(alates 01.11.2017.a vastab
lg 2 tunnustele) kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav B.U – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, kõrgharidus, emakeel eesti keel, xxx, kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistamata. järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.U
(alates 01.11.2017.a vastab
lg 2 tunnustele) järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.12.2015 kuni 05.12.2015 ning 15.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 20 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 8 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.11.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 28 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 8 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 368 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et B.U peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata B.U katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista B.U-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 6 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180 eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 45 eurot riigituludesse. Kohustada B.U-d tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja mootorsõiduki teisaldamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „B.U , kriminaalasi 1-18-8856, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.
Liiklusseaduse § 127 alusel on B.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
(alates 01.11.2017
Menetluskäi k ja ko ht uotsu se põh jend used Süüdistatav B.U , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.11.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör B.U süüdi tunnistamist ja karistamist
424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.12.2015 kuni 05.12.2015 ning eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 20 /kakskümmend/ päeva. Seega ärakandmata karistuseks vangistus 8 /kaheksa/ kuud 10 /kümme/ päeva.
aasta otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Liitkaristuseks 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust 368 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks B.U elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.U kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada B.U-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada B.U-d käitumiskontrolli ajal osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 6 alusel kaitsjatasu 180 eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 45 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.