Obsah (10)

§ 654§ 652§ 232§ 436§ 171§ 174§ 218§ 177§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 19. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

20. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki 4 2-22-11562 tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja võlgniku juhatuse liikmena ei teinud mitte midagi hageja sissenõutavaks muutunud arvete alusel nõude kogusummas 74 910,34 euro maksmapanekuks Santex Ehitus OÜ vastu, millega kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Maakohus on otsuses märkinud, et juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu (ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1). Kui kohustatud isikul vara on, aga võlgniku juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis on rikkunud oma hoolsuskohustust. Kostja võttis omaks, et tema hageja juhatuse liikmena ei teinud midagi Santex Ehitus OÜ-lt võla sissenõudmiseks. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, mida kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks saanud teha, et Santex Ehituse OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus leidis, et kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks saanud esitada hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda Santex Ehitus OÜ varade arestimist sellise hagi tagamiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et kui sissenõutavaks muutunud kohustused 74 910,34 eurot oleksid saanud võlgnikule tasutud, siis oleks võlgniku vara suurenenud vastava summa võrra.
2. Maakohus on kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest põhjendatult järeldanud, et praegusel juhul ei ole ka kostja väide usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara, et tasuda võlgnikule 74 910,34 eurot. Asjaolust, et maakohtu 13.02.2025 istungil kostja nõustus, et Q kirjalikust selgitusest nähtub vaid Q seletus, et Santex Ehitusel OÜ-l vara ei olnud ja midagi teha ei saanud, ei ole kuidagi võimalik samastada maakohtu seisukohtadega asjas tuvastamist vajavate asjaolude kohta. Maakohus märkis 13.02.2025 istungil, et Q selgitus sisulist teavet Santex Ehitus OÜ varalise olukorra kohta ei sisalda. Samal istungil selgitas maakohus tõendamiskoormist ja et kohased tõendid selle kohta, et Santex Ehitus OÜ-l vara puudus, on maksudeklaratsioonid, andmed vararegistritest, pangakontode väljavõtted, raamatupidamise andmed.
3. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud vara võlgnikule võlgnevuse tasumiseks. Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud põhjusliku seose kostja tegevusetuse (kostja jättis võlgniku juhatuse liikmena Santex Ehitus OÜ-lt välja nõudmata 74 910,34 eurot) ja võlgnikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui kostja hageja juhatuse liikmena oleks esitanud Santex Ehitus OÜ vastu 74 910,34 euro nõude, siis oleks võlgniku vara selle summa võrra suurem olnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. 5 2-22-11562 Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

26. Hageja vastab

§ 218

lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ning on osalenud apellatsioonimenetluses täiendavat õigusabi kasutamata (PankrS § 65 lg 14). Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt võlgniku kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu 1120 eurot. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusteenusele kulutatud ajamahu ega tunnihinnaga.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabile kokku 8 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja vastuse kavandamiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks 6 tundi, lõppseisukoha koostamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
2. Hageja õigusteenuse tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
3. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu võlgniku kasuks 1120 eurot (8 x 140). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

30. Ringkonnakohus jätkas 04.08.2025 määrusega kostjale menetlusabi andmist ning vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1680 euro tasumisest. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus

§ 179

lg 1 koosmõjus § 190 lg-ga 2 alusel apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 1680 eurot kostjalt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja.

§ 179

lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179

lg 6).Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tuleb kostjalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest (

§ 179lg 9).

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 6