4-25-3706/9

(244025005771)Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Väärteoasi Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025005771, millega Daniil Ovsjannikov tunnistati süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 150 trahviühikut summas 1200 eurot Menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov, isikukood 50105232212, kodakondsusega, elukoht xxx, xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus xxx OTSUSTAS: Rahuldada Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244025005771 osaliselt, s.o Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut summas 520 eurot. Rahatrahv summas 520 eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE932200221023778606, SEB Pank AS – EE891010220034796011, Luminor Pank AS – EE701700017001577198, LHV Pank AS - EE
2. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. 1/8 Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.01.2026 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.01.2026 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 19.02.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik K. J. koostas 08.10.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220202191451 väärteoasjas nr 244025005771, mille kohaselt 08.10.2025 kell 16.07 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas JõhviVasknarva tee
4. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas, juhtis Daniil Ovsjannikov mootorsõidukit kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusaluse isik sellega liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning teda karistati LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 20.04.
5. Otsusest nähtuvalt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavate asjaoludena on välja toodud kehtivate karistuste puudumine ja süü tunnistamine. Daniil Ovsjannikov esitas 10.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 08.10.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244025005771, milles taotleb rahatrahvi vähendamist või rahatrahvi tasumise ajatamist. Kaebuse esitaja viitab, et teda ei ole varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ning tegemist on tema esimese rahatrahviga. Ta mõistab oma eksimust ning kahetseb siiralt toimunut. Ta on hetkel keerulises olukorras, sest teda ootab ees ajateenistus ja tema elukaaslane on rase, mistõttu on tema majanduslik olukord piiratud. Kaebuse esitaja palub arvestada eelnevalt nimetatud asjaolusid leevendavate asjaoludena ning teeb ettepaneku võimaluse korral vähendada rahatrahvi summat näiteks kuni 800 euroni. 05.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemine on tõendatud 2/8 väärteoasja raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS §-de 29 ja 30 mõistes) ning selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas, nimelt ei ole kaebuse esitaja nõus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 90 km/h ning menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 142 km/h +- 5 km/h, seega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Oluline on kohtuvälise menetleja arvates ka asjaolu, et menetlusalune isik osaleb liikluses B-kategooria juhina alles alates 08.02.
6. Seega ei ole tegemist suure sõidukogemusega juhiga. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate ja oma kaasreisija elu, tervise ja vara. Karistust kergendavad asjaolud on antud väärteoasjas kehtivate karistuste puudumine ja süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi (kõige leebema karistusliigi) 150 trahviühikut ehk 1200 eurot, mis ületab sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi vähendamiseks on alus, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid, ning määratav karistus peab olema väiksem ning peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot, mis on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ning vastab nii teo raskusele kui ka isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlus rahatrahvi ajatamiseks on asjakohatu kuna menetlusalusele isikule juba on antud võimalus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks – rahatrahvi tasumise tähtaeg on 20.04.
