Obsah (4)

§ 223§ 16§ 50§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3833 Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi sekretär Maarit

) § 223 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 14. oktoobri 2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000424, millega Mark Ševtšenkot karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot Menetlusalune isik Mark Ševtšenko – isikukood: 38907040368; elukoht: xxx Kaitsja Aleksei Smelov Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi
2. oktoobri 2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000424 osaliselt, s.o Mark Ševtšenkole mõistetud karistuse karistuse täitmise tähtaja osas.
3. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (tasuda igakuiselt vähemalt 135 eurot ja viimasel kuul 125 eurot) kohtuvälise menetleja otsuse märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 4-25-3833
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Jätta menetlusaluse isiku Mark Ševtšenko kaitsja kaebus rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
8. septembril 2025 väärteoasjas nr 2301,25,000424 väärteoprotokolli nr AB1674082, mille teokirjelduse kohaselt juhtis M. Ševtšenko
9. juulil 2025 kell 18:56 mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Sõitmisel ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusoludele ja tee seisukorrale vastavaks ning kaotas seetõttu sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning kukkus. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Ale (varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi
2. oktoobri 2025 otsusega väärteoasjas nr 2301,25,000424 karistati M. Ševtšenkot

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. oktoobril 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Aleksei Smelov. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.
3. Kaebaja hinnangul puudub menetlusaluse isiku tegevuses väärteo koosseis. Nimelt kohaldub

§ 223lg 1 juhul, kui juht tekitas varalise kahju.

Käesoleval juhul on mootorratta omanik A A esitanud kirjaliku avalduse, milles kinnitab otsesõnu, et tal ei ole menetlusaluse isiku vastu mingeid pretensioone ega nõudeid ning ta vabatahtlikult loobub oma õigusest nõuda kahju hüvitamist. Juriidilises mõttes tähendab see, et isik, kelle omandile väidetav kahju tekitati, ei pea ennast kannatanuks ega taotle kaitset õigushüvele (omandiõigusele), mida

§ 223kaitseb.

Seega ei ole olemas kaebuse esitaja hinnangul kahju fakti

§ 223tähenduses.

5. Kaebaja hinnangul puudub ka menetlusaluse isiku tegevuses õigusvastasus. Kohtuväline menetleja heidab ette

§ 50

lg 3 p 1 rikkumist, väites, et juht ei valinud tee seisukorrale vastavat kiirust. Menetlusalune isik liikus lubatud sõidukiirusega, arvestades kõiki nähtavaid ja tavapäraselt oodatavaid liiklusolusid (kellaaeg, ilmastikutingimused, liiklustihedus). 2 4-25-3833 Liiklusõnnetuse tegelik ja vahetu põhjus oli teeomaniku (Tallinna linna) poolt Liiklusseaduse (

) § 5² lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Nimetatud säte kohustab tee omanikku kõrvaldama teelt liiklust ohustava prahi. Sündmuskohal Tartu maantee ristmikul olnud liiv, peened kivid ja kummitükid kujutasid endast ettenägematut ja ohtlikku takistust, mille olemasolust ei teavitatud ühegi liiklusmärgiga. Selline teekatte seisukord on ootamatu ja visuaalselt raskesti tuvastatav, eriti kaherattalise sõiduki juhile. Igal liiklejal on õiguspärane ootus, et Tallinna ühe peamagistraali teekate on nõuetekohaselt hooldatud ja ohutu. Vastutus tagajärje eest ei lasu seega mitte juhil, kes järgis kõiki temalt oodatavaid hoolsusnõudeid vastavalt

§ 50

lg 3 p 1, vaid teehoiu eest vastutaval isikul, kelle tegevusetus lõi ohtliku olukorra. Menetlusaluse isiku tegevuse ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos on katkestatud kolmanda isiku (teeomaniku) õigusvastase tegevusetusega.

