) § 33 lg 1, mis sätestab, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;
lg 2 p 1, mis sätestab, et juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida;
lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;
lg 1, mis sätestab, et teemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides;
lg 3 p 1, mis sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund);
lg 1 p 1, mis sätestab, et kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Oma sellise tegevusega pani T.H toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm. II TSIVIILHAGID Koos süüdistusaktiga on kohtule esitatud ka kannatanu X.X tsiviilhagi. Tsiviilhagis palub X.X välja mõista V. Põdralt varaline kahju summas 50 eurot (tl 73) mis hõlmab jalgratta lõhkumisega tekitatud kahju ja mittevaraline kahju summas 2000 eurot (tl 109-111), mis hõlmab eelkõige kannatanu füüsilisi ning psüühilisi läbielamisi. Koos süüdistusaktiga on kohtule esitatud ka kannatanu X.X tsiviilhagi. Tsiviilhagis palub J. Lobjakas välja mõista V. Põdralt varaline kahju summas 2249,25 eurot (tl 78-79). Varaline kahju koosneb matusekuludest. Kohus on keeldunud X.X tsiviilhagi 50 eurot menetlemisest ning võtnud menetlusse X.X tsiviilhagi 2000 euro ulatuses ja X.X tsiviilhagi. III PROKURÖRI SEISUKOHT KOHTUVAIDLUSTES Prokurör M-L. Talimaa avaldas 06.12.2019 kohtuistungil kohtuvaidlustes, et koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga, mis tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestatavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Vaidlust ei ole, et sõiduauto puhul on tegemist mootorsõidukiga. Samuti on tuvastatud V. Põdra poolt liiklusnõuete rikkumine. Antud juhul on tuvastatud, et V. Põdra poolt liiklusnõuete rikkumine põhjustas tagajärje, so kannatanu surma. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või 3 käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes. V.Põdra tegu on õigesti kvalifitseeritud, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline isik. Prokurör taotles V. Põdra karistamist KarS § 423 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata V. Põdra eelvangistuses viibitud aeg 06.05-08.05.2018, so 3 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõista vangistus 1 aasta 3 kuud 27 päeva. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui T.H ei pane 2 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võtta V. Põdralt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Prokurör leidis, et X.X tsiviilhagi summas 2249,25 eurot on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub väljamõistmisele V. Põdralt VÕS § 1043 alusel. X.X tsiviilhagi osas 2000 euro väljamõistmiseks leiab prokurör, et mittevaralise kahju väljamõistmine on põhjendatud VÕS § 134 lg 3 alusel, kuivõrd X.X nägi vahetult õnnetuse tagajärgi ning hukkunu nägemine põhjustas talle hilisemaid üleelamisi. Prokurör S. Kursi 31.01.2020 täiendavas seisukohas (tl 175-176) KarS § 422 lg 1 võimaliku rakendamise kohta V. Põdra kuriteo kvalifitseerimisel märkis süüdistaja järgnevat. Prokuratuur on seisukohal, et V. Põdrale esitatud süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, tuginedes seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.
lg 2 p-le l, mille kohaselt juht peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Antud juhul V. Põdra terviseseisund lubas sõidukit juhtida, kuid isikule võib süüks panna, et ta ei arvestanud asjaoluga, et ta oli varsemast õppusest väsinud ja olles mitu päeva osalenud kaitseõppustel võib tekkida peale õppusi autosse istumisel unisus, mille tagajärjel juhi tähelepanu hajub ja tema poolt juhitav sõiduk võib sattuda liiklusohtlikku olukorda. T.H arvestas, et tema tervislik seisund võimaldab tal rahulikult sõita Viljandist oma elukohta Abja-Paluojja, mis asub Viljandist ca 30 kilomeetri kaugusel. Usutav on V. Põdra väide, et ta jäi autoroolis magama, mille tagajärjel auto kaotas juhitavuse ja sõitis tee ääres olevasse kraavi olles eelnevalt sõitnud otsa jalgrattaga sõitnud kannatanule, kes liiklusõnnetuse tagajärjel kahjuks suri. Kaitsja palub karistada V. Põtra rahalise