7. Sealjuures juhitakse kohtu tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit oma väidetava majandusliku raskuse kohta, mis takistaks rahatrahvi tasumist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 2 palub kohtuväline menetleja oma seisukohas, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja kiirmenetlus otsuse osaliselt, s.o määratud rahatrahvi suuruse osas ning teeks uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning mõistaks menetlusalusele isikule LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot. Ülejäänud osas palub kohtuväline menetleja jätta kiirmenetluse otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja taotleb seisukohas, et kohus lisaks väärteoasja materjalide juurde päringu Transpordiametile (liiklusregistrisse) menetlusaluse isiku põhiandmete kohta, karistusregistri väljavõtte menetlusaluse isiku kohta ning kiirusmõõturi LaserCam4 nr LE0829 taatlustunnistuse. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3/8 Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus oma seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses, menetlusalune isik ei taotlenud uute tõendite uurimist kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ning ei taotlenud ka kohtuistungit. VTMS § 120 lg-s 3 on täiendavalt sätestatud, et kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Ehkki VTMS § 120 lg-s 3 räägitakse otsesõnu üksnes koos kaebusega esitatud uuest tõendist, on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kaitseõiguse tagamiseks tuleb osutatud normis märgitut kohaldada ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu enda kogutud uute tõenditega (RKKK 21.10.2015, 3-1-1-92-15, p 9). Käesolevalt taotles kohtuväline menetleja 05.11.2025 esitatud seisukohas, et kohus lisaks väärteoasja materjalide juurde ka kolm uut tõendit, s.o päring Transpordiametile (liiklusregistrisse) menetlusaluse isiku põhiandmete kohta, karistusregistri väljavõte menetlusaluse isiku kohta ja kiirusmõõturi LaserCam4 nr LE0829 taatlustunnistus. Kuivõrd eelnevalt loetletud tõendid ei ole kohtu hinnangul olulised käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt ( isiku karistuste, mõõturi korrasolekus ei tekki ühtki vaidlust ja isik ise sellele ei tugine), siis ei näe kohus põhjust täiendatavalt tõendeid koguda ja ei arvesta kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlust võtta väärteoasja materjalide juurde kohtuvälise menetleja poolt 05.11.2025 seisukohas märgitud tõendeid ning kohus ei tugine nendele tõenditele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on esitatud menetlusalusele isikule süüdistus LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt heidetakse Daniil Ovsjannikovile ette seda, et tema 08.10.2025 kell 16.07 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee
8. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga nr xxx kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistas kohtuvälises menetluses väärteo toimepanemist. Daniil Ovsjannikovi poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - 08.10.2025 videosalvestis, millest nähtub, et kiirmenetluse otsuses näidatud ajal, s.o 08.10.2025 kella 16.07.39 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx kiirusega 142 km/h; videosalvestis on kohtule kättesaadav CD plaadil, millega kohus tutvus vahetult. - Menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov tunnistas rikkumise toimepanemist, andes kohtuvälises menetluses 08.10.2025 ütlusi, et ületas 08.10.2025 umbes kell 16.12 kiirust. 4/8 Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov juhtis 08.10.2025 kella 16.07 paiku mootorsõidukit kiirusega 142+/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Sellise tegevusega rikkus Daniil Ovsjannikov LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning täitis LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik Daniil Ovsjannikov antud väärteo toime pannud tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Kiiruseületamine toimus teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kuna Daniil Ovsjannikov ületas sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, puudub kahtlus, et ta teadis, et seal kus lubatud 90 km/h kiirus, sõidab ta vähemalt 137 km/h, kui võtta arvesse laiendmääramatuist. Sõidukiirus 142+/- 5 km/h on igale juhile tajutav, seda isegi juhul, kui juht ei jälgi spidomeetrit. Isik mvähemalt mööniski, et sõidab lubatusd kiirusest kiiremini ületades kiirust, sest sõitis kuni oli peatatud politseiametnike poolt.Seega on kohus veendunud, et Daniil Ovsjannikov pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Daniil Ovsjannikovi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 3 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel tuleb Daniil Ovsjannikovile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. KARISTUS Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud rahatrahvi suurusega ning palub kohtul vähendada temale kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi või siis ajatada temale määratud rahatrahvi tasumine. KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on 5/8 seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Daniil Ovsjannikovile määranud LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 227 lg-s 3 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 100 trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule 08.10.2025 kiirmenetluse otsusega karistuse, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. 