1. Kaebaja leiab ka, et isegi kui eeldada objektiivse koosseisu olemasolu, puudub menetlusaluse isiku tegevuses süü. Tahtlus on ilmselgelt välistatud. Samuti puudub ettevaatamatus (kergemeelsus või hooletus). Menetlusalune isik ei saanud ette näha varjatud ohtu (teekattel olev praht) ning seega ei saanud ta kergemeelselt loota selle vältimisele. Samuti ei saa talle ette heita hooletust, kuna nõue ette näha teekatte ootamatut ja varjatud libedust tiheda liiklusega linnatänaval ületab juhilt oodatava mõistliku hoolsuse piirid. Juhtunu oli oma olemuselt juhus, mis välistab süü. Kergendava asjaoluna süü tunnistamine tähendab antud juhul seda, et menetlusalune isik on politseile antud ütlustes tunnistanud faktilisi asjaolusid – s.t sõiduki juhtimist ja kukkumist – kuid ei ole kunagi tunnistanud end süüdi liiklusnõuete rikkumises, sest kõik tema poolt tol ajal ja hetkel liikleja nõuded olid täidetud. Faktiliste asjaolude tunnistamist ei saa võrdsustada õigusliku süü omaksvõtuga. Menetleja on menetlusaluse isiku koostööd ja ausaid ütlusi tõlgendanud vääralt tema kahjuks, mis viitab menetluse ühekülgsele ja pealiskaudsele läbiviimisele ning selgitab, miks menetlusaluse isiku selgitusi tee seisukorra kohta ei ole otsuses arvesse võetud.
2. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et väärteo koosseis on formaalselt täidetud, taotleb kaebaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Isegi kui eeldada formaalset rikkumise olemasolu, on menetlusaluse isiku süü ilmselgelt väike, arvestades tee ootamatult ohtlikku seisukorda, mis oli peamine õnnetust põhjustanud tegur. Menetlusalune isik ei ületanud kiirust ega sooritanud ohtlikke manöövreid. Samuti kuna väidetav kannatanu on selgesõnaliselt loobunud igasugustest nõuetest, puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi. Riigi ressursside kasutamine karistuse määramiseks olukorras, kus kahju saaja ise leiab, et tema õigusi pole rikutud, on ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas. Menetluse jätkamine ei täidaks ühtegi karistuse eesmärki, sh eripreventsiooni, kuna juht tegutses heauskselt ja hoolsalt.
3. Viimase alternatiivina, kui kohus ei pea võimalikuks menetlust lõpetada, palub kaebuse esitaja karistuse määramisel arvestada erakorraliste asjaoludega ning kohaldada minimaalset karistust, arvestades muu hulgas sellega, et mootorratta omanikul ei ole pretensioone ja nõudeid menetlusaluse isiku vastu.
4. Kaebuses taotletakse kaebuse rahuldamisel ka menetlusalusele isikule menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamist. 3 4-25-3833
5. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. M. Ševtšenko teo kvalifitseerimine

§ 223lg 1 järgi Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse M.

Ševtšenkole ette, et ta juhtis 13. juulil 2025 kell 18:56 mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Sõitmisel ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusoludele ja tee seisukorrale vastavaks ning kaotas seetõttu sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning kukkus. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A Ale, mis on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

12.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 13. Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

1. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX. Seda tõendavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused.
2. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta sõitis mitte mööda autorataste jälgi, vaid sealt kõrvalt, kuhu koguneb kogu mustus ja sodi. See hakkaski teda viltu vedama. Need kohad, kus on autorataste jäljed, seal on tee puhas. Aga seal, kus autorataste jälgi ei ole, seal on kogunenud sodi ja praht. Ja see osa, kus ei ole neid autorataste jälgi, mida mööda sõita, see on mootorratta jaoks libe. Nendel mootorratastel on selline rehv, et natuke liiva või mingit sodi või prahti, siis on sõit juba ebastabiilne. See oligi tema kukkumise põhjuseks, et ta sõitis mööda teed, kus ei olnud autorataste jälgi ja seetõttu ta libiseski ja kukkus. Kiirusemõõdikut ta ei vaadanud, vaatas teed. Tunnistajaga on kokkulepe, et ta maksab 6000 eurot ja siis nad vormistavad selle mootorratta tema nimele. Mootorratast saab taastada, seal on vaja raami ja paaki, siis saab mootorratta kokku korjata. EBayst vaatas, et kuskil 3000 dollarit on hind. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud mingit üleliigset kiirust, ta hakkas vaatama seda spidomeetrit siis, kui hakkas mootorrattas juba viltu kiskuma. Mootorrattaga läbis seda teelõiku esimest korda. Mootorratta juhiload tegi endale suve algul. Kui oleks sõitnud mööda 4 4-25-3833 autorataste jälgi, siis ei oleks midagi juhtunud, oleks läbinud selle ilusti. Menetlusalune isik leiab, et kui tee oleks ära koristatud või asfalt oleks puhas olnud, oleks ta sealt rahulikult läbi sõitnud ja ei oleks seda juhtunud. Tema hinnangul valis ta sobiva kiiruse.
3. Kohtuistungil on tunnistajana ülekuulatud ka mootorratta omanik A N (endine A). Tunnistaja ütluste kohaselt on menetlusalune isik tema vend. Vend võttis mootorratta ja kukkus sellega, see oli õnnetusjuhtum. Mootorratas sai kahjustada, kuid venna suhtes pretensioone ei ole. Vennaga on kokkulepe, et vend ostab mootorratta temalt välja. Kui teevad ratta korda või vend korjab kokku vajaliku rahasumma, siis nad vormistavad mootorratta venna nimele.
4. Liiklusõnnetuse toimumine on tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja videosalvestistega. Videosalvestistelt nähtub, kuidas M. Ševtšenko poolt juhitud mootorratas võtab kurvi liiga suure kiirusega. Enne kurvi sisenemist teeb M. Ševtšenko suure kiiruse pealt teeb manöövri paremale ja sealt edasi sisenebki kohe suurel kiirusel kurvi ning kaotab mootorratta üle juhitavuse. Jääb napilt puudub, et mootorratas kahjustaks teisi sõidukeid. Mootorrattal Yamaha YZF-R1 registreerimismärgiga XXX tuvastatud vigastused on fikseeritud
5. juuli 2025 sõiduki vaatlusprotokollis ja fotodega. Vaatlusprotokolli kohaselt on mootorratta esiosa ja keskosa deformeerunud, tagaosa kahjustatud. Tuvastatud kahjustused kinnitavad varalise kahju põhjustamist A. N.
6. Seega on M. Ševtšenko põhjustanud liiklusõnnetuse

