← Eesti

1-24-5472/70

Obsah (11)§ 381§ 2962§ 296§ 180§ 423§ 126§ 38§ 175§ 179§ 178§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2025, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5472 (22261000954) Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve

) § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:

  1. Tunnistada süüdi Mart Kuus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
  2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Mart Kuus ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  4. maist
  5. 4.

§ 381lg 6 ja Ts

MS 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus I.S. tsiviilhagi osas K.Ji ja Mart Kuusi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi. 1 5.

§ 2962

lg 1 p 3 ning

§ 2962 lg 1 p 5 ja Ts

MS § 371 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata U.T tsiviilhagi K.J-i ja Mart Kuusi vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks. 6.

§ 381lg 6 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus E.S. tsiviilhagi suhtes K.J-i ja Mart Kuusi vastu varalise kahju 546 euro hüvitamiseks. 7.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mart Kuusilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kannatanule V.E-le makstud sõidukulude hüvitis 60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 175,68 eurot, määratud kaitsja Aivar Kello tasu kohtumenetluses 1855,92 eurot, määratud kaitsja Otto Preemi tasu kohtumenetluses 43,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 3464,22 eurot. 8.

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tuleb Mart Kuusil tasuda menetluskulud summas 3464,22 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700014479. 9.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide hulka CD-plaadid tunnistaja C.T poolt 10.10.2022 tehtud videosalvestusega kinnijäämisest xxx kinnistul, 22.10.2022 politsei vormikaamera salvestusega sündmuskohalt ning OÜ Tolmet turvakaamera salvestustega

  1. – 18.10.
  2. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o
  3. maist
  4. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaegade jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes

§-des 311 ja 313 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab maakohus tervikotsuse, mis on pooltele kättesaadav 30.05.

  1. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 Süüdistuse sisu
  2. Mart Kuusile on esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos oma pikaajalise tuttava K.J-iga vastavalt nende poolt omavahel kokku lepitud tööjaotusele, pani varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime alljärgnevalt. M. Kuus, kes oli kuni
  3. aastani xxx kinnistu üks ühisomanikest, näitas 2022 septembris või oktoobri algul enne
  4. oktoobrit kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata päeval K.J-ile xxx kinnistu ja sellel asuvate erinevate metallesemete asukohad kahekesi kohapeal koos käies ette ning tema ja K.J-i omavahelisel kokkuleppel jättis K.J-i korraldada selle metalli xxx kinnistult äraviimise ja raha eest mahamüümise, misjärel nad pidid saadud rahasummad omavahel ära jagama. Mitte ükski xxx kinnistu ühisomanik M. Kuusile ega K.J-ile oma luba või nõusolekut sellisteks toiminguteks ei andnud. xxx kinnistu oli K.J-ile võõras koht, aga M. Kuus teadis hästi selle asukohta ja ka xxx kinnistul paiknevate erinevate metallesemete asukohti. Seejärel leppis K.J temale varasemalt seoses metallide kokkuostuga tuttava OÜ Tolmet Lõuna-Eesti osakonna juhataja K.I-ga 07.10.
  5. a kokku K.J-i kinnitusel tema sõbra tädi maja juurest metalli äraveo OÜ Tolmet Tartus asuvale kokkuostuplatsile, näidates K.I-le fotosid oma sõbra tädi majast ja seal ümbruses asuvast metallist ehk tegelikkuses xxx kinnistust ja veendes fotodega OÜ-t Tolmet käsitletava metalli ostmise seaduslikkuses. Nii toimetas K.J-i juhatamisel ja kaasasolekul OÜ Tolmet raskeveoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht C.T, 10.10.2022 xxx kinnistult Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg erinevaid metallist esemeid maksumusega 760 eurot. 14.10.2022 käis OÜ Tolmet raskeveoauto juht C.T Xxx kinnistul üksi ja toimetas K.J-i eelneva korralduse alusel Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 2640 kg erinevaid metallist esemeid maksumusega 739,20 eurot. Lisaks sellele toimetas K.J kaubiku Ford Transit registreerimisnumbriga 207BFT, mille M. Kuus oli eelnevalt talle kasutamiseks ehk xxx kinnistule metallesemete ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmiseks üle andnud, haakes olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega xxx kinnistult Tartu linnas Selli 18 OÜ-le Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 13.10.2022 metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske 1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot, 13.10.2022 veel metallesemeid 480 kg maksumusega 129,60 eurot ning 18.10.2022 metallesemeid 180 kg kogumaksumusega 50,40 eurot. Kõigil märgitud viiel korral tasus OÜ Tolmet K.J-ile pangaülekannetega eespool märgitud summades Leedu Vabariigis asuvale Revolut panga kontole. Seejärel võttis K.J saadud rahasummad sularahas välja ja jagas need vastavalt omavahelisele kokkuleppele M. Kuusiga. K.J ei andnud raha mitte ühelegi kannatanule.
  6. Kirjeldatud käitumisega varastas M. Kuus koos K.J-iga xxx kinnistu ühisomanikest kannatanutelt V.E-lt, U.T-lt, I.S., E.S. ja A.S. nendele kuuluvaid metallesemeid kogumaksumusega 1841,10 eurot. Seega pani M. Kuus toime varguse grupis, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetluse käik
  7. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, taotles M. Kuusi süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning palus karistada teda 6-kuulise vangistusega ja jätta KarS § 73 alusel mõistetud vangistus 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Ühtlasi palus prokurör M. Kuusilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale makstud tasud ning võimaldada M. Kuusil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3
  8. Kannatanu U.T nõustus kohtuistungil prokuröri ettepanekuga M. Kuusi süüditunnistamise osas ja prokuröri taotletud karistusega. Teised kannatanud ei osalenud 22.04.2025 kohtuistungil, kus toimusid kohtuvaidlused.
  9. Süüdistatav M. Kuus ei tunnistanud kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi ning väitis, et tema ei teinud K.J-ile ettepanekut varastada metallesemed xxx kinnistult ning ei sõlminud K.J-iga kokkulepet metallesemete varguseks xxx kinnistult. K.J varastas metallesemed xxx kinnistult tema teadmata.
  10. Kaitsja palus kohtuistungil M. Kuusi metallesemete varguses õigeks mõista, sest M. Kuus ei tunnista end metallesemete varguses süüdi.
  11. Vastavalt prokuröri taotlusele kohaldas kohus 22.04.2025 K.J-i suhtes oportuniteeti ning lõpetas tema osas kriminaalmenetluse

