Obsah (9)

§ 610§ 597§ 580§ 615§ 108§ 115§ 127§ 186§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Harju Maakohus Meelis Eerik 04.12.2024, Tallinn

§-s 597 koosmõjus

§ 610

lg-ga 4 sätestatud seaduses eriregulatsioon ja kostjal võis olla õigus öelda leping korraliselt etteteatamistähtaega järgimata 03.01.2019 üles. Kuni ajani, mil kostja ütles lepingu üles, on hagejal õigus nõuda lepingu p 5.1 alusel vastavalt oma panuse proportsioonile kasumi jaotamist. Küll aga annab see teisele seltsinglasele õiguse nõuda ilma mõjuva põhjuseta ebasobival ajal seltsingulepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist ja ei ole välistatud, et hageja 20 000 euro saamise nõude rahuldamise aluseks võib olla

§ 597

lg 4 koosmõjus

§ 610lg-ga 4.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb anda hagejale võimalus vastavalt oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada ja vajadusel tõendada, samuti kostjale esitada oma vastuväited. Samuti tuleb kostjal nõude tasaarvestamiseks esile tuua hageja poolt tema kohustuste rikkumine. Selgitada tuleb ka viivisenõuet. Ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu otsuse osas, milles kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused

1. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Seetõttu on maakohtu poolt varasemas menetluses tuvastatud asjaolud, milles maakohtu otsus on jõustunud, siduvad pooltele ka käesolevas menetluses. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
2. Kostja leiab, et hageja ei saa oma nõuet võrreldes esialgse hagiavaldusega täpsustada ega uusi asjaolusid esitada. Kostja ei anna hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 alusel nõusolekut. Kohus lubab hagejal hagi muuta, sest TsMS § 376 lg 1 järgi võib seda teha kohtu nõusolekul ning hageja on hagi muutnud vastavalt ringkonnakohtu õiguslikule hinnangule ja sellega seonduvatele suunistele.
3. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et pooltevaheline 01.01.2015 koostööleping vastab vaikiva seltsingulepingu tunnustele. Seetõttu kvalifitseerib maakohus käesolevas menetluses pooltevahelise õigussuhte seltsinguks

§ 580lg 1 järgi.

1. Kohus leiab, et seltsingleping on üles öeldud kostja 03.01.
2. Sellel kuupäeval on kostja saatnud hagejale koostöölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles samast kuupäevast. Ringkonnakohus on leidnud, et vaikiva seltsingulepingu ülesütlemiseks on

§-s 597 koosmõjus

§ 610

lg-ga 4 sätestatud seaduses eriregulatsioon.

§ 597

lg 1 järgi võib iga seltsinglane tähtajatu seltsingulepingu igal ajal üles öelda ning kui seltsingulepingus on määratud ülesütlemistähtaeg, võib lepingu mõjuval põhjusel üles öelda ka tähtaega järgimata. Tegemist on korralise ülesütlemisega, mida pooled võivad kokkuleppel piirata etteteatamistähtajaga. Siinsel juhul ei nähtu lepingust, et pooled oleksid lepingu ülesütlemise puhuks kokku leppinud etteteatamistähtaja. Seega võis kostjal olla õigus öelda leping korraliselt etteteatamistähtaega järgimata 03.01.2019 üles. Kuigi ringkonnakohus lepingu ülesütlemise aega otseseõnu ei tuvastanud, ei ole maakohtul käesolevas menetluses võimalik jõuda teisele järeldusele kui ringkonnakohtu poolt viidatud. Kuna kostjal oli õigus igal ajal seltsingleping üles öelda ja kostja seda 03.01.2019 tegi, tuleb 6 2-22-648 leping lugeda lõppenuks 03.01.

1. Kohus leiab, et pootlevaheline leping on üles öeldud 03.01.
3. Hagis nõudis hageja detsembri 2018 arve tasumist ja jaanuari 2019 eest kasumiosa. Detsembri arvega seonduv on varasemas maakohtumenetluses lahendatud. Käesoleval hetkel on vaidluse alla vaid jaanuari 2019 kasumiosa. Hageja nõudis jaanuari eest põhinõudes 20 000 eurot. Kuna kohus on tuvastanud lepingu ülesütlemise 03.01.2019 jääb see nõue rahuldamata. Kohus vaatab hageja alternatiivseid nõudeid.
4. Ringkonnakohus on leidnud, et kuni ajani, mil kostja ütles lepingu üles, on hagejal õigus nõuda lepingu p 5.1 alusel vastavalt oma panuse proportsioonile kasumi jaotamist. Seejuures ei sõltu hageja kasumi jaotamise nõude (lepingu p-st 5.1 tulenev tasunõude) maksmapanek sellest, kas ja millises mahus kostja vastaval kalendrikuul panuseid tegi. Vaikiva seltsinglase osalemine ettevõttega seotud kasumi jaotamisel ei sõltu vaikiva seltsinglase panuse faktilisest tegemisest, kuid ettevõtjal on