§ 2p 32 mõttes.

19. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 rikkumist.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Tuvastamist on leidnud, et menetlusalune isik valis teeoludele sobimatu kiiruse. Nii on videosalvestiselt selgelt nähtav, kuidas M. Ševtšenko poolt juhitav mootorrattas sõidab võrreldes teiste liiklejatega väga kiiresti. Samuti on videolt ka tuvastatav, kuidas M. Ševtšenko tõstab mootorratta esiratta üles ja sõidab ehk et ta oligi tegemas n-ö lõbusõitu ja katsetas mootorratta piire (videosalvestis asukohas: Mark Ševtšenko\ristmiku videod\ Tallinn_Kesklinn_Tartu mnt - Suur-Sõjamäe, 1-3 sekund videost). Eelöeldule viitab ka suurel kiirusel tehtud manööver paremale. Ka M. Ševtšenko on ise kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et kiirusemõõdikut ta ei vaadanud, vaatas üksnes teed ja kiirusele pööras tähelepanu siis, kui mootorrattas hakkas juba viltu kiskuma. Kuigi M. Ševtšenko sõnul valis ta sõitmiseks sobiva kiiruse, siis tõendab kohtu hinnangul videosalvestis, et nii see tegelikkuses siiski ei olnud. Seejuures on ka oluline rõhutada, et menetlusalusele isikule ei heideta ette mitte sõidukiiruse ületamist, vaid just valesti valitud sõidukiirust. Samuti on oluline, et M. Ševtšenko sõnul viibis ta mootorrattaga sellel teelõigul esimest korda ehk et ta oleks seetõttu pidanud veelgi enam pöörama tähelepanu enda sõidukiirusele ja kohandama selle vastavaks 5 4-25-3833 just teeoludele. Nii on M. Ševtšenko selgitanud, et kogu õnnetus juhtus üksnes seetõttu, et tee oli korralikult hooldamata. Ehk siis käesolevalt ongi oluline, et tegelikkuses oli M. Ševtšenko teeoludest, mis ehk mootorratta jaoks veidi keerulisemad ja suuremaid ohte endas kätkevad, teadlik, kinnitades seda enda ütlustes. Mh märgib kohus, et Eestis ei olegi võimalik, et avalikus kasutuses oleval teel ei teki kiviklibu, tolmu, kummipuru vms. See kõik on tavapärase liikluse osas, millega iga juht peab arvestama. Ja M. Ševtšenko oli nendest liiklusoludest teadlik ja

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt oligi tal kohustus oma sõidukiirust vastavalt teeoludele valida/kohandada. Nii peabki mootorsõiduki juht sobiva kiiruse valikul

§ 50

lg 3 p 1 tähenduses arvestama võimalusega, et tal on vajadusel võimalik sõiduk ohutult peatada ka olukorras, kus teeolud on keerulisemad (esinevad takistused vms). Kohustus on valida kiirus, mis välistab kontrolli kaotamise sõiduki üle. Juht peab valima sellise sõidukiiruse, millega tal on võimalik reageerida ka sõiduteele ootamatult ilmunud takistuse korral. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul ilmselge, juhtunu tingis just menetlusaluse isiku poolt valitud vale sõidukiirus, mis ei arvestanud ei tema algaja sõidukogemusega, teeoludega, tee seisundiga. Seejuures on ka puhas vedamine, et kahjustada sai üksnes menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorrattas, mitte teised sõidukid. Kohus leiab sedagi, et kohtule menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjendused on otsistud ja antud eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. 20. Ühtlasi märgib kohus, et ei ole ka oluline, et mootorratta omanikul ei ole menetlusaluse isiku vastu pretensioone. Nimelt on

