohane kaebaja väide jahipidamise lubamise kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et linnudirektiiv ei välista jahipidamist. Jaht pole lubatud lindude pesitsemise ajal. Kohus nõustub vastustaja väidetega ka kaitsealuste liikide osas. Lendoravale sobiva elupaiga säilimiseks ei piisa üksnes piirangute kehtestamisest 25 m raadiuses pesapuu ümber, mistõttu peatatakse raied ning seatakse piiranguid kogu keskkonnaregistrisse kantud elupaiga ulatuses. Kaebaja toodud näited ei ole relevantsed antud kaebuse lahendamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.