karistusega. Kui aga kohus leiab, et rahaline karistus ei ole piisav, siis võiks tulla kõne alla vangistus alla keskmise määra, mida tuleks vähendada seoses lühimenetlusega ühe kolmandiku võrra. Antud juhul on olemas õiguslik alus KarS-i § 73 lg 1 kohaldamiseks, s.o mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.H ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristuse osas märgib kaitsja, et selle võiks jätta kohaldamata ja seda põhjendusel, et T.H töötab autoremondilukksepana, ta peab iga päev käima varuosasid toomas ja viimas ning lisakaristuse kohaldamine ei täida seda eesmärki, mida seadusandja on silmas pidanud. T.H ei ole varem toime pannud kuritegusid ja seega juhtimisõiguse äravõtmine piirab oluliselt tema igapäevast tööd. Kaitsja täiendavas 31.01.2020 seisukohas (tl 177) KarS § 422 lg 1 võimalikule kohaldamisele, leidis kaitsja, et nõustub prokuratuuri hinnanguga kuriteo kvalifikatsioonile. Kaitsja avaldas, et kohtuliku uurimise käigus ei ole V. Põdrale esitatud süüdistust muudetud ja kohtulikud vaidlused on toimunud KarS § 423 lg 1 süüdistuses. Samuti on antud V. Põdrale viimane sõna KarS § 423 lg 1 süüdistuses. V. Põdrale esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimine kohtuliku vaidluse käigus, millega asendatakse kergema kuriteo kvalifikatsiooni raskema kuriteo kvalifikatsiooniga annab õigusliku aluse süüdistatava kaitseõiguse rikkumise väiteks. Antud teos puuduvad faktilised ja õigusliku asjaolud esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 422 lg-le 1. Tsiviilhagide osas palub kaitsja jätta rahuldamata X.X tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot ning X.X õigusabikulud jätta tema enda kanda. X.X poolt esitatud tsiviilhagile kaitsja vastu ei vaidle ning T.H on nõus need kulud vabatahtlikult hüvitama. V KANNATANU XXX XXX ESINDAJA SEISUKOHAD SÜÜDISTUSES Kannatanu esindaja leidis 22.01.2020 täiendavas seisukohas, et kuritegu ei ole kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi õigesti ning kvalifitseeruks KarS § 422 lg 1 järgi ehk sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisena, kui sellega põhjustati inimese surm. V. Põdrale süüksarvatud
erinevad rikkumised ei ole pandud toime ettevaatamatusest, vaid otsese või kaudse tahtlusega. Nii tuleb
lg 1 kohaselt juhil olla tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähemkaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur, jms) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Nimetatud
sätet on süüdistatav rikkunud.
lg 5 2 p 1 sätestab juhi kohustuse veenduda, et enne sõidu alustamist tema tervis lubab sõidukit juhtida. Antud rikkumine on tuvastatud süüdistatav enda ütlustega, et ta oli sõitu alustades väsinud (maganud 3 tundi) – otsene tahtlus. Samuti on T.H tunnistanud, et ta on rikkunud
lg 1 , mis sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat… , jalgratturit…..”. Samuti on T.H rikkunud
lg 1, mis sätestab, et teemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. Süüdlane on ka rikkunud
lg-t 1, § 50 lg 3 p-i 1 ja
lg-t 1 millest viimane sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist….” . Just nimelt sellises väsimusseisundis avarii tekitamise hetkel süüdlane ka oli – otsene tahtlus. Samuti on süüdistatav rikkunud
lg 1 p-i 1, mille kohaselt peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu ja lülitama sisse ohutuled. T.H aga põgenes sündmuskohalt jättes hukkunud jalgratturi teepeenrale lamama. Tegemist on otsese tahtlusega. Kõik
rikkumised on juba öeldult pandud toime kas otsese või kaudse tahtlusega, seega ei saa rääkida tema poolt kuriteo toimepanemisest KarS § 423 lg 1 järgi ehk liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisest ettevaatamatusest. Tegemist on tahtliku liiklusseaduse nõuete rikkumisega ning kuritegu tuleks kvalifitseerida KarS 422 lg 1 järgi. VI KOHTU PÕHJENDUSED Lühimenetluse kohtuistungil ei taotlenud süüdistatav T.H enda ülekuulamist KrMS § 237 lg 5 kohaselt. Seetõttu saab KrMS § 233 lg 1 alusel kohus erinevates kuriteoepisoodides tõenditena hinnata V. Põdra poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. Süüdistatav