§-de 202 lg -te 2 ja 3 ning 203 lg 1’ alusel. Kohtumääruse kohaselt peab K.J hiljemalt 22.10.2025 tasuma menetluskulu 1991,04 eurot riigi tuludesse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

  1. Kohus hinnanud ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et metallesemete varguse toimepanemine xxx kinnistult grupis M. Kuusi ja K.J-i poolt on leidnud tõendamist.
  2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et xxx kinnistult varastati süüdistuses nimetatud ajal erinevat vanametalli. Vana metalli äraveo kinnistult organiseeris K.J, kes tellis selleks kahel korral OÜ-st Tolmet veoauto ning mitmel korral viis ise metalli sõiduauto järelkäruga Tolmetisse. Vaidlust ei ole ka selles, et metalli veoks kasutas K.J M. Kuusilt kasutamiseks saadud sõiduautot.
  3. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks antud asjas on asjaolu, kas K.J ja M. Kuus panid varguse toime koos, ühise teoplaani alusel või tegi seda üksnes K.J. Kohtuistungil kumbki end süüdi ei tunnistanud, süüdistades teineteist valetamises.
  4. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et xxx kinnistult, mille ühisomanikud on I.S., E.S., A.S., V.E ja U.T, varastati
  5. ,
  6. ,
  7. ja 18.10.2022 erinevaid metallist esemeid.
  8. ja 14.10.2022 vedas OÜ Tolmet veoauto, mida juhtis OÜ Tolmet autojuht C.T, xxx kinnistult erinevaid metallist esemeid Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile. 10.10.2022 vedas OÜ Tolmeti auto juht xxx kinnistult metallist esemeid K.J-i juhendamisel ja viimase kaasasolekul ning 14.10.2022 vedas autojuht xxx kinnistult metallist esemeid üksi, K.J-i eelneva korralduse alusel. 10.10.2022 veeti Xxx kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 3040 kg metallist esemeid maksumusega 760 eurot ja 14.10.2022 vedas OÜ Tolmet veoauto Xxx kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 2640 kg metallist esemeid maksumusega 739,20 eurot. Lisaks vedas K.J kaubikuga Ford Transit, registreerimisnumbriga xxx, mille andis talle M. Kuus, haakes olnud ja tema poolt OÜ-lt Tolmet metallivedudeks renditud järelhaagisega Xxx kinnistult Tartu linna Selli 18 OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile 13.10.2022 esimesel korral metallesemeid 520 kg, alumiiniumi 11 kg ja vaske 1 kg kogumaksumusega 161,90 eurot, 13.10.2022 teisel korral metallesemeid 480 kg maksumusega 129,60 eurot ning 18.10.2022 metallesemeid 180 kg kogumaksumusega 50,40 eurot. Kõigil märgitud viiel korral tasus OÜ Tolmet K.J-ile pangaülekandega eespool märgitud summades Leedu Vabariigis asuvale 4 Revolut panga kontole. Seejärel võttis K.J saadud rahasummad sularahas välja. K.J sõlmis kokkuleppe metallesemete veoks Xxx kinnistult OÜ Tolmet platsile Lõuna-Eesti osakonna juhataja K.I-ga 07.10.
  10. Varguse toimepanemise asjaolusid tõendavad muuhulgas kannatanu V.E ütlused (II kd tl 6 pöördel – 9 pöördel) selle kohta, et
  11. a sügisel Xxx kinnistule sisse sõites märkas ta, et sissesõidutee kõrval olnud metallihunnikust olid alles jäänud riismed. Seejärel nägi ta lõhutud teeosa ning kutsus naabrimehe kaasa, et kontrollida, kas hoonetesse on sisse murtud. Kontrolli käigus avastasid nad, et varastatud oli traktor, metall, mis oli rehe juures ladustatud, rehe vastas olevad metallosad ja vanaraud, pika abihoone algusesse kogutud vanametall ja vana lauda ääres olnud elumajalt demonteeritud vihmaveerennid. Enne vargust käis ta Xxx kinnistul
  12. aasta septembris. Kannatanu V.E ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll (I tl 97-98) ja Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Siimar Taitsi 22.10.2022 vormikaamera videosalvestis (I kd tl 99), millelt nähtub, et sündmuskoha vaatluse ajal 22.10.2022 polnud Xxx kinnistul kannatanu poolt kirjeldatud metallesemeid ja traktorit.
  13. Kannatanu V.E ütlustes on oluline välja tuua ka asjaolu, et M. Kuusiga ei ole ta aastaid suhelnud. Nende isa suri 2013 ja peale seda paar aastat suhtlus veel toimus, kuid hiljem suhtlus puudus. M. Kuusi osa kinnistust arestiti 2014.aastal ja müüdi 2015.aastal toimunud oksjonil. M. Kuusi osa omandas kannatanu koos xxx. Enne vargust käis V.E Xxx kinnistul 2022.aasta septembris. Tema kasutas ja kasutab kinnistut kõige rohkem, viibib seal sageli ja teeb heakorratöid. Kui ta varguse avastas, siis teavitas kohe ka teisi kaasomanikke, samuti helistas M. Kuusile. Paraku M. Kuus tagasi ei helistanud, mispeale V.E helistas nende emale I.E.. Viimaselt sai ta ka teada, et M. Kuus oli Xxxl käinud. V.E jäi ootama, et vend tagasi helistaks, kuid M. Kuus seda ei teinud.
  14. Metalli varguse asjaolud on muuhulgas tõendatud tunnistaja K.I ütlustega (I kd tl 155 – 156) selle kohta, et 07.10.2022 tuli tema kauaaegne tuttav K.J Tartus linnas Selli 18 asuvale OÜ Tolmet vanametalli platsile ja näitas talle pilte hoonest, mille taga seisis sinist värvi traktor MTZ 52 ja mille juures oli põllutööriistu ja punast värvi linttraktor TT
  15. Piltide peal oli ka puukuur, mille taga olid mingid pikad raudtalad. K.J sõnul oli tegemist sõbra tädi majaga ning sõber soovis seal majaümbrust puhtaks teha. Kuna tunnistajale asi kahtlane ei tundunud, leppisid nad metalli toomiseks aja kokku. C.T läks koos K.J-iga nende Multilift konteinerautoga viimase juhatatud kohta XXX-i Xxx kinnistule. Peale lõunat helistas C.T ja ütles, et jäi objektile autoga kinni. Mõne aja pärast helistas C.T talle tagasi, teatades, et sai läheduses asuvast talust abi ning traktor oli neid välja tõmmanud. Kuna C.T jõudis Tolmeti platsile tagasi kella 18.30 ajal, ei jõutud samal päeval koormat ära kaaluda. Koorem kaaluti ära järgmisel päeval 11.10.2022 ja ta väljastas K.J-ile ostutellimus-lepingu nr 2233056 summas 760 eurot. Nende auto käis Xxx kinnistul ka 14.10.2022 ja tõi sealt i-talad, armatuurlatid ja pikad 8-meetrised raudlatid. Ka sellel korral oli autojuht C.T, kuid K.J ei sõitnud Xxx kinnistule kaasa, vaid jäi Tolmet OÜ platsile autot ootama. Kui auto tuli tagasi, väljastas ta K.J-ile ostutellimus-lepingu nr 2233569 summas 739,20 eurot. K.J käis Xxx kinnistul metalli toomas 13.10.2022 kahel korral ja 18.10.