§ 615

lg 4 järgi seltsinglasel lasuva panuse tasumise kohustuse täitmiseks õigus pidada kinni vaikivale seltsinglasele langev kasumi osa. Sellest järeldub, et hagejal on õigus tasunõudele jaanuari 2019 eest lepingu kehtivuse ajal, s.o 3 päeva eest ning täiendavalt hageja midagi tõendama ei pea. Kohus leiab, et hagejal on õigus kasumi jaotamisele kolme päeva eest jaanuaris 2019 ja see nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

1. Alternatiivse nõude (jaanuari 2019 tasu) suuruseks on hageja märkinud 2903,23 eurot. Sellele vaidles kostja vastu, kuna leidis, et kasumit tuleb arvestada mitte 25 000 eurolt vaid 20 000 eurolt vastavalt lepingule (p 5.1). Kohtuistungil olid pooled ühel meelel, et kasumi jaotuse arvestamise minimaalseks määraks lepingu p 5.1 mõttes on 20 000 eurot. Seda on ka maakohus jõustunud otsuses tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et kasumi jaotuse arvestuse määraks lepingu p 5.1 mõttes on 20 000 eurot. Kohtuistungil täpsustas hageja oma tasunõuet ja märkis, et selleks on viidatud arvestuse järgi 2322,58 eurot. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks ja rahuldab hageja nõude kostja vastu jaanuari 2019 eest eest summas 2322,58 eurot.
2. Ringkonnakohus on tuvastanud, et seltsingulepingut ei või

§ 597

lg 4 järgi üles öelda ajal, mil seltsingu lõpetamine oleks teiste seltsinglaste õigustatud huvisid arvestades ebamõistlikult kahjulik ning sellisel ajal lepingu ilma mõjuva põhjuseta ülesütlemise korral peab ülesütleja hüvitama teistele seltsinglastele sellest tekkinud kahju. Ebasobival ajal seltsingulepingu ülesütlemine ei too endaga kaasa ülesütlemisavalduse tühisust. Küll aga annab see teisele seltsinglasele õiguse nõuda ilma mõjuva põhjuseta ebasobival ajal seltsingulepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leidis, et ei ole välistatud hageja 20 000 euro saamise nõude rahuldamise alus

§ 597

lg 4

§ 610lg 4 järgi.

Hageja märgib, et tal on kahjunõue kostja vastu summas 17 096,77 eurot. See seisneb serveri rendikulus summas 166,08 eurot ja tööjõukuludes summas 19 125 eurot või alternatiivselt 3738,33 eurot. Hageja rentis kostja jaoks Elisa Eesti AS-lt kahte serverikohta ning arveldusperioodiks oli kalendrikuu. Seetõttu pidi hageja kandma neid kulusid sõltumata sellest, et kostja ütles lepingu kuu alguses üles. Hageja töötajad jätkasid pärast 03.01.2019 lepinguliste kohustuste täitmist, mis olid vajalikud portaali töös hoidmiseks kahe töötaja poolt 122 tunni ja 32 minuti eest tunnihinnaga 90 eurot. Sellest tekkis hagejale kahju 19 125 eurot, mis seisneb teistest projektidest saamata jäänud tasust. Alternatiivselt on hageja kahju kahe töötaja töötasu kokku summas 3738,33 eurot. Kostja leiab, et serverirent ei ole seotud käesoleva vaidlusega, sest leping serverite rentimiseks on sõlmitud enne pootlevahelist lepingut. Samuti rentis kostja serverit ise ja tasus selle eest. Kostja ei ole tellinud hagejalt pärast lepingu ülesütlemist ühtegi sooritust. 7 2-22-648 Kohus leiab, et hageja kahjunõue on põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja märgitud serverikoha rentimine Elisa Eesti AS-ilt ei ole põhjuslikus seoses pooltevahelise lepinguga. Tootelepingust nr SM329164 nähtub, et hageja on selle sõlminud Elisa Eesti AS-iga 14.11.