T.H tunnistas end kohtuistungil talle etteheidetavas kuriteos KarS § 423 lg 1 järgi süüdi, avaldas kahetsust juhtunu suhtes ning v abandas istungisaalis kõigi ees, nentides, et vabandus on tõesti paraku hiljaks jäänud. T.H sõnas, et kahetseb siiralt oma tegu, aga ei osanud ega oska siiamaani minna teise inimese juurde vabandama. Kohus on pidanud vajalikuks uuendada kirjalikult kohtuvaidlusi, andes menetlusosalistele, sh süüdistatavale, võimaluse esitada oma seisukoht kuriteo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi (tl 167-168). Oma täiendava seisukoha esitasid prokurör, V. Põdra kaitsja ja kannatanu X.X lepinguline esindaja. Kohus on uurinud järgnevaid kriminaaltoimiku materjalidena vastuvõetud ning poolte kokkuleppel avaldamata, kuid KrMS § 296 lg 3 alusel täielikult avaldatuks loetud järgnevaid tõendeid ning tuvastanud kuriteoepisoodi puudutavalt et: - sündmuskoha 06.05.2018 vaatlusprotokolliga koos fotode ja skeemidega (tl 1-16 ja tl 17-18) on tõendatud sündmuskoha olustik, liiklusõnnetuse toimumise kohta ja aega, liiklusõnnetuses osalejate andmeid, ilmastikuandmeid, teeolusid, kannatanu paiknemist pärast liiklusõnnetuse toimumist ja jalgratta paiknemist pärast liiklusõnnetuse toimumist. - Tartu Kiirabi 06.05.2018 kiirabikaardiga (tl 21) on tõendatud kannatanul X.X esinevaid vigastusi, sh asjaolu, et X.X elutunnused puuduvad, tema peas on lahtine haav, verejooks ninast, paremal puusal hematoomid. - surnu 27.09.2018 ekspertiisiaktiga nr 18E-LÕS0011 (tl 23-32) on tõendatud X.X surma põhjust, temal esinevaid vigastusi ja asjaolu, et kannatanu ei olnud tarvitanud alkoholi ning kannatanu surma põhjuse seost liiklusõnnetusega, sh, et X.X sedastatud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil – 06.05.2018 jalgratturina saadud löögist sõiduautolt ning järgnevast paiskumisest/löömisest eeskätt kehatüve tagapinnaga vastu ümbritsevaid kõvasid pindu, esemeid. Võimalik, et löök jalgratturile tuli pigem tagantpoolt. Surma põhjuseks on pea-kaela-kehatüve tömp trauma lülisamba hulgimurdude ning seljaaju vigastuse, koljuluude murdude, peaaju kelmete aluste verevalumite ning siseorganite rebenditega. - tunnistaja X.X 07.05.2018 ütlustega (tl 33-34) on tõendatud liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta, sündmuskoha olustikku ja asjaolu, et tunnistaja teavitas häirekeskust juhtunud 6 - - - - õnnetusest, s.h, et 06.05.2018 kella 16.30 paiku sõitis X.X isikliku sõiduautoga Opel mööda Sultsi-Abja-Paluoja teed. Sõites läbi Kulla asula ning ca kilomeetri pärast kurvist tulles märkas teel enda suunavööndis suuremat takistust. X.X vähendas sõidukiirust, peatus ning minnes lähemale märkas ta, et sõiduteel lebab selili asendis naine. Samal ajal tuli Abja-Paluoja poolt sõiduauto Škoda, mis samuti peatus. Autost väljusid kaks noormeest ja tulid X.X juurde. Maas lebaval naisel oli pea verine ning ninast ja suust veri väljas. Naisel elumärke ei olnud. Naisest mitme meetri kaugusel Abja-Paluoja suunas oli tugevasti deformeerunud jalgratas. X.X helistas koheselt hädaabisse ja nad keerasid naise külili asendisse. Mõned minutit hiljem saabus kiirabi ning tuvastas naise surma. Vahetult pärast kiirabi saabumist märkas X.X , et Abja poolt läheneb sündmuskohale tume sõiduauto Audi. Auto lähenes suhteliselt aeglaselt. X.X märkas koheselt, et autol oli katki esimene juhipoolne tuli , tulel puudus klaas. Sündmuskohal oli maas hulgaliselt klaasikilde. Sõiduauto roolis oli täidlase näoga, turskem kiilaspäine mees, vanuses umbes 35-45 aastat. Seda kõike nägi ka Škodaga tulnud mees. X.X nägi ka sõiduki numbrit ja kirjutas selle sõidutee serva. Registreerimismärgiks oli XXX XXX. tunnistaja X.X 09.05.2018 ütlustega (tl 35-36) on tõendatud liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta, sündmuskoha olustikku, s.h, et 06.05.2018 õhtupoolikul Pärnust tulles sõitis isikliku sõiduautoga Škoda Superb mööda Sultsi- Abja-Paluoja teed, kui veidi enne Kuksi pussipeatust nägi seismas vastassuunas tumedat sõiduautot Opel ning veidi maad enne autot lebas teel inimene. X.X peatas sõiduki ning läks