Obsah (11)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-22461 Tsiviilasi Eesti Tervisek

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). 1 Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD

1. 22.12.2025 esitatud hagi kohaselt tekitas S. K. tervisekahjustusi 02.11.2023 E. S., mida tõendab Viru Maakohtu 30.04.2025 lahend nr XXX (dtl 6). Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Tervisekassale esitatud raviteenuste arve/arved (dtl 29 jj) ja mis on arve esitajale/ esitajatele hageja poolt summas 13 470,63 eurot tasutud: Rakvere Haigla AS raviteenuste arve seeria/nr R23043396 alusel 2382,21 eurot; Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH9872016 alusel 11031,21 eurot; Rakvere Haigla AS raviteenuste arve seeria/nr 23045357 alusel 57,21 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 13 470,63 eurot. Hageja saatis 21.10.2025 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse (dtl 28) ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Kostja on nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma on senini tasumata. Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKSis sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtuotsus ning raviteenuste arved tõendavad, et kannatanul tekkinud tervisekahjustuste eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevuse tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetuse hüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju 2 tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt. Kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanule tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Kui ei osutata tervishoiuteenuseid, puudub hageja lepingupartneril alus raviarve ja töövõimetuslehe koostamiseks ning arve ja töövõimetuslehe hagejale esitamiseks ning hageja ei pea kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved ja töövõimetuslehed, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Hageja palub lähtudes RaKS §-dest 25 lg 1, 26 lg 1 ja VÕS §-st 104 välja mõista kostjalt hageja kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 13 470,63 eurot. MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on dokumendid isiklikult kätte antud avaliku e-toimiku (AET) kaudu 29.12.
3. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus märgib, et hagi resolutsiooni tekstis on nõudesumma sõnaline väljendamine ilmse eksitava sisuga, asja materjalide pinnalt ei ole kahtlust, et nõudesumma numbriline väljendus on korrektne. 4.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile, asub kohus seisukohale, et tal ei ole vaidlust kolmandale isikule õigusvastaselt kahju tekitamise ja tekitatud kahju hageja poolt hüvitamise üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-de 25 lg 1, § 26 lg 1 ja VÕS § 104 alusel kogu haginõude ulatuses. 3 5.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.
2. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimanni 15.01.2026 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON Muuta tsiviilasja nr. 2-25-22461 13.01.2026 kohtuotsuse ankeetandmetes ja lahendi resolutsioonis hageja nimetus ja lugeda märgitud „Eesti Tervisekassa“ asemel õigeks: „Tervisekassa”. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Määrus toimetada kätte kõigile, kes on saanud vigase kohtuotsuse. 15.01.2026 vea parandamise kohtumäärus 2-25-22461 jõustus 04.02.2026. 13.01.2026 tagaselja kohtuotsus 2-25-22461 jõustus 17.02.2026. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4