2-25-260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-260 Ts

§ 229lg 1).

Tõend on lubatav, kui see omab asjas tähtsust. Kohus leiab, et ei esine

§ 238

lg-s 1 ja lg-s 3 märgitud asjaolusid, mille alusel pidanuks kohus keelduma tõendi vastuvõtmisest või mille alusel peaks kohus tõendi jätma arvestamata. Seega arvestab kohus asja lahendamisel hageja esitatud tõendit. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et OÜ-le AUDHEA kuuluva sõiduauto Seat Ateca registreerimismärgiga xxxxxx lõhkujaks oli S.S.. Politsei- ja Piirivalveamet ei algatanud menetlust, sest TxxxxMxxxxxxxei soovinud esialgu ametlikku menetlust. Hageja on tõendanud, et kahjujuhtumi toimepanijaks on kostja ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus selgitas istungil kostjale, et tal on võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta tegu toime ei pannud, sh taotleda tunnistajate ülekuulamist. Kostja tõendeid ja taotlusi ei esitanud. Kuna kostja kirjalikult sisulisi vastuväiteid hagile esitada ei soovinud, korraldas kohus istungi. Kostja andis istungil vastuolulisi seisukohti teo toimepanija isiku osas. Esmalt väitis kostja, et vigastused võisid autol juba varem olla. Seejärel, et kolmandat osapoolt seal sündmusel ei olnud, kuid oli tema ema. Siis väitis kostja, et hoopis tema ema tegi seda kostja silme all ja kostja ei teinud mitte midagi. Järgmisena, et ema võis võtta kirve ja lõhkuda ära oma auto ning kostja seda ei näinud. Lõpuks oli kostja seisukohal, et see summa tuleks emalt sisse nõuda ja kostja peab küsima emalt, kas ta on nõus maksma. Kohtu hinnangul viitavad kostja ütlused tema püüdlustele süüdistada enda asemel kolmandat isikut teo toimepanemises. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et keegi teine vandaalitses auto kallal. Kostja peamiseks vastuargumendiks oli, et ta oli saanud 2 nädalat varem haiglast välja ja liikus karkudega. Kostja haiglas viibimise ja karkude kasutamise üle pooled ei vaielnud. Kostja väitis mh ka, et ta oli liikumisvõimetu, kuid samas selgitas, et kuna kodus oli ebameeldiv olla, läks ta suvilasse, millest saab järeldada, et ta ei olnud 4 liikumisvõimetu (st vaid voodis pikali). - ta liikus karkude abil. Kostja tunnistas istungil ka ise, et kahjujuhtumi toimumise ajal oli ta liikumisvõimeline, küll karkudega, kuid siiski. Puuduvad andmed, et kostja oma käsi ei saanud kasutada. Karkudega käimine ei välista hagis märgitud teo – kirvega auto lõhkuminetoimepanekut. Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et teo pani toime kostja. 8.2.1.2 Hagis märgitu kohaselt sai vandalismi tulemusena kahjustada sõiduki kapott ja küljepeegel. Topauto Tartu AS-i arvest nähtuvalt tehti parandustöid sõiduki kapoti ja vasaku küljepeegi osas, sh vajalikud toimingud ja tarvikud esialgse olukorra taastamiseks. Sõiduki remondi ajal (5 päeva) kasutas kindlustusvõtja asendusautot, mille osas on Topauto Tartu AS samuti arve esitanud. Sõiduki keretööd maksid 2543,39 eurot ja asendusauto teenus 122,95 eurot, kokku 2666,34 eurot, millel lisandub käibemaks, kõik kokku 3252,93 eurot. Istungil ei vaielnud pooled sõidukil esinenud kahjude, asendusauto kasutamise vajaduse ega nende kulude suuruste osas. Kohus leiab, et nimetatud kulud olid VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 3 ja 4 alusel vajalikud ja mõistlikud. Kindlustusvõtja on tasunud omavastutuse 200 eurot, mis tuleb kahjust 3252,93 eurot maha arvata. Kahju lõplik suurus on seega 3052,93 eurot. 8.2.1.3 VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on tuvastanud, et kostja tekitas sõidukile vigastusi. Kohus leiab, et tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja teoga. Kui kostja ei oleks tegu toime pannud, ei oleks sõiduk saanud kahjustada. Sõidukil tekkinud vigastused on otsene tagajärg kostja teole. 8.2.2 Teine eeldus kahju tekitaja õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodult on tuvastatud, et kostja tekitas kindlustusvõtjale kuuluvale sõidukile kahju, s.o rikkus kindlusvõtja omandit. Seega on kahju tekitamine kostja poolt õigusvastane. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks väita, et kahju tekitamine ei ole mõnel VÕS § 1045 lg-s 2 või 3 sätestatud juhul õigusvastane. 8.2.3 Kolmas eeldus kahju tekitaja süü VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena. Isik käitub hooletult, kui ta ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku iga, haridust, teadmisi, ning tema teisi võimeid ja omadusi. Kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kui kahju tekitaja suudab tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, vabaneb ta vastutusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei tekitanud kahju süüliselt. Eeltoodut ei muuda kohtu hinnangul ka kostja väited selle kohta, et ta oli liiklusõnnetuse tagajärjel haiglas, oli hiljem pooleldi liikumisvõimetu ning oli kahjujuhtumi ajal teovõimetu. Kohus märgib, et liikumisvõime piiratus ei välista süüd ning piiratud 5 teovõime osas puuduvad täielikult andmed ning kohus seda ka istungil kostja osas ei täheldanud. Kohus selgitas võimalust teostada ekspertiis selles osas, kas kostja oli võimeline seda tegu toime panema. Kostja ei tahtnud ekspertiisi. Kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat asjaolu ega tõendit, mis välistaks tema süü kahju tekitamiseks. Seega tuleb lugeda, et kostja on kahju tekitamises süüdi. 8.3 Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal on regressi korras nõudeõigus kostja vastu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3052,93 eurot. 9. Viivise nõue 9.1 Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt viivist. Kuivõrd hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 25.06.2024 kuni 07.01.2025 summas 200,80 eurot. Hageja esitas kostjale tagasinõude 14.06.2025 samale e-posti aadressile, millelt kostja kohtuga suhtles. Tagasinõudekirjas andis hageja kostjale kahjuhüvitise maksmiseks tähtaja 10 päeva tagasinõude saamisest, s.o 24.06.2025. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et ta ei saanud kirja kätte või sai selle muul ajal kui 14.06.2025. Kostja avaldas istungil, et esitas kirjale isegi vastuväite. Tuleb seega lugeda, et kirjas antud hüvitise maksmise tähtaeg oli 24.06.2025 ning sellele järgnevast päevast võis hageja nõuda kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on hageja viivist arvestanud korrektselt ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.2 Hageja nõuab ka täiendavat viivist hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku täitmiseni. Täiendava viivise nõue on põhjendatud.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kahjuhüvitise summalt 3052,93 eurolt alates 08.01.2025 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes

§ 162lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

6

1. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1102,83 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust ja õigusabikuludest.
2. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid.
3. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 455 eurot vastavalt

§ 147lg-le 1.

14. Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt

§ 144

p-le 1 – esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale.
2. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka menetlusosaliste dokumentide sisus ja arvus (kostja ei esitanud kirjalikku seisukohta ega ühtegi tõendit), toimunud istungite arvus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 8