).
3-22-2384). Halduskohus saadab avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule (RÕS § 10 lg 3). 4.Kaebaja märgib kaebuses, et tema poolt mitme aasta vältel kohtutele esitatud riigi õigusabi taotlused on kõik jäetud rahuldamata ning ta soovib riigi õigusabi. Halduskohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on avaldanud esitatud kaebuses, et ta soovib mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Justiits- ja Digiministeeriumilt kahju 50 000 eurot. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks möönda, et kaebaja nõude puhul esineb oluline avalik huvi. Kohtule teadaolevalt on kaebajale nii võimete ja oskuste poolest jõukohane igasuguste avalduste, 2 3-25-4516 taotluste, kaebuste esitamine. See tähendab, et täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused, kaebajale ei saa anda riigi õigusabi, kuna ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluste esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 kohaldamisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit. 5. Kriminaalasjas nr 1-25-5229 tekitatud kahju hüvitamine (Viru MK 10.10.2025 määrus, millega jäeti taandamata riigi õigusabi korras määratud kaitsja Kadi Sitska). HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (
), mis jõustus 01.05.2015. Enne
jõustumist olid kahju hüvitamise alused ja menetluskord reguleeritud kas riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS), riigivastutuse seaduses, PS §s 25 või regulatsioon puudus üldse.
lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
lõikest 2 tuleneb, et pärast selle seaduse jõustumist ehk alates 01.05.2015 esitatud taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse
-s sätestatud alusel ja korras. Praegune kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast 01.05.2015. Kuna kaebaja esitatud hüvitamisnõude osas on ettenähtud teistsugune menetluskord, siis puudub halduskohtul pädevus kaebust lahendada. Kaebuse aluseks on ka kaebaja etteheited tema kaitsjale. See vaidlus ei ole avalikõiguslik. Advokaadi vastutust reguleerib võlaõigusseadus. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses. Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6.Õigusemõistmisega tekitatud kahju. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 3 3-25-4516 Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohtule ei nähtu Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse õigusvastasust, seega puudub mittevaralise kahju hüvitamise üks eeldusi. Kuriteoks ei saa pidada seda, et kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse(d) riigi õigusabi saamiseks või kaitsja taandamiseks. Selgitatud on, et kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama edasikaebeõigus. Kui menetlusosaline ei kasuta edasikaebeõigust või on edasikaebe võimalused ammendanud ja kohtulahend jõustub, tuleb asuda seisukohale, et selline kohtulahend on õiguspärane, seega puuduks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki nimetatud alust ega vastustaja süülist käitumist kaebusest ei nähtu. RVastS § 15 lg 1 kohaselt saab kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitise välja mõista üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Nimetatud piirangu eesmärk on tagada kohtu sõltumatus, kohtuotsuse seadusjõud ning õigusrahu. Kaebuses esitatud andmetest ei ilmne kuriteole viitavaid asjaolusid. Praegusel juhul on ilmne, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud – kohtunik Jaanika Kõrgmaa suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Määrus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2026 määrusega (Jätta muus osas Tartu Halduskohtu 10.12.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-4516 resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.