Obsah (8)

§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11792 Tsiviilasi X hagi Y vastu ühisvara j

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav, kuna pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on X (hageja) hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. 1
2. Pooled esitasid 28.12.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud selliselt, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 7. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 on hagejal õigus saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, saab hageja esitada taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Selleks tuleb hagejal esitada vastav taotlus ja teave selle kohta, millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 2