  16. Mõlemal päeval rentis ta metalli järele minekuks kerghaagise.
  17. Tunnistaja K.I ütlustega haakuvad tunnistajate C.T ja V.K. ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, OÜ Tolmet turvakaamerate videosalvestised, AS Tolmets vastus nõudekirjale, ostumüügilepingud ja K.J-i ütlused. Kuna ka kannatanu V.E on kirjeldanud Xxx kinnistul nähtud tagajärgi- rikutud muru, masinate tekitatud roopad jmt- siis on tunnistajate ütlused kooskõlas ka kannatanu kirjeldustega sündmuskohast. 5
  18. Tunnistaja C.T ütluste (I kd tl 152 – 153) kohaselt sõitis ta 10.10.2022 koos K.J-iga Tartu linnast Selli 18 asuvast Tolmeti platsilt veoautoga K.J-i näidatud kohta metalli tooma. Kohale jõudes näitas K.J talle vana puidukuuri ees palkide peale pandud pikki talasid. Ta ütles K.J-ile, et need ei mahu peale. Seejärel näitas K.J talle linttraktorit. Ka seda ei tahtnud ta peale võtta kuna oli oht masinaga kinni jääda. Seejärel tegi K.J ettepaneku, et võtaks peale maja ees seisva sinist värvi traktori. Kuna pinnas traktori ümber tundus suhteliselt tugev olevat, võttis ta traktori peale. Sõitma hakates jäi siiski tema sõiduk kinni ning ta helistas abi saamiseks oma ülemusele K.I-le. Kuna ta K.I-lt abi ei saanud, läksid nad koos K.J-iga naabertallu, kus K.J küsis sõiduki väljatõmbamiseks abi. Naisterahvas, kellelt abi paluti helistas ühele talunikule ja mõne aja pärast tuligi meesterahvas traktoriga ja aitas tema masina välja tõmmata. 14.10.2022 sõitis ta samasse kohta tagasi ja tõi ära mäe peal kuuri juures olevad lõigatud talad.
  19. Tunnistaja C.T ütlused haakuvad tunnistaja V.K. ütlustega (I kd tl 149 – 150) selle kohta, et 10.10.2022 helistas talle naabrinaine ning andis teada, et tema abi on tarvis. Temaga rääkis telefonis eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes ütles, et nad on suure rauaveoautoga kinni. Ta sai selgitustest aru, et nad on Kuuse M. maja juures xxx külas Xxx kinnistul. Seejärel sõitis ta oma traktoriga Xxx kinnistule, kus nägi sinise kastiga veoautot. Auto juures oli kaks meest. Ta aitas nende veoauto välja tõmmata ja selle tegevuse käigus ta märkas, et talu juures olev sinist värvi traktor oli kadunud.
  20. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 110 – 111) ja OÜ Tolmet turvakaamerate videosalvestistest ajavahemikus 11.10.2022 – 18.10.2022 (I kd tl 112) nähtub, et 11.10.2022 kell 07.55 kõnnib Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsil asuva konteineri suunas K.J, kellel on seljas tumedat värvi tuulejope ja jalas sinist värvi teksapüksid. 11.10.2022 kell 08.11 tõstetakse Tartu linnas Selli tänav 18 asuval OÜ Tolmet platsil veoauto kastist maha sinise kabiiniga traktor. 13.10.2022 kell 12.06 sõidab Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsile mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga 207 BFT, millel on haakes järelkäru metallesemetega. 14.10.2022 kell 17.24 räägivad Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsil omavahel kaks meest ja üks musta nokamütsi kandev mees on K.J. Ning 18.10.2022 kell 11.40 sõidab Tartu linnas Selli tänav 18 OÜ Tolmet platsile mootorsõiduk Ford Transit registreerimismärgiga 207 BFT, mille haakes on järelkäru metallesemetega. Nimetatud tõendid on kooskõlas omavahel ja haakuvad ka eelnevalt käsitletud tõenditega selle kohta, et süüdistuses nimetatud perioodil tegeles K.J metalli veoga OÜ-sse Tolmet ning muuhulgas toimetati sel perioodil OÜ Tolmet kinnistule sinise kabiiniga traktor.
  21. Tolmet OÜ vastusest nõudekirjale kriminaalasjas nr 22261000954 (I kd tl 102) nähtub, et K.J tellis Tolmet OÜ-lt vanametalli vedu aadressile Xxx, XXX-i kahel korral
  22. ja 14.10.2022 ja vanametalli vedu teostati sõidukiga Scania. Lisaks rentis K.J vanametalli veoks haagist. Ostumüügilepingutest (I kd tl 103 – 105) nähtub, et 11.10.2022 maksti K.J-ile 3040 kg vanametalli eest 760 eurot, 13.10.2022 maksti K.J-ile 480 kg vanametalli eest 129,60 eurot ning 520 kg vanametalli, 11 kg alumiiniumi ja 1 kg vase eest kokku 161,90 eurot, 14.10.2022 maksti K.J-ile 2640 kg vanametalli eest 739,20 eurot ning 18.10.2022 maksti K.J-ile 180 kg vanametalli eest 50,40 eurot. Nimetatud tõenditega on samuti tuvastatud metalli varguse aeg, koht, samuti asjaolu, et metalli müügiga saadud raha maksti K.J-ile.
  23. Kohtu hinnangul on kõik eelnevalt käsitletud tõendid lubatavad, usaldusväärsed ja vastuoludeta ning haakuvad ka K.J-i poolt kohtuistungil antud ütlustega (II kd tl 14) selle kohta, et OÜ Tolmet autojuht käis tema palvel kahel korral Xxx kinnistul metallesemeid 6 toomas ja ta ise käis kolmel korral Ford kaubikuga ja Tolmeti käruga Xxx kinnistul metalli toomas. K.J tunnistas, et vedas Xxx kinnistult väikesed kogused metalli, sest suur auto väikeste koguste järele ei sõida. OÜ Tolmet maksis metalli eest raha tema arvele ja ta võttis sularahaautomaadist arvele peale tulnud raha sularahas välja. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks metalli äraveo asjaolud, metalli maksumuse ja metalli veo osalised.
  24. Kuigi käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et Xxx kinnistult varastati erinevat metalli ja see viidi OÜ-sse Tolmet, ei tunnista süüdistatavad end selles varguses süüdi. K.J-i sõnul tegutses tema metallivedu organiseerides ja metalli vedades M. Kuusi tellimusel. M. Kuus kinnitas talle, et metalli vedu on igati seaduslik. Samas ei tunnista M. Kuus mingit koostööd ega kokkulepet K.J-iga metalli varguseks või muul moel ära vedamiseks. M. Kuus tunnistab, et andis küll enda auto K.J-ile kasutada, kuid see ei olnud kuidagi seotud metalli vedamisega.