vaatama, mis on juhtunud. Samal ajal liikus teel lebava isiku poole teise auto juht ja hakkas helistama. Lähemal vaatlusel nägi X.X , et Opel on terve. X.X katsus teel lebava inimese pulssi kaelalt ning pulss oli olemas. Nad keerasid maas lamaja külili ja jäid ootama kiirabi. Kraavis olid näha värsked sõiduki jäljed, mis viitasid, et õnnetuse põhjustanud sõiduk on arvatavasti sõitnud te elt välja ja põgenenud sündmuskohalt . Maas lamava isiku ümbruses oli sõiduki purunenud detaile ja klaasikilde ning maas lebas tugevasti deformeerunud jalgratas. Kohale jõudnud kiirabi tuvastas, et tegemist on naisega ja naine on surnud. Möödus umbes 5-10 minutit, kui vaiksel kiirusel lähenes Abja-Paluoja poolt vanem tume Audi. X.X märkas, et sõiduautol on juhipoolne esituli katki ja esistangel olid samuti vigastused. Autot juhtis kiilaspäine kogukas mees. Mees oli imeliku näoga, võis isegi öelda, et ta oli näost ära. Kui Audi möödus, nägi X.X sõiduki registreerimismärki, milleks oli XXX XXX. Opeli juht kirjutas selle koheselt pinnasele ja kiirabi andis selle info koheselt edasi politseile. asitõendi 12.10.2018 vaatlusprotokolliga koos fotodega (tl 37-40) on tõendatud, et sündmuskohalt on kaasa võetud erinevaid liiklusõnnetuses osalenud sõiduautole kuuluvaid detaile, s.h värvitükk, klaasikillud ja kaks plastikdetaili. asitõendi 07.05.2018 vaatlusprotokolliga koos fotodega (tl 42-52) on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto ning sõiduautol esinevaid kahjustusi , s.h, et tegemist oli tumedat värvi sõiduautoga Audi registreerimisnumbriga XXX XXX, mille juhipoolsel küljel esitule ja suunatule klaas purunenud ning purunenud esitule kohal puudu värvitükk. Iluvõre ja Audi märgi kohal kapoti serval kriimustused ja puudu värv ning kohal, kus värv puudu, on näha sinist värvi kriimustused. Sõiduautol puuduvad ees allosas plastikdetailid ning kapoti ülaosas, juhipoolsel küljel on mõlk. Sõiduauto esimene numbrimärk on juhipoolsest küljest deformeerunud. asitõendi 09.05.2018 vaatlusprotokolliga koos fotodega (tl 54-61) on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud jalgratas, sh, et tegemist on sinist värvi, pruuni sadulaga, naiste raamiga jalgrattaga, mille esiratas, porilaud ning pedaalideni ulatuv raamiosa on terved. Jalgratta tagaosa on täielikult deformeerunud. Pakiraam on ühest kinnitusest lahti tulnud, pakikorvil olnud korv lapikuks väändunud, porilaud mitmest kohast murdunud. Parempoolne pedaal (eest vaadatuna) väändunud ja vasakpoolsel pedaalil (eest vaadatuna) kriimustused. Rehv ja kumm maas, ratas ja kodarad täielikult purunenud. 05.02.2019 ekspertiisiaktiga nr XX-XXXXXX (tl 66-70) on tõendatud liiklusõnnetuse toimumise kohta ja jalgratturi asukohta liiklusõnnetuse toimumise hetkel, sh asjaolu, et arvestades jalgratta ja auto kirjeldatud vigastuste paiknemist, iseloomu ja suundi, on tehniliselt reaalne, et jalgratas on sõiduautolt Audi saanud löögi suunaga tagant ettepoole. Kontaktil on jalgrattur pöördunud vasaku küljega auto esiosa ette ja paiskunud tahapoole auto kapotile, 7 - - - kontakteerudes enne sõiduauto Audi liikumissuunas edasipaiskumist kapoti tagaosa ja vasaku klaasipuhastaja hoovaga. Tehniliselt on reaalne, et kokkupõrke hetkel liikus jalgrattur teepeenral. kannatanu X.X 18.02.2019 ütlustega (tl 71-72) on tõendatud, et 06.05.2018 toimunud liiklusõnnetuses hukkus tema õde X.X ning varalise kahju (jalgratta väärtus) suurust. XXX XXX ütluste kohaselt sõitis ta 06.05.2018 bussiga Abjast Viljandisse. Teel olles märkas ta bussi aknast, et enne Kulla küla on juhtunud liiklusõnnetus, kus inimene lebas teel. XXX XXXl oli kohe selline halb tunne, et äkki on see tema õde X. Kuna ta aga aknast jalgratast ei märganud, siis lootis ta, et see ei olnud X. Viljandisse koju jõudes helistas XXX XXX vennale, kes elab X koos ning rääkis talle nähtust ja palus vennal rahulikuks jääda, kuni kõik on selge. Kõne ajal vend ütles, et politsei tuligi maja juurde ning selguski, et liiklusõnnetuses oli hukkunud X. juhiloa nr ET894919 koopiaga (tl 92-93) on tõendatud, et V. Põdral on olemas kehtiv juhtimisõigus kuni 22.05.