§ 2

p 23 mõttes liiklusõnnetuse koosseis täidetud siis, kui vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Nii ongi käesolevalt juhtunud. M. Ševtšenko liikus teel mootorrattaga, mis ei kuulunud temale ning tema valesti valitud sõidukiiruse tagajärjel sai mootorrattas tugevalt kahjustada ehk toimus liiklusõnnetus. Varaline kahju on kahtlemata tekkinud, kuivõrd mootorratta varaline väärtus on oluliselt vähenenud. Seda kinnitavad fotod mootorratta välimuse kohta ning samas ka tunnistaja ütlused selle kohta, et mootorrattas käesolevalt garaažis seisab, vajab taastamist. Ka tunnistaja poolt öeldu, mille kohaselt on lepitud kokku, et menetlusalune isik ostab temalt selle mootorratta ära, viitab sellele, et tunnistajale hüvitatakse varaline kahju. Niisiis on kahtlusteta väärteokoosseis täidetud. 21. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tema sõidukiirus ei olnud vastavuses tema sõiduoskustega. Sõiduki juhitavuse üle kontrolli kaotamine kuivades ilmastikuoludes viitab sellele, et menetlusalune isiku poolt valitud sõidukiirus oli ilmselgelt liiga suur. Vale sõidukiiruse valikule viitavad kahtlemata ka mootorratta vigastused. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud olukorrale ning oma sõidukogemusele vastava sõidukiiruse, oleks kohtu hinnangul olnud liiklusõnnetuse tekkimine välditav. M. Ševtšenko ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidnud oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada vara. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et M. Šetvšenko rikkus oma tegevusega

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju. Sellega täitis menetlusalune isik

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

1. Kohtu hinnangul rikkus M. Ševtšenko liiklusnõudeid vähemalt kergemeelsusest ning väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgi põhjustas isik vähemalt hooletusest. Jättes kohandamata oma sõiduki kiirust liiklusoludega vastavaks, pidanuks M. Ševtšenko arvestama 6 4-25-3833 võimalusega, et selle tagajärjena võib toimuda liiklusõnnetus ja tekkida varaline kahju. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
2. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et M. Šetvšenko põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistus 24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 25.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

1. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.
3. Arvestades M. Ševtšenkole süüks arvata teo sisu, vastab kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukile tekitatud kahju ulatust. Positiivne on asjaolu, et kannatada sai üksnes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk, keegi liiklusõnnetuses viga ei saanud. Kohtuvälises menetluses arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Varasemad karistused, mille osas oleks jõustunud otsus, puuduvad. Samuti on oluline see, et menetlusalune isik oli mootorratta load alles suve algul saanud ehk et tal oli väike sõidukogemus ning ta hindas seega kahtlemata enda võimeid üle.
4. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlustel ei ole põhjendatud. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja vara, mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Käesolevas asjas põhjustas menetlusalune isik teeoludele mittevastava vale sõidukiiruse valikuga liiklusõnnetuse, millega seadis ohtu ka teised liiklejad. Sestap ei saa kohtu hinnangul rääkida ei kaebaja eriliselt väiksest süüst ega ka avaliku menetlushuvi puudumisest.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et M. Šetvšenkole karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et M. Šetvšenkot on käesolevalt võimalik mõjutada uutest rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest väiksemasse määra. Arvestades aga M. Šetvšenko poolt kohtuistungil antud selgitusi tema majandusliku 7 4-25-3833 olukorra kohta, on põhjendatud võimaldada tal temale määratud rahatrahv tasuda ositi pikema ajaperioodi, s.o 6 kuu jooksul.
6. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi
7. oktoobri 2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000424 osaliselt, s.o üksnes M. Ševtšenkole mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Kohus teeb karistuse täitmise tähtaja osas uue otsuse, millega määrb, et

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 800 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (tasuda igakuiselt vähemalt 135 eurot ja viimasel kuul 125 eurot) kohtuvälise menetleja otsuse märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255074648. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus jätab menetlusaluse isiku M. Ševtšenko kaitsja kaebuse rahuldamata. Kuivõrd menetlusaluse isiku kaitsja kaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. (allkirjastatud digitaalselt) 8