← Eesti

3-25-4750/6

Obsah (8)§ 10§ 60§ 62§ 11§ 45§ 552§ 46§ 56

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4750 Haldusasi Carside OÜ kaebus Maksu- ja

) § 11 lg 2 ja § 59 lg 1 teise lause kohaselt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ega pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama, mida kohtupraktikas on korduvalt aktsepteeritud (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsus asjas nr 3-14-52679, p 10, ja 28.07.2020 otsus asjas nr 319-1079, p 17). Kaebaja puhul kontrollitakse üksnes seitsme kuu käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust (sh september 2025 käibemaksu tagastusnõude õigsust), mis ei ole ebatavaliselt ega ebamõistlikult pikk ajavahemik. 3) Ka kaebuse eduväljavaated on liialt vähesed EÕK kohaldamiseks. MTA palub kohtul kaaluda kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjakohast põhjendust, mis annaks alust pidada 21.11.2025 korraldust õigusvastaseks. Kaebaja soovib sisuliselt vaielda vastu sellele, et tema suhtes viiakse läbi maksumenetlust. Samas maksuhaldurile tuleb seadusest ülesanne kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10lg 2 p 1).

Enda ülesannete täitmiseks on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks maksukohustuslaselt nii teavet kui ka dokumente (

§ 60lg 1, § 62 lg 1).

Vaidlusaluse korraldusega küsitava teabe ja dokumentide näol on tegemist tavapärase kontrolli alguses küsitavate dokumentide/teabega, mis seonduvad kontrollitava perioodiga. Korraldus sisaldab piisavat faktilist alust. Kohtupraktika kohaselt tuleb haldusakti andmise faktilise alusena käsitada põhiliste eluliste asjaolude kogumit, millega seoses isikule kohustusi pannakse või tema õigusi piiratakse (Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1916, p 15). Käesoleval juhul on selleks november 2024 ja mai kuni oktoober 2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning november 2024, mai kuni august 2025 ja oktoober 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (sh september 2025 KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli) läbiviimine. Ainetu on kaebaja väide, et ta ei olnud esitanud tagastusnõuet. Esitades september 2025 KMD, millelt nähtus käibemaksu enammakse, tekkiski olukord, kus tuli tuvastada tagastusnõue, s.o maksuhaldur pidi kontrollima enammakse olemasolu ja selle õigsust. Alusetud on ka etteheited, et kontrolli laiendamisega püüdis maksuhaldur laiendada kontrolli valdkonda, kus maksuhalduril oleks laiem diskretsioon. 4) Avalik huvi maksuseaduste täitmise ja maksumenetluse läbiviimise vastu kaalub ilmselgelt üles kaebaja põhistamata huvi EÕK kohaldamiseks. Seda enam, et käesoleval juhul küsitakse vaidlustatud korraldusega teavet ka september 2025 KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude 3

(7)3-25-4750 õigsuse kontrolli tarbeks, mille näol on tegemist piiratud aja jooksul läbi viidava menetlusega (käesoleval juhul on tähtajaks 17.01.2026). KOHTU PÕHJENDUSED Esialgse õiguskaitse tühistamine
  1. Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel EÕK määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).
  2. Võttes arvesse MTA 05.01.2026 taotlust EÕK tühistamiseks ning selles sisalduvaid vastuväiteid EÕK kohaldamisele, leiab kohus, et põhjendatud on 31.12.2025 määrusega kohaldatud ajutine EÕK tühistada.
  3. EÕK taotluse lubatavuse eelduseks on EÕK vajadus. Kohus leiab, et kaebaja EÕK taotluses esitatud põhistus ei ole piisav, et EÕK vajadust jaatada. Kaebaja väited kahju tekkimisele, suurele halduskoormusele ja intensiivsele ettevõtlusvabadusse sekkumisele jäävad üldisteks ja paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole oma väiteid negatiivsete tagajärgede saabumise võimaluse kohta faktiliste asjaoludega sidunud ning kaebaja esitatud põhistusest ei saa järeldada tema õiguste / majandustegevuse pöördumatut kahjustamist vaidlustatud korralduse täitmise korral. Kohtule ei nähtu ega ole äratuntav pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg kaebaja õigustele, kui kohus EÕK tühistab. Isegi kui möönda vaidlustatud korralduse õigusvastasust, ei saa selles korralduses nimetatud teabe ja dokumentide esitamist pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. EÕK kohaldamiseks ei piisa asjaolust, et põhivaidluse positiivne lahendus (teabe ja dokumentide esitamise kohustusest vabanemine) ei oleks korralduse täitmise korral enam tulemuslik.
  4. Kohus nõustub MTA 05.01.2026 vastuväitega ka selles osas, et kaebuse eduväljavaated on kasinad ning antud juhul kaalub avalik huvi maksuseaduste täitmise ja maksumenetluse läbiviimise vastu ilmselgelt üles kaebaja poolt sisuliselt põhjendamata jäänud huvi EÕK kohaldamiseks. Kohus ei pea vajalikuks kõiki eeltoodut puudutavaid seisukohti siinkohal üle korrata.
  5. Eeltoodut arvestades tühistab kohus 31.12.2025 määruse resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud EÕK. Kohus selgitab, et määrus, millega EÕK tühistatakse, jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3). Kaebuse tagastamine
  6. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  7. Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  8. Maksuhalduri seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10lg 2 p 1).

Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita

-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt.

§ 60lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada 4

(7)3-25-4750 maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 62

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.

  1. Kaebaja peamised etteheited MTA-le on, et tema suhtes menetluse alustamine on puudulik ja põhjendamata ning teostatav kontroll ebaproportsionaalne.
  2. Kohus märgib, et MTA on 05.01.2026 vastuväites õigesti viidanud

§ 11

lg-st 2 ja § 59 lg 1 ls-st 2 tulenevale maksuhalduri õigusele otsustada kaalutlusõiguse alusel ise, milliseid isikuid ja perioode ta kontrollib ning milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ega pea oma valikut kontrollitavatele põhjendama. 17. Kuivõrd MTA seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, puudub alus pidada maksukontrolli alustamist kaebaja suhtes õigusvastaseks. Seejuures ei välista MTA kontrolliõigust kaebaja toodud argument, et kaebaja pole taotlenud käibemaksu tagastamist ning on jätnud käibemaksu enammaksed ettemaksuks. MTA on maksukontrolli alustamisel järginud

§-s 552 sätestatud nõudeid. Kaebajat on 11.11.2025 e-kirja teel teavitatud maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest ning samaaegselt tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist. Kohtu hinnangul ei ole teavitus sisult ebaselge ega raskesti mõistetav.

ei näe ette, millises vormis tuleb selline teavitus teha. Lähtuvalt

§ 10

lg-st 3 tuleb maksuhalduril menetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti (

§ 45). HMS § 5 sätestab vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted.

Seega ei ole alust pidada õigusega vastuolus olevaks ka MTA valitud menetluse alustamise teavituse vormi ja viisi. Maksukontrolli alustamise teade kui menetlustoiming ei ole reeglina eraldi vaidlustatav, mistõttu puudub vajadus lisada sellele ka vaidlustamisviidet. 18. Vaidlustatud MTA 21.11.2025 korraldusega on maksukontrolli ulatust muudetud ning seda võib

§ 552

lg 3 alusel teha, teavitades sellest samas korras nagu maksukontrolli alustamisel. MTA on eeltoodut järginud. Kuivõrd korraldusega on kaebajale ühtlasi pandud ka kohustused teabe ja dokumentide esitamiseks, on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad täiendavad nõuded, mis on sätestatud

§-s

  1. Korraldust ei ole antud eesmärgiga seadustada varasemaid toiminguid, nagu on kaebaja märkinud.
  2. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud korraldus seaduses sätestatud nõuetele, sisaldades

§ 46

lg 3 ja 4 sätestatud andmeid, sh ka haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. MTA korralduse faktilise alusena nähtub kaebaja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll november 2024 ja mai - oktoober 2025 k.a osas ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll november 2024, mai – august 2025 ja oktoober 2025 osas, samuti september 2025 KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontroll. MTA on asjakohaselt viidanud korralduse andmise õiguslike alustena

sätetele: § 46 ja § 551 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 2, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p 1, p 2 ja p 4 ning § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 ja lg 3. 5

(7)3-25-4750 20. Kohtu hinnangul ei välju kaebajalt korraldusega küsitavad dokumendid ja teave kontrollieseme piiridest ning need on seostatavad läbiviidava kontrollimenetlusega. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Sellega seonduvaid dokumente ja asjaolusid kindlaks teha aitavat teavet ka MTA kaebajalt korraldusega küsib. Teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei saa antud juhul pidada ebaproportsionaalseks küsitava teabe sisu, hulga ega ka perioodi vaates. Muul viisil ei ole maksuhalduril võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida. Kui kaebaja on veendunud, et temalt nõutakse teavet, mis ei seondu kontrolliesemega, on võimalik jätta selline teave vastava põhjendusega esitamata. Samuti on kaebajal võimalik maksuhaldurilt taotleda teabe esitamise tähtaja pikendamist või teabe andmise vormi muutmist (nt suuliste ütluste asemel kirjalike selgistuste andmist vms). Sellega seonduvad maksuhalduri jätkutegevused (sh võimalik maksuotsus) on eraldiseisvalt vaidlustatavad. Arvestama peab siiski, et kaasaaitamiskohustuse alusetu rikkumine võib olla sisustatav maksukohustuslasele ebasoodsas suunas, kandes tõendamiskoormuse üle maksukohustuslasele (

§ 56ja § 150 lg 1).

  1. Kohtu hinnangul saab vaidlustatava korraldusega kaasnevat riivet pidada väheintensiivseks. Kaebaja huvide kahjustamine ei saa olla sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega. Kaebaja kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuivõrd kaebajal on maksukohustuslasena maksukontrolli talumise ning dokumentide ja teabe andmise kohustus, tuleb reeglina sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. Praegusel juhul on kohus ka leidnud, et korraldusega kaebajale pandud kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ehk selliseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja õigustele eriliselt intensiivsema riive. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja riive intensiivsust on võimalik hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha, mille rakendamise korral jääb selle määr (250 eurot nii dokumentide esitamata kui ka teabe andmata jätmise eest) alla 1000 euro. Seega ka seeläbi saab kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks.
  2. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus Carside OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
  3. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 sätestatud alusel, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
  4. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 6

(7)3-25-4750 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.