  25. Käesolevas asjas puuduvad otsesed tõendid K.J-i ja M. Kuusi suhtluse kohta, mis puudutab kokkuleppeid Xxx kinnistul asuva vanametalli varguse, äraveo, metalli ettenäitamisenäitamise vmt kohta. Süüdistatavate poolt kohtus antud ütlused on olulises osas erinevad ning kumbki ei tunnista end süüdi kuriteo toimepanemises. Seega tuleb kohtul analüüsida ja anda hinnang mõlema süüdistatava ütlustele nende omavahelises kontekstis kui ka teiste- usaldusväärsete- tõenditega tuvastatud asjaolude kontekstis. Antav hinnang saab suuresti tugineda eelkõige elulisele usutavusele tõendite kogumiga loodud tervikpildis.
  26. Kannatanutel V.E-l ja U.T-l ei ole informatsiooni K.J-i ja M. Kuusi vahelise suhtluse kohta. Tunnistajad K.I , C.T ja J.M kohtusid ainult K.J-iga ja OÜ Tolmet turvakaamerate videosalvestistelt nähtub ainult K.J-i tegevus. Seega on tekkinud sõna-sõna vastu olukord küsimuses, kas M. Kuus tegi K.J-ile ettepaneku metallesemete varguseks Xxx kinnistult ja sõlmis K.J-iga kokkuleppe metallesemete varguseks Xxx kinnistult. Samuti on süüdistatavad erimeelt selles, kas koos käidi Xxx kinnistul metalli vaatamas või mitte.
  27. Süüdistatava K.J-i ütluste (II kd tl 13 pöördel – tl 22) kohaselt helistas M. Kuus talle ning rääkis, et tal on vanametalli kuskil temale kuuluval kinnistul ning kutsus seda vaatama. Seejärel käisid nad M. Kuusiga xxx maakonnas Xxx talus metalli vaatamas. M. Kuus näitas kinnistut ja vanarauda ning ütles, et see tuleks ära viia. Kinnistul oli vana traktor, mingid nõud, rauast talad, plekk ja vanaraud. M. Kuus ütles talle, et kui vanaraua hind tõuseb, võib vanaraua ära viia. Nad leppisid kokku, et K.J viib ise metalli ja organiseerib selle äraveo ning saab endale vahendustasu 300 – 400 eurot ja boonuse, metallist saadud raha läheb M. Kuusile ja transport on tasuta. Nad leppisid kokku ka selles, et enne jõule peab olema töö tehtud. M. Kuus andis talle metalli veoks oma valge kaubiku Ford ning ei küsinud temalt kaubiku kasutamise eest raha. M. Kuus palus metalli ära vedada K.J-il seetõttu, et viimasel on tutvused vanametalliga tegelevate ettevõtetega ning talle makstakse vanaraua eest hinnalisa. K.J nõustus organiseerima vanametalli veo Xxx kinnistult, kuna ta usaldas M. Kuusi ja arvas, et M. Kuus rääkis tõtt, kui ütles, et Xxx kinnistul olev vanametall kuulub talle. Ta jälgis metalli kokkuostu hindu ja kui metalli kokkuostu hinnad olid tõusnud, helistas Tolmetisse ning broneeris suure auto. Seejärel käis Tolmeti auto kaks korda Xxx kinnistul metalli toomas ja ta käis kaubikuga Ford ja Tolmeti järelkäruga kolm korda Xxx kinnistul metalli toomas. Tolmetis kaaluti metall ära ja anti talle kaaluleht. Ta allkirjastas kaalulehe ja Tolmet kandis metalli eest raha tema Läti Revolut pangakontole. Ta lasi raha kanda Läti pangakontole, kuna sinna laekub raha kiiresti. Siis võttis ta sularaha automaadist välja ja andis M. Kuusile Soomes Länsi sadamas. Valge Ford kaubiku jättis ta Tallinna sadama parklasse ja võtmed jättis ratta peale. 7
  28. Kohtu hinnangul on K.J-i ütlused usaldusväärsed osas, mis puudutab suhtlust ja kokkulepet M. Kuusiga, samuti osas mis puudutab metalli kogust, koosseisu ja veo asjaolusid ning metalliga tehtud konkreetsed tehinguid. Samuti on usaldusväärsed K.J-i ütlused selles osas, mis puudutab Xxx kinnistul käimist ja M. Kuusiga kokkuleppeid metalli ära vedamiseks. Selles osas on tema ütlused detailirohked, sisaldades asjaolusid, mida oleks tal ilma M. Kuusilt saadud infota keeruline edasi anda. Küll aga ei loe kohus usaldusväärseks K.J-i ütlusi osas, mil ta väidab, et ei olnud teadlik sellest, et tegemist on võõra varaga. Viimatinimetatud asjaolu kohta on K.J rääkinud erinevalt, nimetades tunnistaja K.I-ga rääkides Xxx kinnistut sõbra tädi kinnistuks. Kohtuistungil selgitas, et tegemist oli M. Kuusi kinnistuga. Nimetatud asjaolu näitab kohtu jaoks, et K.J ei suuda menetluse jooksul püsida kindlas versioonis ning ei suuda meeles pidada, kellele mida sama asjaolu kohta on rääkinud.
  29. Süüdistatava M. Kuusi ütluste (II kd tl 22 – 32) kohaselt ei ole tema teinud K.J-ile ettepanekut metalli varguseks Xxx kinnistult, vaid K.J varastas metalli Xxx kinnistult tema teadmata. K.J küsis oktoobris tema käest masinat, kuna tema enda masin on laulja N. käes. Ta andis K.J-ile oma auto, kuna ta oli sel ajal ise Soomes ning tal polnud seda masinat vaja. Esialgu leppis ta K.J-iga kokku, et viimane toob auto Soome. Kuna auto omanik teatas talle, et selle autoga seoses on tehtud liiklustrahve, siis palus ta K.J-il auto Tallinnasse tuua, mida K.J ka tegi. Helsingis pole ta K.J-iga kohtunud. K.J teadis Xxx kinnistul asuvast metallist, kuna ta saatis K.J-ile foto Xxx kinnistul asuvast metallihunnikutest ning küsis K.J-ilt metalli hinda. Seda infot soovis ta selleks, et anda see edasi I.e ja oma vennale D.. Ta polnud plaanis Xxx kinnistul olevat metalli müüa, kuna metallil oli tema jaoks emotsionaalne väärtus.
  30. Kohtu hinnangul on M. Kuusi ütlused suures osas vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Eelkõige on need ebausaldusväärsed osas, mis K.J-ile antud sõiduki kasutamise eesmärki, K.J-i informeerimist Xxx kinnistul asuvast vanametallist ja sellega seotud plaane. Kuigi M. Kuus esines kohtus sõnarohkelt, olid tema vastused sageli ebakonkreetsed ja laialivalguvad.
