2-25-20418/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-20418 Tsiviilasi S.L hagi C.N-i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.L (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 15.01.2026 kohtuistungil Kostja: C.N (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.L hagi C.N-i vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada S.L (isikukood XXX) ja C.N-i (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud 31.07.2025 Narva Linnavalitsuses.
3. S.L nimeks jääb pärast otsuse jõustumist S.L.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-25-20418 MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
6. S.L (hageja) esitas Viru Maakohtule 26.11.2025 hagi C.N (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 31.07.
7. Abielulised suhted on lõppenud alates 22.11.
8. Abielusuhted on lõplikult ja pöördumatult lõppenud, ühine pereelu ei ole võimalik ning ühist majapidamist ei peeta. Pooled on pikka aega elanud eraldi ning tegelik kavatsus abielu taastada puudub. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud.
9. Kostja esitas 30.12.2025 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ja ei soovi abielu lahutada. Kostja leidis, et abielu on võimalik taastada ja palus määrata pooltele leppimisaja.
10. 15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
12. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 31.07.2025 Narva Linnavalitsuses (vt nt dtl 3).
13. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
14. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Toimiku materjalidest ning poolte antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud vähem kui 2 kuud tagasi. Pooled elavad sellest ajast eraldi ja ei suhtle omavahel. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja soovib abielu jätkata ja selgitas, et ta leiab omale sissetuleku, mis olukorda on alati parandanud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Arvestades poolte jahenenud suhteid ning soovimatust toetavaid suhteid taastada, ei pea kohus võimalikuks poolte lepitamist. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 ärakuulamisel ka leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
15. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
16. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2