KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-38 Hal

) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887

§ 62

lg 6 p 2 alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.

2. PPA tegi 31.12.2025 otsuse nr 62510310013-1, millega keeldus ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest

§ 57lg 1 p 5 alusel.

6. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 kinni

§ 361lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.

7. PPA esitas 06.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 361lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja 6 ning § 362 lg 3 alusel kaheks kuuks.

Puudutatud isik on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 184 lg 2 p 1 alusel narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis. Isikule mõisteti karistuseks 5aastane vangistus. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ning välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku põgenemise oht on põhjendatud VSS § 68 p-de 4, 6 ja 10 kohaselt. Isiku lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Isikule on kohaldatud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on väljasaatmise vältimiseks taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai teada, et tema suhtes tehakse ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, esitas ta väljasaatmise takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades kujutab ta ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Kokku oleks isiku poolt käideldud narkootilistest ainetest piisanud narkojoobe tekitamiseks 12 000 inimesele. Seega on isik toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo, kuriteo episoodid olid korduvad ja põhjalikult planeeritud, kuritegelik käitumine kestis mitu kuud. Isiku tegevuse motiiviks oli rahalise kasu saamine narkootiliste ainete turustamise teel ning narkootiliste ainete hankimine isiklikuks tarbeks. Isik pole Eestis viibides omanud stabiilset töökohta, mis suurendab uue õigusrikkumise toimepanemise tõenäosust. Isik ei valda eesti keelt, mistõttu on tema toimetulek tööturul ning laiemalt Eesti ühiskonnas raskendatud. Isiku antud selgitustest nähtub, et tal olid probleemid narkootiliste ainetega ka YYYs. Isiku sõnul on ta viibinud vähemalt 13 aastat sõltuvusravil arstliku järelevalve all. Sõltuvusravil viibimine ei ole aidanud tal sõltuvusprobleemidega toime tulla. Asjaolusid kogumis arvestades on isikust tulenev oht ühiskondlikule turvalisusele tõsine ja reaalne. 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tegu on avalikku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik toime panna uusi korrarikkumisi. Samuti esineb põgenemisoht. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. Arvestades isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis ei saa isiku kinnipidamist pidada ülemääraseks.

1. Puudutatud isik vaidles 07.01.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik ei ole saanud seoses kinnipidamiskeskuses viibimisega taotleda uut YYY passi. Isikut ei tohi välja saata riiki, kus ei ole tagatud tema edasine metadooniravi (s.o YYYsse). Isikul ei ole kavatsust põgeneda ega uusi kuritegusid toime panna. Ta on kuritegu kahetsenud ja vajaks Eestist lahkumisel näiteks Euroopa Liidu biomeetrilist passi, mida tal hetkel ei ole. YYYsse minna ta ei soovi, kuna tema kodukoht on Venemaa okupatsioonivõimude kontrolli all ja tal puudub teine elukoht. Isiku isa vajab tema abi igapäevaste asjade (eriti panganduses) ajamises ning ilmselt toimub tal veebruaris 2026 tõsisem operatsioon. Seetõttu soovib isik teda abistada enne ja pärast operatsiooni, mis oleks võimalik selliselt, et isik elaks Valkas ja isa Valgas.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Taotlus on põhjendatud. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse menetlus ja välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud (

§ 361 lg 2 p 4). Puudutatud isik on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistetud Kar

S § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust (VSS § 68 p 4). Isiku puhul esineb põgenemise oht VSS § 6 8 p 10 kohaselt, kuna välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Samuti esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 kohaselt. PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset. Kui isik sai teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, kirjutas ta avalduse, et taotleda rahvusvahelist kaitset ning sellega takistada oma väljasaatmist YYYsse. Samuti väljendas isik kohtuistungil selgelt, et ta ei soovi minna YYYsse, kuna tema kodu QQQ on Venemaa okupatsioonivägede kontrolli all oleval YYY territooriumil. Veelgi enam – isik selgitas, et tegelikult sooviks ta minna Lätti, et jätkata sealt oma isa eest hoolitsemist, kuid ei saa seda teha reisidokumendi puudumise tõttu. Eeltoodust nähtub üheselt, et isik soovib vältida enda Eestist YYYsse väljasaatmist jõustunud kohtuotsuse sundtäitmise korras. Vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult Schengeni alalt, vaid üritaks suure tõenäosusega ennast varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. PPA on seisukohal, et puudutatud isik ei ole usaldusväärne ja ta väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi, et lahkumiskohustust edasi lükata või väljasaatmist vältida. PPA seisukoht on põhjendatud taotluses toodud põhjustel. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist koduriiki (

§ 361lg 2 p 5).

