4-25-3506/11

(244025004260)Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi Andris Lõoke kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.09.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004260, millega Andris Lõoke tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik Andris Lõoke, isikukood 39102055217, xxx kodakondsusega, elukoht xxx, e-post xxx , töökoht xxx Lepinguline kaitsja Maarika Kutser, e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri esindaja A. M. Kohtuistungi toimumise aeg 01.12.2025 Jõhvis RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 134, § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta Andris Lõoke kaitsja Maarika Kutseri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.09.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004260 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algus - alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Liiklusseaduse § 127 alusel on Andris Lõoke kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Andris Lõoke´le, kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ning jõustumisel Transpordiametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ehk hiljemalt 26.01.2026 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.01.

1. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 19.02.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik V. M. koostas 07.08.2025 väärteoprotokolli nr AB1636812 väärteoasjas nr 244025004260, mille kohaselt 07.08.2025 kell 21.02 Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Tallinna-Narva mnt
2. km-l suunaga Tallinna poole juhtis Andris Lõoke mootorsõidukit kiirusega 151 +/- 5 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 110 km/h. Seega ületas mitte vähem kui 36 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova koostas 01.09.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244025004260, millega mõisteti Andris Lõoke`le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Üldmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste (07.08.2025 ülekuulamise protokoll) ja tunnistaja R. A. S. ütlustega (07.08.2025 ülekuulamise protokoll). Otsusest nähtuvalt rikkus Andris Lõoke väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning antud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja märgib otsuses, et menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli väga suur - 36 km/h, piiripealne LS § 227 lg-ga
3. Mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Väärtegu oli toime pandud suure liiklustihedusega teel (Tallinn-Narva maanteel), mis omakorda suurendab liiklusohtu. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 2 kehtivat liiklusalast väärteokaristust (mõlemad on seotud kiiruse ületamisega). Menetlusalust isikut karistati 02.09.2022 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 660 eurot (rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud ja saadetud sundtäitmisele). Samuti karistati menetlusalust isikut 22.06.2024 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 400 eurot, s.o väärteo toimepanemise ajal maksimaalse võimaliku rahatrahviga (rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud ja saadetud sundtäitmisele). Seega on see juba kolmas kiiruse ületamine. Varem määratud karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. 2 22.09.2025 registreeriti Viru Maakohtus Andris Lõoke kaitsja Maarika Kutseri kaebus kohtuvälise menetleja 01.09.2025 otsuse peale väärteoasjas nr
4. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja 01.09.2025 otsus tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv või võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks asendada juhtimisõiguse äravõtmist rahatrahviga, taotleb lühendada juhtimisõiguse äravõtmise aega 1 kuuni. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse määramisel on lähtutud asjaolust, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü (kohtuväline menetleja on kaudselt viidanud LS § 227 lg-s 3 toimepandud teole). Kaebuse esitaja viitab karistusseadustiku (KarS) § 56 lg-le 1 ning toob välja, et karistust kergendava asjaoluna on välja toodud süü tunnistamine ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaolu olemasolul on alust vähendada sanktsiooni maksimumis ette nähtud karistusmäära, kuid käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse siiski keskmises määras ja kuigi raskendavad asjaolud puuduvad, siis kaudselt on viidatud LS § 227 lõikes 3 toimepandud teole ja süü suurusele ning seda karistuse määramisel arvesse võetud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja selline seisukoht on vastuolus karistusseadustikus sätestatuga ning antud juhul ei ole karistus proportsionaalne isiku süü suurusega. Seonduvalt kahe liiklusalase väärteokaristusega selgitab menetlusalune isik, et praeguseks on täitemenetluses mõlemat trahvi osaliselt tasutud ning tasumine jätkub. Menetlusalune isik esitab maksekorralduse, mille kohaselt tasus 22.09.2025 kohtutäiturile osaliselt rahatrahvi summas 50 eurot (02.09.2022 määratud trahv). Kuna menetlusalusel isikul puudus vahepeal kindel töökoht, ei olnud võimalik ka trahve tasuda, kuid käesoleval hetkel on see võimalik. Tööl käimiseks on aga menetlusalusel isikul vaja, et säiliks juhtimisõigus. Kaebuse esitaja soovib omalt poolt rõhutada, et ta ei pea mitte mingilgi määral õigeks, et liikluses osaledes ei pea liiklusreegleid järgima ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et selline olukord tekkis. Kaebuse esitaja on teinud oma käitumisest tõsised järeldused ning lubab elada edaspidi seaduskuulekalt ning järgida kehtestatud liiklusnorme. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt toimepandud tegu ning leiab, et talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on liiga karm ja ilma juhtimisõiguseta kaotab ta töö. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et väärteo toimepanemise kui fakti ja asjaolusid ta ei vaidlusta. Väärteoprotokollis on kõik õige. Ta väljendab sügavat kahetsust. Ta asub tööle välismaale, lepingut tal ei ole kohtule esitada, tööandja on OÜ Seve Iceland. Selles ettevõttes on ta tiimijuht ja vajab selleks juhiluba. Peale omaksvõtu on isiku poolt teo toimepanemine tõendatud: Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 07.08.2025 kl 21:02 Tallinna-Narva mnt 161 mõõdeti Audi xxx kiirust, mõõtevahend Stalker DSR 2X nr DB014031,, mõõtja asukoht seistes kõrvaltee, statsionaarne mõõtur, režiim vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine, Doppleri signaal on ühtlaselt langev, tulemus 151 km/h, laiendmaaramatus on 5 km/h, seega mõõdetud kiirus on 3 146 km/h teelõigul, kus lubatud on 110 km/h. Isik andis allkirja, et ta on mõõturi näiduga tutvunud. Märkusi ei esine. Teo faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Seega on tuvastatud, et 07.08.2025 kell 21.02 Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Tallinna-Narva mnt
5. km-l suunaga Tallinna poole juhtis Andris Lõoke mootorsõidukit kiirusega 151 +/- 5 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus liikluskorraldusvahendiga määratud 110 km/h. Seega ületas mitte vähem kui 36 km/h. Oma teoga rikkus isik LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorralduvahendiga määratud. Subjektiivsest küljest pani isik teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes - ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk sõitiski maanteel süüdistuses näidatud kiirusega ja mööniski seda, ehk soostus sõitmisel kiiruse ületamisega, sest ta sõitis selle kiirusega kuni oli peatatud politsei poolt. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi – juhi poolt lubatud suuroma sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KARISTUS Käesoleva väärteoasja vaidlusküsimuseks on menetlusalusele isikule määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud tegu on karistatav kas rahatrahviga kuni 100 ühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. 4 Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). Algul kohus kontrollib, kas isikut on võimalik mõjutada kergema karistuse liigi kaudu – rahatrahviga. Kohtu seisukoht, et rahatrahvi kohaldamine antud juhul põhjendatud ei ole, sest kohtu arvates käesoleval ajal ei ole karistuse eesmärk, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole rahatrahvi kohaldamisel saavutatav. Isik viibis varasemalt pikaajalises vangistuses ja vabanes enne tähtaega katseajaga 15.01.202115.07.2021, mis oli isikul läbitud edukalt. 02.09.2022 oli isik karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 660 eurot, mis ei ole senini tasutud. 22.06.2024 oli isik karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot, mis ei ole senini tasutud. Järgmine samalaadne rikkumine, kiiruse ületamine, pani isik toime 07.08.
6. Ülalnäidatud asjaolud näitavad, et rahatrahvi kohaldamine ei osuta isikule mingitki mõju – esiteks, ta jätkab samalaadsete rikkumistega, teiseks – ta ei pea vajalikuks võtta tarvitusele meetmeid trahvide tasumiseks. Kohtuistungile on esitatud andmed, et 22.09.2025 tasus isik 2022.a otsuse täitmiseks 50 eurot ( maksekorraldus, esitatud koos kaebusega). Mingil määral isik reageerib kohustusele täita karistusi, kuid tasutud summa ja tasumise tähtaeg ( 660 eurot suuruse trahvist esimene makse 50 eurot rohkem kui kolme aasta möödumisel otsuse jõustumisest) ei näita isiku piisavat usaldusväärsust, et edaspidi oleksid trahvid isikule mõjuvaks faktoriks käitumise korrigeerimisel. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmine on seega põhjendatud. Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse määr on kohtu arvates vastavuses seaduse ja kohtupraktikaga. Kaitsja poolt ei ole ka toodud ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, millel oleks põhjendatud vähendada isikule määratud karistust. Põhikaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine, maksimummäär LS § 227 lg 2 järgi on 6 kuud, seega keskmine määr on 3 kuud. Selline karistuse määr ongi isikule kohaldatud. Isiku süü suurus on teos üle keskmise, sama seisukoht kohtuvälisel menetlejal. Kiiruse ületamise määr osutab süü suurusele. Isik ületas kiirust 36 km/h võrra, LS § 227 näeb ette vastutuse 21-40 km/h ületamise eest. Seega isik ületas kiirust määral, mis ületab LS § 227 lg 2 dispositsioonis näidatud määra keskmise. Sellest tulenevalt ongi isik süü suurus keskmisest teatud määral suurem. Kaitsja argument, et kiiruse ületamise määr kui selline ei osuta mõju süü suurusele, ei ole kohtule veenev. Loogiline ja arusaadav, et isiku süü suurus, kes ületab kiirust sama LS § 227 lg 2 järgi 22 km/h võrra (ehk sanktsiooni piires minimaalselt) või 36 km/h võrra, ei ole üldjuhul võrdne ja ületamise määr annab diferentseerida süü suurust. Kohus arvestab, et tegemist on üheepisoodilise süüteoga, tegu on ohudelikt ehk kahju ei ole teoga tekitatud. Kohus ei näe isiku puhul, et oleksid esinenud süü suurust iseloomustavaid asjaolusid, mis vähendaksid isiku suu suurust olulisel määral ja viiksid selle miinimumile. 5 Karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, kahetsust. Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et kergendav asjaolu on kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel arvestatud. Olgu märkuse korras öeldud, et karistust ongi kergendatud menetleja poolt kuni keskmiseni. Seega kergendava asjaoluga arvestati reaalselt ja arvestamise loogika on kohtuvälise menetleja otsuses tegelikult jälgitav. Kohus arvestab rikkuja isikut. Isikul, tema sõnul, pikaajaliselt ei olnud sissetulekuid ( mistõttu jäid trahvid maksmata). Nüüd ta on saanud võimaluse asuda tööle välismaal, mis on kohtu arvates positiivne. Samas võib isiku kohta öelda, et tal on välja kujunemas kalduvus rikkuda liiklusalaseid norme – konkreetsemalt sõita kiiruse ületamisega. Esimese ja teise rikkumise vahel on kaks aastat, teise ja kolmanda vahel on 1 aasta, ehk rikkumiste dünaamika ajas on suurenenud. Trahvide maksmata jätmine iseloomustab isikut negatiivses mõttes- pikema aja kestel ei olnud isik võimeline leidma endale püsiva sissetulekuga töökohta ja hakkama rahalist laadi karistusi täitma. Kusjuures isik sai esmase juhtimisõiguse 13.09.2021 ja esimene karistuse sai kiiruse ületamise eest septembris
7. Piiranguteta juhtimisõigus on isikul alates 15.09.2023 ja ka siis jätkas isiku kiiruse ületamisega ( juuni 2024 rikkumine ja 07.08.2025). Isiku sõiduki juhtimise kogemus on vähene. Temast tulenev oht on liikluses suurem kui kogenud juhil- korduvate rikkumiste esinemine vähese kogemusega juhil osutab temale kui isikule, kes ei ole liikluses usaldusväärne juht. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine määr 3 kuud on põhjendatud ja kohus ei näe ühtki alust selle vähendamiseks. Isikule on karistusena määratud juhtimisõiguse keskmises määras, arvestades isiku süü suurust, kergendavat asjaolu ja rikkuja isikut. Karistus ei ületa süü suurust ja on piisav isiku mõjutamiseks, et tema käitumine oleks seadusekuulekas. Kohus osutab väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt korduvate rikkumiste puhul on juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik vägagi aktuaalne, Riigikohtu lahend 4-23-1826/41:
8. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-16-17, p-d 16-19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p 13).“ Argumendile, et isik vajab juhtimisõigust seoses töökohaga, vastab kohus järgmiselt. Juhtimisõigus on tõepoolest oluline inimeste sotsiaalse, pere- ja tööelu korraldamisel, see tagab paremat võimalust liikumisel, säästab aega, suurendav võimalusi tööturul jne. Selle õiguse lühiajaline kitsendamine ongi oluline karistuse eesmärkide saavutamisel. Kui trahve jäetakse kergekäeliselt tasumata ja jätkatakse liiklusalaste rikkumistega, siis juhtimisõiguse äravõtmisega isikule tekitatav ebamugavus annab ennast tunda suuremal määral kui trahv, mis lisaks jäetakse tasumata. Seega on täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed karistamise kohaldamise eesmärgid. 6 Töökoht, mis on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei välista sellise liigi karistuse kohaldamist. Kohus märgib, et juhul, kui isik asub tööle tiimijuhina, nagu ta väidab, võib ta korraldada oma tööalaseid sõite teisiti, kaasates autojuhti. 3-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine ei ole pikaajaline, mis võiks seada ohtu isiku võimalusi tööturul või tekitada talle põhjendamatuid kitsendusi tööülesannete täitmisel. Asjaolusid, et juhtimisõiguse äravõtmisel 3 kuuks oleks menetlusaluse isiku tööle asumine ja tööülesannete täitmine võimatu ja see tekitaks isikule põhjendamatuid ebamugavusi tööturul, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Ühtlasi tuletab kohus meelde kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, 3-1-1-26-10 p 7.3: „…et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks…“ KOHTU MEETMED Andris Lõoke kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.09.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004260, millega Andris Lõoke tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, tuleb jätta rahuldamata ja vastav kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7