1. Pooltevaheline leping on sõlmitud 01.01.
2. Seetõttu ei ole tootelepingust tekkiv kulu seotud pooltevahelise lepinguga ning selle lepingu ülesütlemine sellist kulu ega kahju ei põhjustanud. Kohus peab ka nõuet hageja töötajate kasutamisest pooltevahelise lepingu täitmiseks põhjendamatuks, sest ringkonnakohus on asunud seisukohale, et seltsingulepingu ülesütlemise järel ei ole seltsinglasel enam õigust nõuda lepingu täitmist. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu täitmisega seonduvalt raha, sõltumata mis viisil see nõue on esitatud – saamata jäänud tulu või otsese kahju vormis. Pärast lepingu ülesütlemist 03.01.2019 ei pidanud hageja töötajad lepingu täitmiseks midagi tegema ning kostjalt ei ole alust sellest tulenevalt raha nõuda. Kui pärast lepingu lõpetamist on hageja kokkuleppel kostjaga täitnud mingeid ülesandeid, oleks see kokkulepe käsitatav juba uue lepinguna, sest vana ja lõppenud leping ei saa korraga olla lõppenud ja kehtida. Uut lepingut pole pooled sõlminud. Kohus peab hageja kahjunõuet tervikuna põhjendamatuks.
3. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud. Kostja tasaarvestatava nõude suurus on 28.01.2022 protsessuaalse tasaarvestusavalduse kohaselt 86 675,30 eurot. Ringkonnakohus on leidnud, et seltsinglaste põhiliseks kohustuseks on

§ 580

lg 1 järgi panuste tegemine ning kui üks seltsinglane (vaikiv seltsinglane) jätab kokkulepitud panuse andmata, on teisel seltsinglasel

§ 108

lg 1 alusel õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist, st panuse tegemist, aga ka

§ 115lg 1 alusel selle asemel või sellele lisaks kahju hüvitamist.

Kahju hüvitamiseks tuli kostjal ringkonnakohtu arvates esmalt esile tuua ja tõendada, et hageja rikkus mõnda oma kohustust, sh selgitada, millisest normist või lepingupunktist tulenes hagejale poolte vahelises suhtes vastav kohustus ning millise teoga (tegevuse või tegevusetusega) hageja seda kohustust rikkus. Samuti tuli kostjal esile tuua ja tõendada muud kahjunõude eelduseks olevad asjaolud. Kostja tõi esile, et ta on hageja asemel kandnud alates 2016 serveri rendi kulu 46 200 eurot, s.o IT infrastruktuuri kulu lepingu p 5.2 tähenduses, samuti tellinud kolmandatelt isikutelt arendustöid, sest hageja jättis arendustööd tegemata. Samuti pidi hageja üles ehitama töötava süsteemi ja see läks hagejale maksma 86 675,30 eurot. Seega heitis kostja hagejale ette lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist ning sellega kostjale kulude tekitamist. Arvestades poolte õigussuhte olemust ja sisu, heidab kostja hagejale sisuliselt ette seda, et hageja jättis ühise eesmärgi saavutamisele kaasa aitamise kohustuse, sh lepingus kokkulepitud panuse andmise kohustuse mingis osas täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esile toodud asjaolusid arvestades välistatud

§ 580lg-s 2 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine.