  31. Kohtus küsimustele vastates selgitas M. Kuus, et soovis anda I.le ja oma vennale D.le infot Xxx kinnistul oleva metalli hinna kohta, mistõttu uuriski K.J-ilt metalli hinna kohta. Miks oli tarvis anda hinna kohta infot inimestele, kes on täiesti võimelised ise seda uurima, M. Kuus selgitada ei osanud. Tema vastused selleteemalistele korduvatele küsimustele olid ebakonkreetsed, üldist laadi ja viitasid muuhulgas keerulistele peresuhetele. Prokuröri küsimustele vastates selgitas M. Kuus esmalt, et ta tahtis teada, kas metalli äravedu tasub majanduslikult ära. Seejärel hakkas ta rääkima üldist juttu keerulistest peresuhetest. Vastates kannatanu V.E küsimustele, rääkis M. Kuus V.E ja U.T vahelisest tülist, kuid ei selgitanud, kuidas on see seotud metalli hinna kohta informatsiooni andmisega. Kui V.E küsis uuesti vanaraua pildistamise kohta, ärritus M. Kuus ja ütles: „Ma vastasin sellele küsimusele. Kui aru ei saanud, siis keri tagasi ja loe uuesti ja ma rohkem ei näe vajadust seda selgitada. Ma andsin piisavalt ammendava vastuse“. Kohtu küsimusele vastates ütles M. Kuus algul, et ta peab järjekordselt seda musta pesu puudutama. Eeltoodu näitab, et suhted õdede-vendade vahel ei ole lähedased. Lisaks selgitas M. Kuus kohtus, et I.l on materiaalseid raskusi. Vaatamata korduvatele ja kohati raskesti hoomatavatele selgitustele jäi kohtu hinnangul adekvaatse vastuseta M. Kuusile korduvalt esitatud küsimus K.J-ile metallist tehtud foto saatmise põhjuse kohta olukorras kus M. Kuusil puudus juba aastaid seos Xxx kinnistuga ja ka suhted lähedastega polnud kõige paremad. Kohtu hinnangul ei ole M. Kuusi selgitused K.J-ile foto saatmise osas usaldusväärsed, sest need ei haaku teiste eelpool käsitletud tõenditega. M. Kuusi ütlused foto saatmise asjaolude kohta on tõenäoliselt kantud soovist süüstada varguse toimepanemises K.J-i ning vabaneda ise vastutusest. Antud asjas ei ole 8 kuidagi võimalik lugeda eluliselt usutavaks M. Kuusi selgitusi foto saatmise asjaolude kohta. Tõendeid kogumis analüüsides selgub, et M. Kuusi suhted enda õdede ja vennaga ei ole just lähedased ning selle põhjuseks on muuhulgas tõenäoliselt M. Kuusi poolt kaasomandi osa kaotamine. Eeltoodu valguses on kummaline M. Kuusi selgitus, et soovis kaasomanikke infoga metalli hinna kohta aidata. Keegi sellist abi temalt palunud ei olnud. Samas tunnistas M. Kuus, et 2022.aasta sügisel oli neil K.J-iga plaan vanametalli äri ajada, kuna K.J-il on selles osas suur kogemus. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et M.Kuus edastas K.J-ile vanametallist mitu fotot, nii nagu seda kirjeldab tunnistaja K. N. Fotode edastamise põhjuseks oli soov, et K.J uuriks välja metalli ligikaudse maksumuse.
  32. Lisaks eeltoodule, on ebausaldusväärsed M. Kuusi ütlused ka selle kohta, et K.J oskas Xxx kinnistule minna fotolt nähtud info põhjal, on vastuolus K.I ja C.T ütlustega, millest nähtub, et K.J teadis juhatada teed Xxx kinnistule. Eluliselt ei ole usutav M. Kuusi versioon, et vaid metallist tehtud fotode nägemisest piisas selleks, et K.J oskas OÜ Tolmeti auto probleemideta juhatada Xxx kinnistule.
  33. Kaudselt kinnitavad M. Kuusi soovi vastutusest vabaneda ka tema selgitused enda rahaliste raskuste kohta 2022.aasta sügisel. Prokuröri sellesisulistele küsimustele vastas M. Kuus, et tal polnud
  34. aasta sügisel rahalisi raskusi ja tal on piisavalt lähedasi, kes talle toidu ostmiseks ja elamiseks raha annavad. Kohtule vastates selgitas M. Kuus aga seda, et
  35. aasta sügisel olid tal kohtutäiturile võlgnevusi 30 000 – 40 000 eurot ja tal on ka praegu võlgnevusi. Vastuoluliste ütluste andmine võlgnevuste suhtes ja võlgnevuste eitamine prokuröri küsimusele vastates viitab asjaolule, et M. Kuusil olid metalli varguse ajal Xxx kinnistult majanduslikud raskused, mida ta soovis varjata. Majanduslike raskuste varjamine seab samuti kahtluse alla M. Kuusi ütluste usaldusväärsuse.
  36. M. Kuus ei suutnud kohtus usaldusväärselt selgitada põhjusi miks peaks K.J tema peale valetama. M. Kuus ütles vaid seda, et K.J varastas tagaselja metalli, et saada raha elamiseks. Samas oli M. Kuus enda sõnul ise huvitatud metalliäri ajamisest ja otsis selleks K.J-i abi. M. Kuus ei osanud arusaadavalt selgitada põhjusi, miks ta andis mitmeks nädalaks K.J-i kasutusse enda kasutuses olnud haagiskonksuga sõiduki.
  37. Kohus loeb usaldusväärseks K.J-i ütlused metalli veo osas sõlmitud kokkuleppe, metalli veoga Xxx kinnistult OÜ Tolmet platsile seotud asjaolude, metallide eest tasu saamise osas, sest need selgitused on detailsed ja haakuvad teiste tõenditega. K.J on andnud selles osas sarnaseid ja omavahel haakuvaid ütlusi teistele menetlusosalistele ja kohtule vastates. Nimetatud ütlused sisaldavad detaile, mille väljamõtlemiseks puudub vajadus. K.J on andnud detailseid selgitusi metalli veo osas sõlmitud kokkuleppe asjaolude kohta.
  38. Samas ei saa K.J-i ütlusi lugeda usaldusväärseks tervikuna, sest k K.J asus pisendama oma süüd, kui väitis, et polnud teadlik asjaolust, et varastatud metall ei kuulu M. Kuusile.
  39. K.J taotles kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteediga. Siinjuures väärib tähelepanu, et K.J-ile ei saanud olla teadmata oportuniteedi kohaldamise eeldused - koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine. Oportuniteedi kohaldamise taotlus esitati kohtule peale tõendite uurimist ja enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seega oli menetlus jõudmas lõpule ning olukorras, kus K.J oli kindel enda süütuses, puudus menetluslik surve esitada taotlus menetluse lõpetamiseks oportuniteedi printsiipi kasutades. 9
  40. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kuidas K.J toimetas rahaga, mille ta sai metalli müügist. Kuigi K.J viis enda sõnul metalli müügist saadud raha Soome M. Kuusile, puuduvad selle kinnituseks mistahes tõendid. Samas ei oma antud asjaolu olulist tähtsust hinnangu andmisel varguse toimepanemise asjaoludele.
