KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2020 Kohtuasja number 1-19-5906 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi S.T (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.T, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- juuni 2020 määrus muutmata ja S.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- juuli 2017 otsusega tunnistati S.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses oldud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati saadud 11 kuu 27 päeva pikkust vangistust S.T-l Tartu Maakohtu
- oktoobri 2018 otsuse järgi (asi nr 1-18-6673) kandmata vangistusosa 5 kuu 28 päeva võrra ning tema liitvangistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 25 päeva.
- S.T karistusaeg algas
- augustil 2019 ja lõpeb
- veebruaril
- mail 2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ja prokuratuur toetasid S.T vabastamist. 1
(3)Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2020 määrusega S.T vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu argumendid olid järgmised.
- Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu on käitunud vangistuses hästi, ta on osalenud majandusabitöödel ja õppinud plaatija-kursusel. Samuti on head tema vabanemisjärgsed elutingimused: tal on kindel elu- ja töökoht ning perekonna toetus. Need asjaolud ei ole aga piisavalt kaalukad selleks, et S.T vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
- S.T on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja ta kannab teist reaalset vangistust. S.T-le on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhoolduse reeglite ja nõuete täitmine on osutunud problemaatiliseks. Ta on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mida tunnistas kohtuistungil ka ise. Lisaks pani süüdimõistetu katseajal toime uue kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab. See näitab, et õiguskuulekal teel püsimine käib talle üle jõu. Vangla iseloomustusest tulenevalt väljendab S.T küll sõnades soovi õiguskuulekalt käituda, kuid tema tegudest lähtudes tal siiski selleks motivatsiooni ei ole. Kohtuistungil ei osanud S.T veenvalt selgitada, kas üldse ja kuidas ta vabaduses oma käitumist korrigeerida kavatseb. Seega ei ole põhjust uskuda, et S.T käitumine edaspidi püsivalt muutub ja ta vabaduses enam kuritegusid toime ei pane.
- S.T korrektne käitumine vangistuses on küll kiiduväärt, aga see üksi ei saa olla põhjuseks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Kuigi S.T on võimeline järgima kehtestatud korda ja reegleid range järelevalve tingimustes, näitab tema varasem elukäik, et ta ei soovi või ei suuda käituda õiguskuulekalt vabaduses. Samuti ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heade vabanemisjärgsete elutingimuste tõttu. Lähedaste toetus ning elu- ja töökoht olid S.T-l ka varasemalt, kuid see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S.T . Ta palub kohtumääruse tühistada ja end vanglast ennetähtaegselt vabastada. S.T hinnangul ei ole kohus arvestanud sellega, et vangistuses on ta käitunud hästi ja õiguskuulekalt. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis asjas nr 3-1-1-91-06 selgitanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Ta on endale ka selgeks teinud ja aru saanud, et alkohol talle ei sobi ja ta loobub sellest täielikult. Vaba aega hakkab ta sisustama spordiga. Ta hakkab alluma kriminaalhooldusosakonna järelevalvele. Kindel töö- ja elukoht on tal olemas, samuti perekonna toetus. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S.T ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seda põhjusel, et tema puhul on põhjendatud rääkida jätkuvast kõrgendatud retsidiivsusriskist. Taoline negatiivne prognoos ilmneb, kui vaadata süüdimõistetu eelnevat elukäiku. S.T on kriminaalkorras karistatud korduvalt: tal on neli kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistetu on saanud korduvalt võimaluse kanda vangistust tingimisi vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Nagu maakohus tuvastas, on kriminaalhoolduse reeglite ja nõuete täitmine temale osutunud problemaatiliseks. Eeskätt aga tuleb võtta arvesse seda, et S.T pani käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Ka vangistuses ei ole A. 2
(3)S.T praegu esmakordselt. Korra on ta vanglas olnud varemgi, kuid seegi kogemus ei ole tema kuritegudele lõppu teinud.
- Tuleb küll möönda, et S.T on vanglas käitunud hästi: ta on osalenud majandustöödel ja õppinud plaatijaks, samuti on ta vanglaametnikega suhtlemisel olnud avatud ja koostööaldis. Ka on tema vabanemisjärgsed elutingimused seaduskuulekalt jätkamiseks soodsad. Paraku nimetatud positiivsetest asjaoludest S.T ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks siiski ei piisa. Veendumust, et nüüdne karistus on varasematest temale tunduvalt mõjusam olnud, kohtukolleegiumil ei teki. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi selgituse kohaselt on kohtud õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata tema kuritegude jätkumist (vt
- aprilli 2017 otsus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
- S.T ennetähtaegselt vanglast vabastamist ei too kaasa seegi, et ta allutataks käitumiskontrollile ja talle saaks määrata lisakohustusi. Nimelt ei pea kohtukolleegium S.T puhul võimalikuks loota järelevalvetingimuste tõhususele. Nagu juba märgitud, on süüdimõistetu varasemalt käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo ja ka rikkunud käitumiskontrolli (muid) tingimusi.
- S.T on määruskaebuses välja toonud, et vangla ja prokuratuur toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Nii see tõesti on. See aga on ebaoluline: vangi vabastamine või vanglasse jätmine tuleb otsustada KarS § 76 lg-s 4 loetletud kriteeriumite alusel ja nende kriteeriumite hulgas ei ole (täiesti loogiliselt) vangla või prokuratuuri arvamust üles loetletud. Vangistusasutuse ja prokuratuuri on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31).
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- juuni 2020 määruse muutmata ning S.T määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Ingeri Tamm 3
(3)