lg 1 ja
lg 2 p 1 järgi, oma seisundist tingituna toime panna mistahes muid liiklusnõuete rikkumisi. Antud juhul tingis väsimus ja roolis magama jäämine veel mh
lg 1 rikkumise, s.o tähelepanematuse teepervel liikuva vähekaitstud liikleja jalgrattur X.X suhtes,
lg 1 rikkumise, s.o jalgratturi ohustamise läbi oma tegevuse,
lg 1 rikkumise, s.o oma sõidurajast väljakaldumise, mis päädis kahjuks kannatanu X.X surmaga ehk raskeima tagajärjega, mis on
lg 1 ja
lg 2 p 1 normi kehtestamise eesmärgiks, s.o hoida ära kahjusid (sh vara- kui isiku-) liikluses, mis on põhjustatud üleväsinud juhtide poolt. Olukorras, kus T.H teadis, et on väsinud, st olles suurõppusel öötundidel maganud üksnes paar tundi, kuid sellest hoolimata istus ise sõidurooli, pidi ta teadma, et rikub tahtlikult
lg 9 1 ja
Juhtimisvõimekuse alanemist kinnitab ka asjaolu, et juba rooli istudes põhjustas ta maleva juures sõidukite vahelise kokkupõrke, kuid sellest hoolimata otsustas sõitu kodu poole jätkata. Kohtu hinnangul ei ole vahet, kui pika tee pidi T.H väsinuna läbima, kurb tagajärg näitas, et ka näiliselt lühikese vahemaa (antud juhul ca 40 km) läbimiseks ei tohi ise väsinuna sõidukit juhtima asuda, vaid kas magama end eelnevalt välja või kutsuma endale järgi puhanud sõidukijuht. Juht ei tohi olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (s.o liiklusohtlik terviseseisund) (
Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida (
Kuivõrd T.H tegutses eeltoodule vastupidiselt, s.o oli enda väsimusseisundist teadlik, kuid sellest hoolimata asus autot juhtima, on vastavate liiklusnõuete rikkumine toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuna nende liiklusnõuete rikkumisega on põhjuslikus seoses ka V. Põdra roolis magamajäämine, sõidurajalt väljakaldumine ning otsasõit jalgrattur X.X ja tema hukkumine, millisesse tagajärge suhtus V. Põdra hooletult, tuleb tema kuritegu kvalifitseerida mitte KarS § 423 lg 1, vaid KarS § 422 lg 1 järgi. V. Põdra kuriteos ei esinenud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus mõistab T.H Põdra süüdi KarS § 422 lg 1 järgi. KARISTUS KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Toimepandud kuriteo eest tuleb süüdistatavat V. Põtra karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg -st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü. Samuti peab arvestama KarS §§ -s 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (vt Riigikohtu 24.10.2011.a. otsus nr 3-1-1-77-11). Seega on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Elektroonilise karistusregistri andmetele tuginedes puudusid V. Põdral 9. jaanuar 2020 seisuga kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Toimikus on ka V. Põtra puudutav karistusregistri teatis 6. mai 2018 seisuga (tl 89), kuid ka selle kohaselt ei ole võimalik asuda seisukohale, et isikul oleks kehtivaid karistusi. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat V. Põtra tuleb karistada tema süü suurust arvestades vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra . KarS § 57 lg 1 loetleb karistu st kergendava asjaoluna mh puhtsüdamliku kahetsuse (p 2). Vaatamata asjaolule, et T.H on avaldanud siirast kahetsust ning tunnistanud ennast toimepandus süüdi, tuleb kohtul tema süü suuruse tuvastamisel arvestada ka tema käitumist vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kuigi T.H oma ütlustes selgitas, et ta peatus pärast teelt väljasõitmist ning vaatas üle õla taha, ei ole kohtu hinnangul selline käitumine kohusetundliku suhtumise korral piisav. Asjaolu, et T.H sõitis vahetult pärast raske liiklusrikkumise toimepanekut peatumata kuriteokohast veelkord mööda ja sealt edasi otsustas minna koju pesema ja magama, ei mõju tema süüd vähendavalt, vaid pigem suurendavalt. Seega mõistab kohus V. Põdrale karistuseks vangistuse 3 aastat. 