  41. Ütluste usaldusväärsuse välistavad asjaolud (vastuolud teiste usaldusväärsete tõenditega ja sisemine vastuolu) esinevad K.J-i ütluste osas Xxx kinnistul oleva metalli tegeliku omaniku mitteteadmise suhtes. K.J-i ütluste osas metalli veoga seotud kokkuleppe tingimuste, metalli veoga seotud asjaolude, metalli eest raha saamise osas esinevad usaldusväärsust kinnitavad asjaolud: detailide rohkus, ütluste samasugune sisu vastamisel erinevatele menetlusosalistele ja kooskõla teiste usaldusväärsete tõenditega. Mingit mõistlikku ja arusaadavat põhjust K.J-i poolt, M. Kuusi rolli väljamõtlemiseks metallivarguses, kohtus ei tuvastatud. K.J ja M. Kuus on ammused tuttavad ja head sõbrad. K.J andis kohtus ütlusi enne M. Kuusi ning ei teadnud ütluste andmise ajal M. Kuusi ütluste sisu. K.J-il oli põhjust anda valeütlusi Xxx kinnistul oleva metalli tegelikust omanikust mitteteadmise suhtes, et luua võimalus tema õigeksmõistmiseks juhul, kui kohus ei lõpeta tema suhtes kriminaalmenetlust oportuniteediga ning vähendada ütluste usaldusväärsust, luues sellega olukorra, kus tema ütluste põhjal poleks võimalik sõpra M. Kuusi süüdi mõista.
  42. K.J-i ütlusi, mille järgi tegi M. Kuus ettepaneku metalli veoks ja ta sõlmis M. Kuusiga kokkuleppe metalli veo osas, toetavad asjaolud, et M. Kuusil oli põhjus metalli varguseks Xxx kinnistult ja M. Kuus teadis infot, mis aitab metalli vargust läbi viia. Tal oli
  43. aasta sügisel, s.o ajal, mil varastati Xxx kinnistult metalli, 30 000 – 40 000 euro ulatuses võlgnevusi kohtutäituri ees ja tema osa pärandvara ühisusest müüdi võlgnevuste tõttu kohtutäituri korraldatud enampakkumisel V.E-le ja viimase abikaasale. Asjaolu, et kohtutäituri enampakkumisel müüdi M. Kuusi osa pärandavara ühisusest V.E-le ja tema abikaasale, kinnitavad ka V.E ja kinnistusregistri väljavõte. M. Kuusi, V.E ja U.T ütlustest nähtub, et enne metalli vargust oli kõigile lastele sealhulgas M. Kuusile teada Xxx kinnistu hoonete võtme asukoht, M. Kuus teadis, et keegi ei viibinud Xxx kinnistul aastaringselt ning M. Kuusile oli Xxx kinnistu tuttav. Seega on eluliselt usutav, et metalli vargus aitas lahendada M. Kuusi majanduslikke probleeme ning pakkus teatavat rahulolu kaasomandi osa kaotamisega seotud võimaliku pettumuse eest. M. Kuusile oli teada Xxx kinnistul asuvatesse hoonetesse sissepääsuks vajaliku võtme asukoht, Xxx kinnistul oleva metalli paiknemine ja seisund. Samuti oli M. Kuusile hästi teada asjaolu, et metalli vargusega vahelejäämise oht on minimaalne, sest Xxx kinnistul keegi aastaringselt ei viibi. Tõenäosus, et keegi sinna sügisel ootamatult tuleb, oli väga väike. Seda enam, et kannatanud elavad Xxx kinnistult piisavalt kaugel. Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda M. Kuusi selgitustesse teiste kaasomanike aitamise soovi kohta põhjusel, et peale vargust, kui V.E soovis M. Kuusiga ühendust võtta, viimane tagasi ei helistanud. Suure tõenäosusega, tuginedes V.E ütlustele, pidi M. Kuus vähemalt oma emalt teada saama, et Xxx kinnistul on toimunud vargus. Kuna ta oli K.J-ile andnud andmeid metalli kohta, oli tal võimalus selles osas ka politseid varguse avastamisel koheselt aidata.
  44. Kohus suhtub kriitiliselt ka M. Kuusi poolt kohtuistungil väidetusse selle kohta, et tal polnud plaani Xxx kinnistult metalli ära viia, sest sellel metallil on tema jaoks emotsionaalne väärtus. M. Kuusi sellesisulised ütlused on vastuolus tema enda poolt antud selgitustega selle kohta, et ta uuris K.J-ilt metalli hinda, eesmärgiga anda see info edasi I.le ja D.le. Kui metallil oleks olnud M. Kuusi jaoks emotsionaalne väärtus, poleks tal mingit põhjust tekitada kaasomanikes võimalikku metalli müügisoovi, jagades infot selle maksumuse kohta. 10
  45. Eluliselt on pigem usutav, et M. Kuus soovis metalli vargust läbi viia selliselt, et tema roll selles oleks raskesti tuvastatav. Varguse toimepanemiseks oli tal vaja sobivat inimest, kes metalliärist midagi teaks ja oleks teatud tasu eest motiveeritud kokkulepitud plaane ellu viima. Selliseks sobivaks inimeseks osutus K.J, kelle eelnev elukäik- sarnaselt M. Kuusile- andis põhjust loota, et ta on valmis hästi kavandatud varguse plaani ellu viima. Võimalik, et läbi arutati ka variandid ja käitumine olukorraks kui kõik ei laabu nii nagu plaanitud. Nii M. Kuus kui K.J on oma kogemuste põhjal tuttavad kriminaalmenetluse põhimõtetega ja tõendite hindamisega kohtus. Ilmselgelt ei ole tegemist nö juhututtavatega. Tõenäoliselt arutati tegevus omavahel üksikasjalikult läbi. Kuigi selle kohta otseseid tõendeid pole võib teineteisele vastukäivate ütluste andmine olla plaani osa, eesmärgiga õõnestada ütluste usaldusväärsust. K.J-i osas ei ole kohtu jaoks olulise kaaluga põhjendus, et tal puudus soov riskida, kuna oli katseajal. K.J on katseajal varemgi kuritegusid toime pannud, mistõttu on vähe tõenäoline, et „hea ja läbimõeldud“ ei tekitanud temas soovi teenida.
  46. Arvestades eelnevat, loeb kohus tõendatuks, et M. Kuus tegi K.J-ile ettepaneku metalli varguseks ja sõlmis K.J-iga kokkuleppe, mille järgi pidi K.J organiseerima metalli äraveo Xxx kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile ja andma talle metalli eest makstud põhihinna. K.J pidi endale saama metalli eest makstud hinnaboonuse ja M. Kuus andis K.J-ile metalli veoks kasutada oma valge kaubiku.
  47. Asudes andma M. Kuusi eelkirjeldatud teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 199 lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Xxx kinnistul olnud metallesemed kuulusid metallesemete endise omaniku M. Kuusi pärijatele ühisvarana (pärandvara ühisusena). Metallesemete varguse ajal s.o
  48. aasta oktoobris kuulus M. Kuusi pärandvara E.S.leI.S.le, A.S.le, V.E-le ja U.T-le. Mart Kuusile kuuluv mõtteline osa pärandvara ühisusest müüdi
  49. aastal kohtutäituri enampakkumisel V.E-le ja V.E-le. Seega olid Xxx kinnistul olnud metallesemed varguse toime panemise ajal
  50. aastal Mart Kuusi suhtes võõrad vallasasjad.
  51. Varem on tuvastatud, et K.J viis metalli Xxx kinnistult Tolmet OÜ vanametalli kokkuostuplatsile
  52. ja 18.10.2022 oma autoga ning
  53. ja 14.10.2022 viis metalli Xxx kinnistult Tolmet OÜ vanametalli kokkuostuplatsile Tolmet OÜ veoautojuht K.J-i tellimusel. Seega on metalli valduse murdnud vaid K.J
  54. ja 14.10.2022 vahendlikult Tolmet OÜ veoautojuhi abil ja