Käesolevas menetluses leiab kohus, et kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud. Kostja on kohtule usutavaks teinud, et hageja arendatud süsteem ei töötanud. Süsteemi väljavõtte järgi jooksis süsteem päeva jooksul maha keskmiselt 20 korda (I kd, t lk 47-48). Seda ei saa pidada korralikult toimivaks süsteemiks. Samuti on kohtule esitatud mitmete klientide kaebused süsteemi toimivuse kohta (I kd, t lk 49-57). Pöördumised on esitatatud pikema aja vältel (juunist 2018 kuni novembrini 2018) ning ei viita ühekordsele veale, vaid süsteemi pikemaajalisele mittetöötamisele. Kostja on ka 03.01.2019 ülesütlemisavalduses viidanud infosüsteemi arenduse ja hoolduse täitmata jätmisele hageja poolt. Pooltevahelise lepingu p 4.4 järgi pidi hageja otsustama ja valima enda kohustuste täitmiseks metoodika ja vahendid ning parima teostamise viisi ja vormi ning tegema lepingu p 4.5 järgi kostjale platvormi, inforegister.ee ja teiste infotehnoloogiliste lahenduste tehnilise arenduse ja hoolduse ning muudatused ja täiendused (arendused). Kostja vastutas lepingu p 4.7 järgi platvormi ja selle teenuste (sh inforegister.ee) müügi ja turunduse eest vastavalt eesmärkidele, võttes arvesse hageja erilist huvi lepingu 8 2-22-648 kehtivusse ja koostöö edukusse, ning lepingu p 4.8 järgi kohustus kostja aitama arenduse eeldusena kaasa lähteülesande koostamisele ja tavapärase hoolduse läbiviimisele. Seega oli hageja põhiülesanne teha kostjale platvormi inforegister.ee lahenduste tehniline arendus, hooldus, muudatused ja täiendused. Kostja põhiülesanne oli platvormi teenuste müük. Antud esiletoodud tehnilised rikked ei tulenenud kohtu hinnangul tavapärasest hooldusest, mis oli lepingu järgi kostja ülesanne. Rikked tulenesid kohtu hinnangul infosüsteemi tehnilistest lahenduste vigadest. See oli aga hageja lepinguline ülesanne. Nende ülesannete täitmise eest sai hageja raha. Nende ülesannete mittetäitmisega rikkus hageja oma lepingulisi kohustusi. Kostja on esitanud ka tõendid, et on ise rentinud servereid Levira AS-ilt ja Hetzner Online GmbH-lt. Kostja peab sellest tuleneva kahju suuruseks 46 200 eurot. Hagejale esitatud arves nr 82313 (I kd, t lk 43) on selle summa isegi suurem – koos käibemaksuga 51 000 eurot, arves nr 82478 (I kd, t lk 44) on summa käibemaksuga 35 675,90 eurot. Pooltevahelise lepingu p 5.2 sätestab, et hagejale makstav tasu sisaldab ka serveri rendikulu. Seega oli serveri rent hageja ülesanne. Selle ülesande mittetäitmisega rikkus hageja lepingut. Ka kostja poolt uue infosüsteemi ülesehitamine hinnaga 86 675,30 eurot (kostja on tõendanud kontoväljavõtte kaudu kulusid TM Technologies OÜ-le summas 135 428,57 eurot ja Magma Technologies Group OÜ-le summas 24 590 eurot – I kd, t lk 93-94) viitab samuti hageja arendatud süsteemi puudulikkusele, sest toimiva süsteemi puhul poleks uut süsteemi vaja läinud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist ja kostja poolt sellega seotud kulude kandmist. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud, vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), kostjale on tekkinud sellega seoses kahju (

§ 127

lg 1, 128), kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kahju oli ettenähtav (

§ 127

lg 3) ja rikkumise ning kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hageja on rikkunud ka

§ 580

lg-st 2 tulenevat lojaalsuskohustust kuna ei hoidunud oma tegevusega kostjale kahju tekitamisest, mis eelpool on tuvastatud. Sellest tulenevalt on kostjal õigus hageja nõude tasaarvestamiseks. 13. Kostja on 28.01.2022 teinud protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kohus peab seda põhjendatuks. Kostja eelkirjeldatud tasaaarvestusnõue ületab hageja nõuet (2322,58 eurot).

§ 186

p 2 järgi lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

§ 197järgi lõpeb hageja nõue, mida kohus käesolevas otsuses pidas põhjendatuks.

Kuna kohus peab kostja tasaarvestust põhjendatuks, lõpetab see hageja nõude summas 2322,58 eurot, mille kohus eelnevalt rahuldas.

