Obsah (10)

§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-12252 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ

) § 442 lg-ga 10 ei menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. anna kohus Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. AS Inbank (esialgne võlausaldaja) ja M.P (kostja) sõlmisid 21.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,5% aastas ja intressimäär 12,9% aastas ning viivisemäär 21,93% aastas, 0,06% päevas. AS Inbank loovutas 28.04.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja sai laenu summas 9174 eurot. Esialgsele võlausaldajale teostas kostja makseid summas 2638,80 eurot ja 1272,50 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja hagejale makseid teinud summas 4626,80 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 635,90 eurot (9174 3911,30 - 4626,80). Kohtu selgitused
2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4 1 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 2 1 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kuna on lähtunud laenu andmisel üksnes kostja laenutaotlusel esitatud andmetest. Üksnes laenutaotlusest ei piisa, et VÕS § 4034 kohast vastutustundliku laenamise kohustust järgida.
2. 24.11.2025 esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 635,90 eurot (9174 - 3911,30 - 4626,80) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 13.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12,90% aastas.
3. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata hageja nõuded haldustasu, intressi ning sissenõudmiskulude saamiseks. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 635,90 eurot lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o 13.03.2024, lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 12,90% aastas. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise lepingujärgses intressimääras 12,9% võlasummalt 635,90 eurot. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 76% ulatuses hageja ja 24% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid 507 euro ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud summas 100 eurot.
2. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24% hageja põhjendatud menetluskuludest (520 eurot), millele vastab summa 124,80 eurot.
4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)