  55. ja 18.10.2022 vahetult. Kuna M. Kuus pole murdnud metalli valdust, vastutab ta metalli valduse murdmise eest vaid juhul, kui metalli varguse on M. Kuus toime pandud grupis koos K.J-iga . Nimelt vastutab isik grupis toime pandud kuriteo puhul ka nende tegude eest, mille pani toime teine grupis tegutsenud isik ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel. Seega vastutab isik grupis toime pandud kuriteo eest ka juhul, kui ta ei pannud toime ühtegi koosseisupärast tegu. Varem on tuvastatud, et M. Kuusil ja K.J-il oli ühine plaan varastada Xxx kinnistult metallesemeid ja viia need OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile. Hoolimata sellest, et M. Kuus ei pannud toime ühtegi koosseisupärast tegu, on tema teopanus piisavalt suur selleks, et saab rääkida M. Kuusist kui kaastäideviijast. Nimelt tegi M. Kuus ettepaneku metalli varguseks Xxx kinnistult, käis koos K.J-iga Xxx kinnistul ja andis K.J-ile metalli veoks valge kaubiku. Seega tekitas M. Kuus K.J tahtluse metalli varguseks, näitas teed kohani, kust metalli varastada, ja andis vahendi, millega vedada metalli kokkuostuplatsile. Ilma M. Kuusi tegevuseta poleks K.J-il olnud võimalik metalli vargust toime panna. Kuna M. Kuus ja K.J panid metalli varguse Xxx kinnistult toime grupis, ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel, vastutab M. Kuus ka metalli valduse murdmise eest, hoolimata sellest, et ta ise ei viinud metalli Xxx kinnistult vanametalli kokkuostuplatsile. 11
  56. Tolmet OÜ ostumüügilepingutega (I kd tl 103 – 105) ja Tolmet OÜ hinnakirjaga (I kd tl 107) on tõendatud, et Xxx kinnistult varastatud metalli väärtus oli üle 200 euro.
  57. Seega pani M. Kuus toime vallasasja äravõtmise KarS § 199 mõttes ja täitis oma tegevusega KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivse koosseisu tunnused.
  58. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 199 lg 2 p 7 subjektiivsed tunnused. Nimelt viis K.J M. Kuusiga kooskõlastatud teoplaani alusel metalli Xxx kinnistult OÜ Tolmet vanametalli kokkuostuplatsile, kus müüs metalli maha. Saadud raha kandis ta oma Läti Revolut panga kontole. Seejärel võttis ta sularaha pangaautomaadist välja ja andis sularaha M. Kuusile. Kuna M. Kuus tegutses metalli omanike nõusolekuta, oli tal metalli ebaseadusliku omastamise eesmärk KarS § 199 mõttes. Pidades silmas, et M. Kuus teadis, et Xxx kinnistul olevad metallesemed on tema jaoks võõrad, tegutses ta muude objektiivse koosseisu tunnuste osas otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Samuti oli M. Kuusil tahtlus panna metalli vargus toime ühise ja kooskõlastatud teoplaani alusel selliselt, et kõik metalli äraviimiseks vajalikud teod paneb toime K.J ja tema saab endale metalli hinna põhiosa. Kokkuvõttes pani M. Kuus toime KarS § 199 lg 2 p 7 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo.
  59. Kuna M. Kuusi puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb ta KarS § 199 lg 2 p 7 järgi süüdi tunnistada. Karistus
  60. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 199 lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.
  61. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M. Kuusi süüd, mida kohus loeb keskmiseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Kuusi karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad temal kehtivad kriminaalkaristused ja viimati karistati teda kriminaalkorras
  62. aasta lõpus, s.o 8,5 aastat tagasi (I kd, tl 117 – 119), praeguse otsuse tegemise ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud enam kui 2,5 aastat, mille jooksul pole M. Kuus uusi õigusrikkumisi toime pannud, ning vargusega tekitatud varaline kahju jäi üsna palju alla KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju ulatust ehk alla 4000 euro. Kohtumenetluse ajal hüvitati K.J-i poolt kannatanutele tekitatud varaline kahju. Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik ega otstarbekas M. Kuus karistamine reaalse vangistusega. Kuna M. Kuusil puuduvad sissetulekud Eesti Vabariigis, ei pea kohus võimalikuks M. Kuusi suhtes kaaluda kergemaliigilise karistuse. so rahalise karistuse, kohaldamist. Karistuse eesmärke on antud juhul võimalik saavutada tingimusliku vangistuse kohaldamisega.
  63. Arvestades kõiki eelkirjeldatud kaalutlusi kogumis, tuleb kohtu hinnangul mõista M. Kuusile karistuseks 6 kuud vangistust. Tuginedes KarS §-le 73, on põhjendatud selle jätmine 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Tsiviilhagid 12
  64. Kannatanu I.S. on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 546 euro nõudes ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemise järgi, kannatanu E.S. on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 545,76 euro nõudes, kannatanu A.S. on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 546 euro nõudes, kannatanu V.E on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 1091,53 euro nõudes ning kannatanu U.T on esitanud K.J-i ja M. Kuusi vastu tsiviilhagi varalise kahju 545,77 euro nõudes ja mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.
  65. Tartu Maakohtu 15.11.
  66. a määrusega jäeti käiguta I.S. tsiviilhagi K.J-i ja M. Kuusi. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi ja U.T tsiviilhagi K.J-i ja M. Kuusi. vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamiseks ja anti E.S. ja U.T-le aega puuduste kõrvaldamiseks, s.o metallesemete vargusega tekitatud mittevaralise kahju selgitamiseks ja riigilõivu tasumiseks kuni 09.12.
  67. U.T ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks tsiviilhagi puudusi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. I. S. loobus 21.11.2024 saadetud e-kirjas tsiviilhagist mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kuna U.T ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks tsiviilhagi puudusi, tuleb

