Kostja seisukoht Kostja ei nõustu, et menetluskulud tuleks välja mõista hageja poolt hagist loobumise järgselt kostjalt.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegu sellist olukorda ei ole. Kostja on keeldunud nõude täitmisest ja selgitanud hagejale juba maksekäsu vastuväites, et ta ei ole lepingu pooleks. Vaatamata sellele esitas hageja põhjendamatu hagi, pöördumata täiendavate teabe saamiseks hageja poole. Samuti ei ole hageja kostjale kätte toimetanud ühtegi taotlusele lisatud pöördumist. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväidet esitanud. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude jaotuse osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus tõendanud, et autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et
lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Tagatisagent OÜ ei ole leppetrahvikokkulepet sõlminud ja esitab makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses“ (dtl 14), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele (dtl 62). Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise 2/3 2-24-134555 isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi esitamise. Eelnevast tulenevalt ja
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 569,25 eurot (dtl 69).
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 82,50 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega ja kostja vastusega tutvumisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2,5 tundi, (sh hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamine). Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 69) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses kokku 300 eurot (2,5*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 402,50 (82,50+20+300) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 402,50 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 17,50 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale
lg 2 p 2 alusel ja arvestades
lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.