RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 1332lg 1 ja § 255 lg 1 järgi Harju Maakohtu 29.

oktoobri

1. a otsus P ja Aleksei Zubovitši kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldused Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask
2. jaanuar 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus osas, millega maakohus: 1.
6. tunnistas P süüdi ja karistas teda

§ 255

lg 1 järgi, mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust ning mõistis temalt välja kaitsjatasu 636 eurot ja sundraha 1250 eurot; 1.2. tunnistas Aleksei Zubovitši süüdi ja karistas teda

§ 255

lg 1 järgi, mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ja luges

§ 68

lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistis temalt välja kaitsjatasu 642 eurot ning sundraha 1250 eurot. 2. Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega: 2.1. mõista P

§ 255lg 1 järgi õigeks; 2.2.

mõista Aleksei Zubovitš

§ 255

lg 1 järgi õigeks, arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg

§ 1332

lg 1 järgi mõistetud karistusaja hulka ning lugeda ärakandmata karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust; 2.

1. mõista P-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 eurot; 2.
2. jätta kohtueelses menetluses ja maakohtus P-le osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust 318 eurot riigi kanda; 2.
3. mõista P-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 318 eurot kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust; 1-18-70681-18-7068 2.
4. mõista Aleksei Zubovitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 eurot; 2.
5. jätta kohtueelses menetluses ja maakohtus Aleksei Zubovitšile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust 321 eurot riigi kanda; 2.
6. mõista Aleksei Zubovitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja 321 eurot kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale määratud tasust.
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8. Mõista Eesti Vabariigilt P kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
9. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Zubovitši kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
10. Teistmisavaldused rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega mõisteti P ja Aleksei Zubovitš kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (

) § 1332 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi. P-le mõisteti

§ 255

lg 1 järgi karistuseks kolm ja

§ 1332

lg 1 järgi kaks aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata, ning talt mõisteti välja 636 eurot kaitsjatasu ja 1250 eurot sundraha. A. Zubovitšit karistati

§ 255

lg 1 järgi vangistusega kolmeks aastaks ja

§ 1332

lg 1 järgi vangistusega kaheks aastaks ning kuueks kuuks.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel kolme aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. A. Zubovitš allutati käitumiskontrollile ning temalt konfiskeeriti

§ 832lg 1 alusel 1000 eurot sularaha.

Lisaks mõisteti talt välja 642 eurot kaitsjatasu ja 1250 eurot sundraha. 2. P ja A. Zubovitš tunnistati

§ 255

lg 1 järgi süüdi selles, et nad kuulusid ajavahemikul 2015– 2016 koos teiste isikutega (sh T. A., P. U., LCF Kinnisvara OÜ, M. Õ., L. L., V-J. A. ja R. Z-i) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas asunud bordellides. A. Zubovitš ja P juhtisid bordellide igapäevast tööd ja tagasid korra ning said osa bordellide tegevusest laekuvast tulust.

§ 1332lg 1 järgi tunnistati kohtualused süüdi prostitutsioonile kaasaaitamises.

1. Maakohtu otsus jõustus
2. novembril
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10100 tunnistati P. U. üldmenetluses süüdi

§ 255lg 1 ja § 1332 lg 2 p 2 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti maakohtu otsus süüküsimuse osas muutmata. Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõisteti P. U.

§ 255lg 1 järgi õigeks.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. P ja A. Zubovitši kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist kaitsealuste süüditunnistamises, neilt kaitsjatasude ja sundraha väljamõistmises ning kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Samuti palub kaitsja jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda. Teistmisavalduste kohaselt tuvastas Riigikohus lahendis 2

§ 255

lg 1 järgi õigeks mõista, jättes jõusse nende süüditunnistamise ning karistamise

§ 1332lg 1 järgi.

1. Vastuses prokurörile leiab A. Zubovitši kaitsja, et kuivõrd kassatsioonimenetluses puudub Riigikohtul pädevus jõustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust üksnes mõne kuriteo osas, ei ole tal sellist pädevust ka teistmismenetluses. Tuvastades teistmismenetluses, et kokkuleppe kui terviku kinnitamiseks alust ei ole, tuleb kriminaalasi KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel tagastada prokuratuurile. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
3. Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsusega nr 1-18-10100/141 mõisteti P. U.

§ 255

lg 1 järgi õigeks, kusjuures Riigikohus märkis, et kohtute tuvastatu ei anna alust rääkida kuritegelikust ühendusest

§ 255lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile.

Käesolevas kriminaalmenetluses tunnistati P ja A. Zubovitš kokkuleppemenetluses süüdi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuigi sama kuritegeliku ühenduse liikmed ei pruugi alati olla

§ 21lg 2 esimese lause tähenduses kaastäideviijad, aitasid P ja A.

Zubovitš süüdistuse kohaselt prostitutsioonile kaasa ühiselt ja kooskõlastatult P. U-ga. Seega tunnistati P ja A. Zubovitš kokkuleppemenetluses

§ 255lg 1 järgi süüdi grupiviisilises kuriteos, mille üheks kaastäideviijaks oli P.

U., ja teistmisavaldused on selle kuriteo osas põhjendatud.

1. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi. Seda aga vaid ulatuses, milles teistetav lahend on hiljem jõustunud otsusega vastuolus, sest KrMS § 366 p-s 8 nimetatud teistmisaluse eesmärk on kõrvaldada vastuolu kahe jõustunud kohtulahendi vahel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus nr 1-17-7212/27, p 10 ja
4. jaanuari
5. a otsus asjas nr 3-1-2-2-16, p 20). Seetõttu ei ole ka asjakohane kaitsja toodud Riigikohtu pädevuse võrdlus teistmis- ja kassatsioonimenetluses.
6. Eeltoodu alusel rahuldab kriminaalkolleegium teistmisavaldused osaliselt ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 2, tühistab Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse osaliselt, s.o P ja A. Zubovitši süüditunnistamises ja karistamises

§ 255

lg 1 järgi, neile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning A.

Zubovitši ärakandmata vangistuse pikkuse kindlaksmääramises. Kuivõrd kuritegelikku ühendusse kuulumine oli ainus esimese astme kuritegu, milles süüdistatavad süüdi tunnistati, tuleb kohtuotsus tühistada ka osas, milles kohus mõistis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel nii P-lt kui ka A. Zubovitšilt välja sundraha 1250 eurot. 12. KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul tuleb P ja A. Zubovitš süüdistuses

§ 255lg 1 järgi õigeks mõista.

Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2021. a otsus 3

§ 255lg 1 järgi õigeks mõista.

13. Süüdistatavate osaline õigeksmõistmine toob kaasa vajaduse tühistada neile mõistetud liitkaristused ning korrigeerida A. Zubovitši kandmata karistuse pikkust teistetava kohtuotsuse tegemise aja seisuga. A. Zubovitšit karistati

§ 1332lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Arvestades

§ 68lg 1 kohaselt süüdistatava eelvangistuses viibitud aega, on A.

Zubovitši karistus pärast eelvangistusaja karistusaja hulka arvamist 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

1. Kolleegium teeb KrMS § 373 lg 3 alusel uue otsuse P-lt ja A. Zubovitšilt sundraha väljamõistmise kohta. Kuivõrd süüdistatavad mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, ent nende süüdimõistmine teise astme kuriteos jääb jõusse, mõistab kolleegium neilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määras ehk pooleteisekordses kuupalga alammääras, mis kehtis teistetava kohtuotsuse tegemise ajal aastal 2018 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-2-1-12, p 10.1). Siis oli kuupalga alammäär 500 eurot (Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 189 (RT I, 23.12.2017, 49), § 1), mis teeb väljamõistetava sundraha suuruseks 750 eurot.
6. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ka osas, millega kohus mõistis kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu katteks P-lt välja 636 eurot ja A. Zubovitšilt 642 eurot. Kolleegium leiab, et kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada vaid osaliselt, pole põhjendatud kaitsjatasude riigi kanda jätmine täies ulatuses. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse taotletud osas ning mõistab P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 318 eurot ja jätab KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda 318 eurot kaitsjale määratud tasust. Samal alusel mõistab kolleegium A. Zubovitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja 321 eurot ja jätab riigi kanda 321 eurot riigi õigusabi tasust.
7. Rohkem vastuolusid Harju Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsuse ja kriminaalasjas nr 1-18-10100 tehtud kohtuotsuse vahel ei ole, mistõttu pole alust maakohtu otsust täielikult tühistada. Seega jääb vaidlustatud kohtuotsus jõusse osas, millega P ja A. Zubovitš tunnistati süüdi ja neid karistati

§ 1332

lg 1 järgi ning millega arvati eelvangistus

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka.

Kolleegium ei muuda ka maakohtu otsustust jätta P ja A. Zubovitši karistused

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata ning allutada A.

Zubovitš

§ 75lg 1 p-des 1–6 nimetatud käitumiskontrolli nõuetele.

Katseaja alguseks jääb

1. oktoober
3. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ka osas, millega konfiskeeriti A. Zubovitšilt

§ 832lg 1 alusel 1000 eurot sularaha.

Ka selles osas ei ole teistetav kohtuotsus vastuolus lahendiga nr 1-18-10100/141.

§ 1332

lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos jääb süüdimõistev otsus jõusse ning nimetatud süüteoga saadud vara tuleb konfiskeerida

§-s 832 sätestatu järgi (

§ 1332lg 4).

Süüdistused kuritegelikku ühendusse kuulumises ja prostitutsioonile kaasaaitamises olid omavahel tihedalt seotud ning kaitsja ei ole ka ära näidanud, et A. Zubovitšilt konfiskeeritud vara oleks seotud vaid süüdistusega

§ 255lg 1 järgi.

Neil põhjustel jääb kaitsja kõnealune taotlus edutuks. 18. Kaitsja taotleb teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist P-le 450 euro ja A. Zubovitšile 450 euro ulatuses. Taotlustele lisatud arvete ja selgituste kohaselt osutas kaitsja mõlemale kaitsealusele õigusteenust kolm tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes nõupidamistes süüdistatavatega, kriminaalasjaga seotud kohtuotsuste läbitöötamises ja teistmisavalduste koostamises. Kolleegium peab neid toiminguid vajalikeks ja neile kulunud aega põhjendatuks ning mõistab taotletud summad KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigilt süüdistatavate kasuks välja. 4