10 Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale V. Põdrale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista V. Põdrale kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. Selles omakorda arvab kohus KarS § 68 lg 1 alusel maha V. Põdra eelvangistuses viibitud aja, 6.-8. mai 2018, s.o 3 päeva, ning loeb ärakandmata karistuseks vangistuse 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Põhjusel, et T.H on karistamata ega ole ka kriminaalmenetluse ajal täiendavaid õigusrikkumisi toime pannud, peab kohus võimalikuks tema vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. Katseajaks määrab kohus V. Põdrale 3 aastat, mis hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui T.H ei pane katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. Prokurör on taotlenud V. Põdrale ka lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, kohaldamist. V. Põdra karistusregistrist nähtub, et tegemist ei ole süstemaatilise liiklusnõuete rikkujaga ning käesolev, paraku küll fataalse tagajärjega, rikkumine oli V. Põdral ühekordne, kui gi väga raske eksimus. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada karistuse mõistmise üldiseid aluseid. Juhtimisõiguse äravõtmist tuleb lisakaristusena kohaldada, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKKo nr 3-1-1-26-10, p 7.3). V. Põtra kirjeldavate andmete põhjal ei saa sellisele seisukohale asuda ning käesoleval juhul on kohtu hinnangul karistuse eesmärk realiseeritav tema suhtes rakendatavas põhikaristuses. TSIVIILHAGID Süüdistatav T.H võttis X.X tsiviilhagi summas 2249,25 eurot kohtuistungil omaks ning nõustus hüvitama ja kandma X.X poolt kantud kulud, mis on seotud kannatanu X.X matustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kohus leiab, et kannatanu X.X tsiviilhagi on põhjendatud ning V. Põdralt tuleb kannatanu X.X kasuks välja mõista varaline kahju summas 2249,25 eurot. Kannatanu XXX XXX esindaja avaldas mittevaralise kahju nõuet summas 2000 eurot põhjendades, et esinevad VÕS §-s 134 sätestatud erandlikud alused, millistel tingimustel on õigus nõuda ka lähedastel mittevaralise kahju hüvitamist. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-157-10, kus kriminaalkolleegium peatub asjaõigusseadusel ja VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõudel. Selles asjas peetakse küll silmas vanemaid ja täisealisi lapsi, aga Riigikohus ütleb seal p-s 23, kus Riigikohus viitab p-s 22 ka oma 09.04.2008 otsusele nr 3-2-119-08, et VÕS § 134 kolmandas lõikes nimetatud "lähedaste" ringi pole seaduses piiritletud, mistõttu tuleb see määratleda kohtul – iga üksikjuhtu tuleb hinnata eraldi, lähtudes isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Sama lahendi p-i 23 kohaselt võib olla erandlik asjaolu ka hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Ei pea tingimata nägema pealt, et lähedane saab surma või raskelt vigastada. Esindaja hinnangul on toimikus piisavalt tõendeid selle kohta, et kannatanu õde XXX XXX sõitis bussiga sellest sündmuskohast vahetult või mõne hetke jooksul peale avarii toimumist mööda ja ta nägi seda 11 olukorda seal pealt, millest ta sai juba bussis aru ja teatas sellest ka oma õemehele. Kaitsja arvates on piisavalt tõendeid selle kohta, et hinnata ja leida nende Riigikohtu lahendite ja VÕS § 134 lg 3 kriteeriumi alusel, et tegemist on mittevaralise kahjuga. Esindaja palub välja mõista ka tsiviilhagi menetlemise kulu, s.o 240 eurot, (sh
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.