) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et kompromissi 3
5.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine
Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Pooli esindasid menetluses vandeadvokaatidest esindajad. 6. Kohus selgitab, et vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 7.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus arestis 27. veebruari 2025 kohtumäärusega hagi tagamise korras hageja kasuks kostja arvelduskontod 114 200,88 euro ulatuses kõigis Eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides. Pooled teatasid 16.02.2026 kohtule, et nad on nõus sellega, et kohus tühistab 27.02.2025 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Eeltoodust 4
lg 1 lause 1 alusel tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Hageja tasus 19.02.2025 hagi tagamise tagatise 3500 eurot ja 20.02.2025 täiendava tagatise 2531,10 eurot. Hageja on tasunud tagatist kokku 6031,10 eurot. Kuivõrd tagatise andmise põhjus on ära langenud, kuulub tasutud hagi tagamise tagatis 6031,10 eurot tagastamisele. Kohus rahuldab hageja taotluse. 9. Hagilt hinnaga kuni 150 000 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 2100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 2100 eurot ja hagi tagamise riigilõivu 70 eurot, seega kuulub
lg 2 p 1 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (2170 eurost) pool ehk 1085 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 1085 eurot tagastamiseks. 10. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11. Pooled on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.