§ 296

2 lg 1 p 3 ning

§ 2962lg 1 p 5 ja Ts

MS § 371 lg 1 p 9 alusel jätta läbi vaatamata tema tsiviilhagi K.J-i ja M. Kuusi vastu mittevaralise kahju, 10 000 euro, hüvitamiseks. 52. Kriminaalmenetluse seadustikus pole reguleeritud, milline lahend tuleb kohtul teha juhul, kui kannatanu loobub tsiviilhagist. Seetõttu tuleb

§ 381lg 6 järgi kohaldada selles küsimuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Ka Riigikohus on 12.03.2021. a otsuses kriminaalasjas nr 1-17-11182 punktis 43 leidnud, et kuna tsiviilhagist loobumisel ja tsiviilhagi tagasivõtmisel on erinev tähendus ja tagajärg ning kriminaalmenetluse seadustik hagist loobumise tagajärge ette ei näe, tuleb tsiviilhagist loobumise korral juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumise tõttu lõpetada

§ 381 lg 6 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3 alusel menetlus I.S. tsiviilhagi osas K.J-i ja M. Kuusi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi. 53. Ka E.S. loobus tsiviilhagist ja saatis hagist loobumise avalduse prokuratuurile, kes keedastas avalduse 17.01.2025 kohtule. Seega tuleb

§ 381 p 6 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetlus E.S. tsiviilhagis. 54. Maksekorraldustest nähtub, et K.J on tasunud V.E-le 1091,53 eurot varalise kahju katteks, U.T-le 545,77 eurot varalise kahju katteks, I.S.le 546 eurot varalise kahju katteks ja A.S.le 546 eurot varalise kahju katteks. Seega on K.J tasunud täielikult kannatanute varalise kahju hüvitamise nõuded ning võlaõigusseaduse § 186 p 1 alusel on need nõuded lõppenud nii K.J-i kui ka M. Kuusi suhtes. Kriminaalmenetluse kulud 55.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, 1329 eurot. 56.

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

§ 178kohaselt makstavad summad.

Kannatanu V.E esitas taotluse 13 sõidukulude hüvitamiseks summas 60 eurot, mille kohus rahuldas

§ 178lg 1 p 3 alusel täielikult.

57.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on M. Kuusi kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 175,68 eurot (I kd tl 157 – 158). Kohtumenetluse käigus on M. Kuusi kaitsjale Aivar Kellole välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 1855,62 eurot (II kd tl 48 – 50) ja M. Kuusi. kaitsjale Otto Preemile on välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 43,92 eurot (II kd tl 46 – 47). Seega on riigi õigusabi tasu ja kulu kokku on 2075,22 eurot. 58.

§ 180

lg 1 ja

§ 173

lg 2 kohaselt mõistab kohus M.Kuusilt kriminaalmenetluse kuludena välja kokku 3464,22 (1329 + 60 + 2075,22) eurot. Kuna M. Kuus ja tema kaitsja pole taotlenud menetluskulude tasumise võimaldamist ositi, tuleb M. Kuus

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tasuda menetluskulud summas 3464,22 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid

  1. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid tunnistaja C.T poolt 10.10.2022 tehtud videosalvestusega kinnijäämisest Xxx kinnistule, 22.10.2022 politsei vormikaamera salvestusega sündmuskohalt ning OÜ Tolmet turvakaamerate salvestustega 11 . – 18.10.
  2. Kuna CD-plaadid sisaldavad kriminaalasjas tähtsust omavat informatsiooni, tuleb CD-plaadid jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Vilt 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.