1. Kuna kostjal ei ole kohustust tasuda seda hageja põhinõuet, puudub tal ka viivise tasumise kohustus. Seetõttu kohus viivise nõuet ja selle vähendamise taotlust eraldi ei lahenda, sest selleks puudub vajadus.
2. Maakohtu poolt varem väljamõistetud põhinõudelt pole ringkonnakohus viivisenõude rahuldamist pidanud põhjendatuks. See nõue on käesolevaks ajaks lahendamata. Hageja palub välja mõista viivis 44 000 eurot või alternatiivselt 31 657,72 eurot, mis hõlmab kõiki hageja nõudeid. Detsembri 2019 tasu nõude osas nõuab hageja viivist 24 000 eurot määraga 0,15% päevas vastavalt lepingu p-le 7.
3. Kostja palub viivist alandada kui ebamõistlikult suurt. Kohus kostja taotlusega täielikult ei nõustu, sest viivise suuruses on pooled kokku leppinud lepinguga, pooled tegutsevad majandus-kutsetegevuses ning kostja pidanuks aru saama viivise suurusest. Võetud kohustusi tuleb täita, seda enam, et antud kohustus rakendub vaid juhul kui kostja lepingut rikub, s.o ei maksta lepingu järgi tasu hagejale. Sellist käitumist saab kostja vältida. Kohus peab lepingus kokku lepitud viivist, mille suurus ulatub põhinõudeni, põhjendatuks. Kohus leiab, et detsembri tasu nõudes on hageja nõue viivise 9 2-22-648 summas 24 000 euro saamiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle nõude. Samas on kohus pidanud kostja tasaarvestusavaldust summas 86 675,30 eurot ulatuses põhjendatuks ja tõendatuks. Varem on kohus tasaarvestust rakendanud põhinõude summas 2322,58 euro tasaarvestamiseks. Kohus rakendab tasaarvestusavaldust ka viivisenõude 24 000 euro saamiseks ning tasaarvestab need nõuded. Tasaarvestuse tulemusena ei pea kostja hagejale viivist tasuma, sest tasaarvestus lõpetab hageja viivisenõude. Üle rahuldatud viivisenõude (24 000 eurot) ei pea kohus ei pea aga kohus viivist põhjendatuks. Selles ulatuses rahuldab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks ning viivist protsendina tasumata nõudelt ei rahulda. Seega kohus viiviseid kostjalt välja ei mõista.
4. Kohus märgib, et saab tasaarvestada üksnes käesolevas otsuses lahendatavaid nõudeid. Kohus ei saa tasaarvestada varasemas menetluses maakohtu poolt rahuldatud nõuet, sest see kohtuotsus on seadusjõus ja käesolev otsus selle toimesse ei mõju seda enam, et protsessuaalse tasaarvestusavaldust ei pea kohus resolutsioonis kajastama (Riigikohtu lahend 2-21-7518). Kui kostja oleks esitanud protsessuaalse tasaarvestuse asemel vastuhagi, oleks kohus saanud selle resolutsiooniga lahendada. Sel juhul ei oleks välistatud tasaaarvestuse rakendmine täitemenetluses. Protsessuaalse tasaarvestuse korral omab tasaarvestus tähendust vaid hageja nõude suuruses (erinevalt vastuhagist), sest tasaarvestusavalduse mõtteks on lõpetada hageja nõue. Seetõttu leiab kohus järgmist: kohus peab põhjendatuks hageja nõuet summas 2322,58 eurot; kohus peab põhjendatuks kostja tasaarvestusavaldust summas 2322,58 eurot ja tasaarvestab poolte nõuded. Kuna protsessuaalset tasaarvestust ei pea kajastama kohtuotsuse resolutsioonis, vaid ainult põhjendavas osas, on jääb kohtulahendi resolutsiooniks tasaarvestuse tulemusena hagi rahuldamata jätmine. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus hagi rahuldamata.
5. Kuna hagi on jäetud rahuldamata tasaarvestusavalduse tulemusena, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 järgi (Riigikohtu lahend nr 2-21-2998). Varasemas menetluses on kohus hagi osaliselt rahuldanud. Kostja on esitanud kohe tasaarvestusavalduse. Maakohus on seda varem pidanud põhjendamatuks ja jätnud kohaldamata. Samas ei saa sellist põhjendamatust lõpuni kostjale ette heita, sest ringkonnakohus märkis, et maakohus pidanuks täitma selgituskohustust. Kostja soov oli tasaarvestada kogu hageja nõue. Kostja tasaarvestatava nõude suurus ületaks hageja kõiki nõudeid. Kuigi kohus ei saa käesolevas otsuses tasaarvestust teostada varasema jõustunud otsusega, saab kohus lahendada siiski oma õige äranägemise järgi menetluskulude küsimuse. Kohus leiab, et arvestades kõiki vaidluse asjaolusid (kostja tasaarvestus võiks potentsiaalselt tasaarvestada kogu hageja nõude) on õige jätta menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.
6. a otsusega nr 2-22-
7. 10