Kohtuistungil tõi isik eraldi välja, et ta saab Eestis talle vajalikku metadooniravi ja YYYs seda talle ei pakutaks ning esitas taotluse, et tema tervisliku seisukorra hindamiseks määratakse kõikehõlmav ekspertiis ja alles selle järelduste põhjal saab otsustada, kas talle anda rahvusvaheline kaitse või mitte. Vastavaid väiteid ei esitanud isik varasemas ajutise kaitse taotluse menetluses, kus 3

§ 361lg 2 p 6).

Uimastitega seotud kuriteod ei ole põhjuseta loetud ühiskonnale ohtlikuks ja statistika näitab, et nende toimepanijad sooritavad sarnaseid kuritegusid sageli korduvalt. Isiku puhtsüdamlik kahetsus on positiivne, kuid ei anna alust seada kahtluse alla PPA seisukohti vastavas küsimuses. Edasises haldusmenetluses saab PPA vastavate asjaolude ilmnemisel anda uue hinnangu ohu tõsiduse osas, lähtudes isiku käitumisest ja näiteks kaasaaitamisest enda dokumenteerimisel. Puudutatud isiku käitumine kinnitab PPA järeldust, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad, et tagada isiku kättesaadavus ja ühiskonna ohutus. Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta saab ka kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi ja sellega ei ole tal probleeme. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Puudutatud isik palub 14.01.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Isiku kinnipidamine on lubatud ainult individuaalselt tuvastatud asjaolude olemasolul. Halduskohus ei tuvastanud konkreetseid ja aktuaalseid asjaolusid, mis viitaks puudutatud isiku reaalsele põgenemisohule või kinnitaks uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus piirdus vaid viidetega varasemale kuriteole. Halduskohus ei kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalust. Üksnes rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt ei ole õiguse kuritarvitamine ega saa olla kinnipidamise iseseisev alus. Puudutatud isik on alates
2. a-st metadoonasendusravil. Teostatud ei ole arstlikku ekspertiisi ega antud hinnangut pikaajalise kinnipidamise mõjule terviseseisundile. Samuti pole käsitletud ravivõimalust väljaspool kinnipidamiskeskust. Puudutatud isiku kinnipidamine on ebaproportsionaalne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 12.

§ 361

lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks. 4

§ 361

lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isik on esitanud 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse, ning selle menetlus, mille lõpule viimiseks on aega 6 kuud, on alles algusjärgus. Seetõttu on ilmne, et on vajalik puudutatud isiku esitatud andmete õigsuse, väidete usutavuse ja muude asjaolude kontrollimine. 14. Kuna kinnipidamine on põhjendatud

§ 361

lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida, kas lisaks on see vajalik

§ 361lg 2 p-de 5 ja 6 alusel.

15. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13).

1. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et puudutatud isiku osas esineb VSS § 68 p-dest 4, 6 ja 10 tulenev põgenemisoht nende sätete koosmõjus. Puudutatud isik on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Puudutatud isikule on ülalviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõistetud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest. Asjaolude pinnalt on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on halduskohtu 07.01.2026 istungil väljendanud selgelt soovimatust minna tagasi YYYsse ning selgitanud, et sooviks minna Lätti, et tegeleda sealt Eestis elava isa eest hoolitsemisega, mis pole aga võimalik reisidokumendi puudumise tõttu. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 07.03.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isik kinnitas halduskohtu istungil, et ta saab kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooniravi. Väidet metadooniravi jätkamise võimatusest YYYs saab hinnata PPA rahvusvahelise kaitse menetluse raames. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks ega tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). 5