Obsah (4)

§ 95§ 99§ 96§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4055 3-25-4076 Määruse kuupäev 29. jaanuar 2026 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hü

) § 121 lg 1 p 3 alusel hilisema ehk kohtuasjas 3-25-4076 esitatud kaebuse. Nõude menetlus jätkub kohtuasjas 3-25-

1. Kohus lisab selle kohtuasja juurde kaebuse, mille kaebaja vormistas kohtuasjas 3-25-
3. Kaebaja tugineb kaebuse alusena sellele, et tema suhtes kohaldati 24.09.2024 - 13.08.2025 õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja on tabelis märgitud kohtuasjade materjalide põhjal esitanud kohtule järgmised kaebused, mille nõudeks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks antud haldusakti tühistamine. Kohtuasi Haldusakt Periood Kohtuasja staatus 3-24-2990 25.09.2024.a käskkiri nr 2-24/1-2/276 25.10.2024.a protokolliline otsus 28.11.2024.a protokolliline otsus 24.09.2024-12.12.2024 Kaebus on menetlusse võetud 3-25-159 13.12.2024.a käskkiri nr 2-24/1-2/334 12.12.2024- 13.01.2025 Halduskohtu otsus 30.12.2025, ei ole jõustunud 14.01.2025-06.02.2025 täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud 3-25-737 07.02.2025.a käskkiri nr 2-25/1-3/38 13.03.2025.a protokolliline otsus 06.02.2025-24.04.2025 Kaebus on menetlusse võetud 3-25-1948 24.04.2025.a protokolliline otsus 24.04.2025-29.05.2025 Kaebus tagastati 23.09.2025, määrus ei ole jõustunud 3-25-2475 29.05.2025.a protokolliline otsus 29.05.2025-27.06.2025 Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel 27.06.2025.a protokollilist otsust (ajavahemik 27.06.2025-31.07.2025) ei ole kohtus vaidlustatud 3-25-2709 31.07.2025.a protokolliline otsus 31.07.2025-13.08.2025 Kaebus on menetlusse võetud
4. Kaebuse aluseks olev täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine hõlmab ligikaudu ühe aasta pikkust perioodi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks on 10 erinevat haldusakti. Neist enamuse puhul on kohtule esitatud haldusakti tühistamise nõue. Selle nõude lahendamise raames hinnatakse haldusakti õiguspärasust. 7 haldusakti puhul on toimumas sisuline vaidlus (kaebus on menetlusse võetud või on esitatud apellatsioonkaebus). Asjas, milles kaebus tagastati, andis kohus sisulise hinnangu haldusakti õiguspärasusele. 2 Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel samuti hinnata, kas kaebuse aluseks olev vastustaja tegevus oli õiguspärane. 6.

§ 95

lg 1 sätestab, et kohus võib peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei ole selles sättes nimetatud asjaolu all mõeldud kitsalt faktilist asjaolu, vaid tegemist võib olla ka õigusliku küsimusega, mis kohtul tuleb teise kohtuasja lahendamisel kindlaks teha. Kohus peatab menetluse kohtuasjas 3-25-4055 kuni lõpplahendite jõustumiseni määruse punktis 4 nimetatud kohtuasjades. Kohus teeb nende kohtuasjade lahendamisel kindlaks, kas vastav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise haldusakt oli õiguspärane. Põhjendatud ei ole sama küsimuse lahendamine paralleelselt erinevates kohtuasjades. See suurendab oluliselt kohtu töökoormust ning võib endaga kaasa tuua vastuoluliste kohtulahendite tegemise. Määruse punktis 4 nimetatud haldusaktide arvu ja kohtuasjade mahtu arvestades ei too menetluse peatamine tõenäoliselt endaga kaasa menetluse kestuse olulist pikenemist, kuna menetlus kujuneks pikaks ka siis, kui kõigi haldusaktide õiguspärasust tuleks täies mahus hinnata käesoleva kohtuasja raames. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks hüvitamiskaebuse menetluse peatamist alusel, et hüvitamiskaebuse aluseks oleva vastustaja tegevuse õiguspärasust hinnatakse teises kohtuasjas (Tallinna Halduskohtu 09.06.2025.a määrus kohtuasjas 3-25-263, Tartu Halduskohtu 28.02.2025.a määrus kohtuasjas 3-25-351). 7. Kohus uuendab peatatud menetluse pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, s.o kõigis määruse punktis 4 nimetatud asjades on menetlust lõpetavad lahendid jõustunud (

§ 99lg 1).

Kohus saab omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetluse uuendada ka siis, kui lõpplahenditeni jõudmine kõigis viidatud kohtuasjades ülemäära venib (

§ 99lg 2).

Kohus ei tee menetlustoiminguid ajal, mil menetlus on peatatud (

§ 96lg 2).

Kaebajal on võimalus taotleda kaebuse nõuete eraldamist nii, et kohus lahendab kahju hüvitamise nõude perioodi 24.09.2024-13.01.2025 osas pärast lõpplahendite jõustumist kohtuasjades 3-24-2990 ja 3-25-159 ning perioodi 06.02.2025-13.08.2025 osas pärast muude määruse punktis 4 nimetatud kohtuasjade lõpplahendite jõustumist. 8. Kuna kaebuse resolutsioonis on otsustatud ka kaebuse tagastamine, siis kuulub määrus avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3