05.11.2025 kohtule edastatud seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et karistust kergendavaid asjaolusid arvestades esineb alus rahatrahvi vähendamiseks ning pidas põhjendatuks rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohas leidnud, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Märgitud on sedagi, et isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kohus rõhutab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel (LS § 227 lõiked 1–4) ja karistust kohaldav menetleja ei pea sellist ohtlikkust täiendavalt enam rõhutama. Kohus võtab menetlusaluse isiku süü suurust hinnates arvesse LS § 227 lg-s 3 märgitud sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 47 km/h. LS § 227 lg 3 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41–60 km/h, mistõttu menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on tegelikult alla keskmise. Samas arvestab kohus, et menetlusalune isik muid liiklusnõudeid ei rikkunud ning rikkumisega ei kaasnenud reaalset isikulist ega ka varalist kahju. Tegemist on üheepisoodilise teoga, mis on ohudelikt. Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta, et menetlusalune isik pani rikkumise toime KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega, mis on süüd suurendavaks asjaoluks Kõike eelkirjeldatut kokkuvõtlikult hinnates leiab kohus, et Daniil Ovsjannikovi süü on keskmisest määrast siiski väiksem. Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud süü tunnistamist ning kehtivate karistuste puudumist, millistega kohus nõustub. Lisaks on menetlusalune isik kohtule esitatud kaebuses avaldanud siirast kahetsust, mida kohus arvestab samuti karistust kergendava asjaoluna. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Üldpreventiivse poole pealt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Käesoleval juhul seadis menetlusalune isik oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate ja oma kaasreisija elu, tervise ja vara. Kiiruse ületamistele tuleb reageerida otsustavalt ning anda ühiskonnale signaal, et rikkumisele järgneb karistus. Selle kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi. Küll aga ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü 6/8 suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kiirmenetluse otsuses on toodud välja, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtule edastatud kaebuses, et tegemist on tema esimese rahatrahviga ning teda ei ole varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud, sh samalaadsete süütegude eest, võib kohus jõuda järeldusele, et menetlusalune isik on siiani olnud seaduskuulekas ühiskonna liige ja ta on liikluses suutnud osaleda eeskujulikult. Kuigi menetlusalune isik mõistab oma eksimust ning kahetseb kaebuses siiralt toimunut, leiab kohus, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, andmaks talle signaali, et kiiruserežiimist tuleb kinni pidada olenemata olukorrast. Kohtuväline menetleja nõustus kohtule 05.11.2025 esitatud seisukohas, et menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi vähendamiseks esineb alus ning pidas põhjendatuks menetlusalusele isikule rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot (s.o keskmisest määrast ikka kõrgem rahatrahv). Samas kohus näeb, et keskmisest väiksema süü ja isiku varasema eeskujuliku käitumise tõttu liikluses on menetlusalust isikut võimalik mõjutada väiksema karistusega kui seda on vajalikuks pidanud kohtuväline menetleja isegi 05.11.2025 edastatud seisukohas. Hinnates menetlusaluse isiku teo raskust LS § 227 lg 3 järgi (keskmisest määrast väiksem süü), arvestades lisaks karistust kergendavate asjaolude esinemist (sh süü tunnistamine, kahetsuse avaldamine kohtumenetluses) ja raskendavate asjaolude puudumist ning sealjuures esmajoones arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid (varem karistamata isik) on käesoleval juhul põhjendatud karistada menetlusalust isikut rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahviga 65 trahviühikut summas 520 eurot. Kohus leiab, et ka keskmisest määrast väiksem rahatrahv on varem karistamata isikule piisavalt distsiplineeriv ja peaks avaldama mõju tema edasisele seaduskuulekusele. Kaebusest nähtuvalt palub menetlusalune isik rahatrahvi vähendada mh põhjusel, et ta on majanduslikult keerulises olukorras (ees ootab ajateenistus, elukaaslane on rase). Kohus rõhutab, et viimatinimetatud asjaolud ei tingi automaatselt rahatrahvi vähendamist. Esiteks ei ole menetlusalune isik nende asjaolude kohta esitanud ühtegi tõendit ning kaebusest ei selgu, milline on menetlusaluse isiku tegelik varaline seisund. Teiseks, isegi kui menetlusaluse isiku väited tema rahaliste kohustuste kohta leiaksid kinnitust, rõhutab kohus, et iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Karistuse kandmine võibki endaga kaasa tuua ebamugavusi, nt rahatrahvi korral majanduslikult raskema olukorra. Siiski kui võtta arvesse menetlusaluse isiku selgitusi tema majandusliku olukorra kohta (ees ootab ajateenistus, elukaaslane on rase), siis võib ka isegi 520 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga tasumine olla menetlusalusele isikule keeruline. Seega peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine 6 kuule. KOHTU MEETMED 7/8 Daniil Ovsjannikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025005771 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o Daniil Ovsjannikovile liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Daniil Ovsjannikovile LS § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut summas 520 eurot ning määrab, et rahatrahv summas 520 eurot tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 8/8