2-24-145235/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-145235 Tsiviilasi Meliva AS hagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 389,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Meliva AS (registrikood: 10303948; asukoht:

XXX-i) lepinguline esindaja Ahto Järvela I.P vastu võlgnevuse Kostja: I.P (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses ja registris: XXX, 87602, XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlemise viis Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks hambaraviteenuse kasutamise eest tulenev võlgnevus summas kokku 330,29 eurot (millest 264,15 eurot põhivõlgnevus, 66,14 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.01.2023 kuni 4.03.2025 eest).

Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 264,15 eurot) perioodi eest 5.03.2025 kuni 16.12.2025 summas 21,94 eurot.

Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 264,15 eurot) alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta rahuldamata Meliva AS nõue I.P vastu sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks.

Jätta menetluskulud I.P kanda.

Määrata Meliva AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 310,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja tasu 150 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud) ja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt on I.P kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni Tsiviilasi nr 2-24-145235 menetluskulude tasumiseni.

Toimetada kostjale I.P-le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Meliva AS (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.P (kostja) 330,66 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2024 makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.01.2025 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2.Hageja esitas 4.03.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 264,15 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 66,14 euro ja viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras väljamõistmiseks.

Esitatud asjaolude kohaselt hageja osutas kostjale hambaraviteenust. Kostjal tuli tasuda arved hiljemalt 18.01.2023. Teostatud tööde eest on kostjale esitatud arved, mis on kostja poolt jäetud tasumata kokku summas 264,15 eurot. Vaatamata meeldetuletustele kostja arveid ei tasunud ning seetõttu oli hageja sunnitud oma nõude kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja 2 (5) Tsiviilasi nr 2-24-145235 arvestab viiviseid seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt 264,15 eurolt alates 19.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.03.2025 kokku summas 66,14 eurot. Samuti palub hageja maakohtul mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt alates 5.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 17.07.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 25.03.2025 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 28.11.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3.Pärnu Maakohus võttis 7.03.2025 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2520064). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 23.10.2025. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 7.11.2024. Hagiavalduse menetlusse võtmisel kohus juhtis ka tähelepanu, et hageja sissenõudmiskulude nõue võib jääda osaliselt rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid rahalisi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 761 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.

7.Kohus leiab, et hageja on veenvalt asjaoludega põhistanud, et kostjal oli kohustus tasuda osutatud tervishoiuteenuse eest arvete PA2022-1279035 ja PA20231298600 eest 264,15 eurot. Hageja on avaldanud, et arvetel maksetähtajad on möödunud ning seega kohustused on 3 (5) Tsiviilasi nr 2-24-145235 muutunud sissenõutavaks. Seetõttu mõistab kohus võlgnevuse põhiosa 264,15 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja väidab, et on korduvalt pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale maksemeeldetuletusi: 17.7.2023 esimese tasulise kirja 15 eurot, 25.3.2024 teise tasulise kirja 5 eurot, 28.11.2024 kolmanda tasulise kirja 5 eurot. 5 eurot nõuab hageja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hageja leiab, et tal on õigus 30 eurot nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejale alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka põhistama. VÕS § 1132 lg 2 ei ole seadustatud hinnakiri. Hageja ei ole viidanud sellele, et poolte vahel selline kokkulepe oleks sõlmitud. Samuti ei ole hageja palunud hüvitada tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Märgitusttulenevalt ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata.

9.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses viivisemääras alates 19.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 4.03.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 66,14 eurot.

10.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 5.03.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 21,94 eurot ning alates 17.12.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%).

11.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.

12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluses menetluskuludele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 253,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 253,50 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates 4 (5) Tsiviilasi nr 2-24-145235 eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll oma lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5 (5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.