5-26-4/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-26-4

1. veebruar 2026 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Nele Siitam MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. veebruari
3. a otsuse nr 93 peale Kaebaja MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. jaanuaril 2026 algusega kell 13.15 pidi toimuma Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avalik istung, kus plaaniti arutada e-hääletamise auditeerimise süsteemi lünki ja turvaohtusid. Kuna komisjon nädala töökava ei kinnitanud, toimus vabas vormis arutelu. Komisjoni plaanitud istungile olid kutsutud ka riigi valimisteenistuse (RVT) juht ning MTÜ Ausad Valimised esindaja.
6. MTÜ Ausad Valimised esitas
7. jaanuaril 2026 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles vaidlustas komisjoni istungil RVT juhi esitatud väiteid, mis seisnesid selles, et kaebaja olevat
8. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel rünnanud e-hääletamise süsteemi. Kuna esitatud väited puudutasid
9. a kohalikke valimisi, oli RVT juhi öeldu omistatav RVT-le.
10. VVK jättis MTÜ Ausad Valimised kaebuse
11. veebruari
12. a otsusega nr 93 läbi vaatamata. RVT juhi vabas vormis toimunud arutelul esitatud väide ei ole käsitatav valimiste korraldaja toiminguna valimisseaduste tähenduses. Kui öeldu sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse, sest tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Kaebus jäi läbi vaatamata ka põhjusel, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus vaid üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal.
13. MTÜ Ausad Valimised esitas
14. veebruaril 2026 Riigikohtule kaebuse, milles taotleb VVK otsuse nr 93 ning RVT
15. jaanuari
16. a toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohtu praktika kohaselt on valimiskaebuse esitamise õigus ka valimisvaatlejaid esindaval MTÜ-l. Lisaks tuleneb 5-26-4 Riigikohtu praktikast, et RVT-l on seadusest tulenev kohustus anda valimiste läbiviimise kohta tõele vastavat teavet. Selle kohustuse täitmist tagab VVK järelevalve. Avaldatud teabe vaidlustamisel on kohtupraktikast tulenevalt kaebuse esitamise õigus juhul, kui tegemist on kaebaja subjektiivse õiguse riivega. MTÜ Ausad Valimised subjektiivseid õigusi on praegusel juhul riivatud, sest ühingut esindavad vaatlejad sõltuvad oma tegevuses RVT-st. Seadusevastaste tegude alusetu omistamine diskrimineerib MTÜ-d ja valimisvaatlejaid. Selline tegevus kujutab endast valimistega manipuleerimist.
17. VVK jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Kolleegium nõustub VVK põhjendustega (v.a p 11) ning jätab kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
19. Valimisseaduste järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (kohalike valimiste puhul ka valimisliidul), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud (KOVVS § 64, Riigikogu valimise seaduse § 70, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 68). PSJKS § 37 lg 1 sätestab, et kaebuse saab esitada erakond, valimisliit või isik. Kaebajal on õigus, et arvestades vaatlejate olulist rolli valimiste õiguspärasuse tagamisel (vt nt RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p 32) on valimiskaebuse esitamise õigus ka vaatlejaid koondaval mittetulundusühingul (vt nt RKPJKo 24.07.2025, 5-25-21/2, p-d 11 ja 12).
20. Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei pea valimiskaebemenetluses (PSJKS
21. ptk) vaidlustatavast toimingust ega otsusest sõltuma välja kuulutatud valimiste hääletamis- ega valimistulemuste legitiimsus (RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 13). Oluline on, et alus vaidlustatava valimiskomisjoni ja valimiste korraldaja otsuse või toimingu tegemiseks tuleneb valimisseadustest või rahvahääletuse seadusest (samas).
22. Valimiskaebemenetlus on loodud demokraatlikus riigikorras erilist kaalu omavate küsimuste kiireloomuliseks lahendamiseks, mistõttu allub see esimese ja viimase astmena riigi kõrgeimale kohtule (vt ka viidatud RKPJKo 5-25-3/5, p 13). Küsimus selle kohta, kas valimisvaatlejaid koondavale juriidilisele isikule omistatud faktiväide või hinnang on õige või kohane, ei ole reeglina selline vaidlus, mida eraldiseisvalt tuleks valimiskaebemenetluses lahendada. Seos valimiskaebemenetluse ja vaatleja instituudi olemuse ja eesmärgiga jääb üldjuhul liig kaugeks (vrd nt RKPJKo 24.10.2025, 5-25-54/2, p-d 8 ja 9; 27.03.2023, 5-23-10/5, p 40; 28.10.2021, 5-21-16/3, p 37). VVK on õigesti osutanud võimalusele esitada kaebus halduskohtule (HMS § 106 lg 1 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 2