Riigikohtu praktikas on mööndud võimalust selline hagi esitada olukorras, kus hageja võimaliku tulevase sissenõudjana on esitanud võlgniku vastu hagi ja selle menetlemine on pooleli. Käesoleval juhul on aga hageja võtnud kostja I vastu esitatud nõuded tagasi, st tsiviilasja 2-23-18026 menetlus paratamatult lõpeb. Hageja õiguste rikkumine ei ole seetõttu hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Eelneva tõttu paluvad kostjad jätta hageja hagi käesolevas asjas läbi vaatamata, jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskulu 7 717,50 eurot. Hageja esitas kostja taotlusele seisukoha 24.11.
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude kahe tehingu tagasivõitmiseks. TMS (täitemenetluse seadustik) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-111-16, p 17), et TMS § 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused: -sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument; -sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; -võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Riigikohus on selgitanud (2-20-10358, p 15.1, 15.2), et TMS § 188 lg-s 1 ja TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Kui ta esitab viivitamatult pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist rahalise nõudega hagi tehingu ühe poole vastu, ei pruugi selle hagi lahendamise kohtumenetlus lõppeda jõustunud lahendiga (täitedokumendiga TMS § 187 lg 2 mõttes) enne kahe või ka kolme aasta möödumist. Hagejal ei ole muid või oma õiguste kaitseks tõhusamaid võimalusi vältida TMS §-de 188 ja 189 tähtaegadest tulenevaid tagajärgi. Kolleegiumi hinnangul peab hagejal olema võimalik ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. Sellise võimaluse annabki hagejale
, lubades tagasivõitmise hagi esitada enne täitedokumendi saamist.
alusel esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmise eeldusena peab hageja tulenevalt sätte koostoimest TMS § 187 lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni. Hageja väitel on tal kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, kuid selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument puudub. Täitedokumendi saamiseks oli hageja esitanud kostja I vastu hagi tsiviilasjas 2-23-18026, kuid vaidlus puudub, et selle hagi võttis hageja tagasi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas 2-23-18026 menetlus jõustunud lahendiga lõppenud. Hageja teatas kavatsusest esitada uus hagi ja soovis tähtaega hagi muutmiseks kuni 22.12.2025, kuid käesoleva ajani uue hagi esitamisest teatanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus täitedokument puudub ning selle saamiseks ei ole ka hagi esitatud, ei saa TMS § 187 lg 2 sätestatud tagasivõitmise nõude eeldused olla täidetud. Kohus jätab hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad
lg 2 alusel hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3 Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal I menetluskulu 7 717,50 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Kostjal II menetluskulusid ei tekkinud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja I märkis, et esindaja tegi toiminguid kokku 36,75 tundi (detailne loend dtl 1362-1363), õigusabi osutati hinnaga 210 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Samuti pole ühtegi tehtud toimingut põhjust pidada ilmselt asjakohatuks. Menetlusdokumendi koostamine hõlmab ka suhtlust kliendiga sisendi saamiseks. Vastavale märgitud ajakulu kohtu hinnangul mõistlikku vajalikku ulatust ei ületa. Ka esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist tasu vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest. Kostjale I hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 7 717,50 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja hagejalt.
lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.