1-16-9323/557

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-16-9323 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Nikolai Šmeljovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi (Šmeljov; isikukood 37309223730) kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo vandeadvokaat Deniss Matvejevi poolt Nikolai Šmeljovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot 80 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi kanda.
9. Nikolai Šmeljovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Nikolai Šmeljovi 20.09.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-169323 KarS § 327 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 13.03.
12. a otsusega liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud 1 vangistust, millest arvas maha ärakantud 5 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks luges 20.09.
13. 1.
14. Riigikohus jõustas 24.07.
15. a otsusega Viru Maakohtu 20.09.
16. a otsuse, välja arvatud osas, millega arvati Nikolai Šmeljovile mõistetud 9 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest maha eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Nikolai Šmeljovile 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust, kandmise algusega 20.09.
17. Riigikohus täpsustas Viru Maakohtu 20.09.
18. a otsust, lugedes Nikolai Šmeljovile mõistetud 9 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse alguseks 16.07.
20. Viru Maakohtu 14.10.
21. a määrusega jäeti Nikolai Šmeljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
22. Viru Maakohus asus seisukohale, et tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval hetkel ei saa süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest, isiku käitumisest vanglas ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et käesolevaks hetkeks ei ole karistuse eesmärgid saavutatud. Samuti puudus maakohtul veendumus, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Maakohus tõdes, et Nikolai Šmeljovil on vabanedes kindel elukoht, toetav lähivõrgustik, töökoht OÜ-s Metcars, vangistuses on ta osalenud tööhõives, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ning ta on osalenud individuaalse täitmiskava alusel erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Vaatamata sellele leidis maakohus, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole tema puhul maandatud. 2.
23. Nikolai Šmeljovil oli ka kuritegu toime pannes olemas elu- ja töökoht, samuti pere. Märkimisväärne oli käideldud narkootilise aine kogus, s.o 107,52 kg, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui ühele miljonile inimesele. Sellises koguses narkootilise aine käitlemine grupis näitab, et isik on varalise kasu saamise eesmärgil valmis ohverdama pere heaolu ja otsustama oma mõjustatavuse tõttu raske kuriteo toimepanemise kasuks. Käesoleval ajal vanglast vabanedes seisaks Nikolai Šmeljov taaskord silmitsi majanduslikult raske olukorraga. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul täitmata rahalisi nõudeid enam kui 25 000 euro ulatuses. Seega, arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos vanglast vabanedes seaduskuulekalt elada pigem negatiivne ja kohtu hinnangul esineb reaalne oht, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Nikolai Šmeljovi poolt toime pandud kuritegude iseloom ei viita hetkeemotsioonide ajel vastu võetud otsustele, vaid teadlikult ja kooskõlastatult tegutsemisele. Tema varasem mõjutatavus on maakohtu hinnangul oluline riskitegur vabaduses kuritegude toimepanemise jätkamise osas. Isiku mõjutatavust näitab maakohtu hinnangul ka kinnipidamisasutuses toime pandud kuriteo iseloom ja asjaolud. Samuti ei ole võimalik rääkida isiku korrektsest käitumisest vanglas, kuna tal on kehtiv kriminaalkaristus vanglas toimepandud kuriteo eest. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 14.10.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Nikolai Šmeljovi kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 3.
26. Kaitsja märkis esmalt, et prokuratuuri üldsõnaline arvamus ei saa omada sisulist kaalu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Seejärel leidis kaitsja, et Viru Maakohtu 14.10.
27. a määrus ei ole põhjendatud, kuna maakohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav, mistõttu ei ole määrus seaduslik ja kuulub tühistamisele. 3.
28. Nikolai Šmeljovi puhul on kõik olulised asjaolud ennetähtaegse vabastamise küsimuse positiivseks lahendamiseks täidetud. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et isik ei ole vangistuses korrektselt käitunud, kuna kuriteo pani ta vanglas toime 23.06.2015 ehk rohkem kui viis aastat tagasi. Seetõttu ei ole õiglane arvestada seda ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. On õige, et maakohus ei ole arvestanud riskihinnangut, kuid samal ajal tuleks pöörata tähelepanu sellele, et protsendid on keskmisest oluliselt väiksemad. 3.
29. Kaitsja leidis, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole uute kuritegude toimepanemise oht maandatud. Kaitsja ei näe, mis muutuks positiivseks juhul, kui Nikolai Šmeljov jääb vanglasse karistuse lõpuni. Tähtaegselt vanglast vabanedes seisaks ta silmitsi taaskord majanduslikult raske olukorraga, kuna vangla töötasu arvelt ei muutu rahalised nõuded oluliselt väiksemaks.
30. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.
31. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.11.
32. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Vandeadvokaat Deniss Matvejev esitas 05.11.2020 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Nikolai Šmeljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
36. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. 3
37. Määruskaebuses nentis kaitsja, et maakohus on õigesti tuvastanud Nikolai Šmeljovil esinevad positiivsed asjaolud, kuid samas ei ole piisavalt põhjendanud, miks uute kuritegude toimepanemise oht ei ole maandatud ja mis muutuks positiivsemaks, kui süüdimõistetu kannaks vangistuse lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud, millistele teguritele (kuritegelikud sidemed, mõjutatavus) tuginedes ei ole võimalik Nikolai Šmeljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning märgib alljärgnevat.
38. Maakohus on õigesti leidnud, et kuritegu toime pannes oli Nikolai Šmeljovil olemas nii elukui töökoht, samuti toetavad lähedased. Seega ei välista nende asjaolude olemasolu uute kuritegude toimepanemist ega maanda kinnipeetavast tulenevat ohtu.
39. Ringkonnakohtu hinnangul peab Nikolai Šmeljovist tulenev uute kuritegude toimepanemise oht olema äärmiselt madal, arvestades kuritegusid, mille eest ta karistust kannab. Kuna süüdimõistetu pani suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime suure majandusliku kasu saamise eesmärgil, soovides kergelt rikastuda, on äärmiselt oluline, et vabaduses oleks talle tagatud piisav majanduslik kindlustatus, mis välistaks uute samalaadsete kuritegude toimepanemise. Samuti peab olema süüdimõistetul tahe ja motivatsioon teenida tulu legaalsetest allikatest, mistõttu peab olema muutunud tema mõtteviis ja suhtumine hõlptulu teenimisse. Seda enam, et Nikolai Šmeljovi jaoks oli narkootiliste ainete käitlemine sissetulekuallikas, ta ei ole narkootiliste ainete sõltlane ega tarvita neid. Kriminaalse tulu teenimine oli tema kaalutletud valik.
40. Kahtlemata on positiivne, et Nikolai Šmeljovil on vabaduses tagatud töökoht OÜ-s Metcar. Samas on tal võlgnevusi üle 25 000 euro ning rahalisi vahendeid kulub ka igapäevaseks eluks. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et Nikolai Šmeljov, sattudes materiaalsetesse raskustesse, suudab enda isikust tulenevalt lahendada probleemid seadusekuulekalt. Individuaalse täitmiskava ja kinnipeetava iseloomustuse andmetel on süüdimõistetu suhtes viidud läbi mitmeid vestlusi seoses ühiskonnas kehtivate reeglitega, probleemide lahendamise oskustega, samuti mõjutatavuse ja elustiili teemadel. Vestlustel on ilmnenud, et peamisteks probleemideks on see, et kinnipeetavale ei meeldi rutiin, ta ei oska öelda „ei“ ning suhtlusringkonnas on inimesi, kes mõjuvad negatiivselt. Seda ilmestavad ka kuriteod, mille eest Nikolai Šmeljov praegusel hetkel karistust kannab – narkootiliste ainete käitlemine, sh üle piiri vedu, on riske hõlmav tegevus, mida ei saa kindlasti rutiinseks pidada. Süüdimõistetu mõjutatavust näitab vanglas toimepandud kuritegu, kui ta osales massilises korrarikkumises. Positiivne on see, et Nikolai Šmeljov mõistab temal esinevaid probleeme, kuid ainuüksi arusaamisest ei piisa, peavad olema ka oskused nendega tegeleda. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetust tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole piisaval määral maandatud, kuna ta ei ole läbinud kõiki individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi. Nikolai Šmeljovile on planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, mis keskendub eelkõige oskustele lahendada probleeme seadusekuulekalt. Seega on tal läbimata väga oluline programm, mis aitaks maandada tema isikust tulenevat riski ning ära hoida tagasilangust vabaduses probleemide ilmnemisel. Samuti jätkuvad vestlused eelmainitud teemadel.
41. Lisaks on oht, et vabaduses jätkab Nikolai Šmeljov varasemate kuriteokaaslastega suhtlemist, mis omakorda suurendab kuritegeliku elu jätkamise riski. Kuigi Nikolai Šmeljovi sõnul ta ei suhtle enam kuriteokaaslastega, nähtub kirjavahetuskaardilt, et ta suhtleb A.B. iga, kes kuulus koos temaga kuritegelikku ühendusse. Süüdimõistetu selgitas maakohtus toimunud kohtuistungil, et suhtles kuriteokaaslasega kalapüügiteemadel, see on nende ühine huvi. Ringkonnakohtu hinnangul säilib kuriteokaaslasega suheldes risk, et vabaduses jätkatakse 4 samalaadse eluviisiga. Sellest saab järeldada ka, et Nikolai Šmeljovil on säilinud kontaktid, et soovi korral jätkata narkootiliste ainete käitlemisega tulu teenimist, st kuritegude toimepanemist. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust, on oluline, et Nikolai Šmeljov saaks aru, millised võivad olla tagajärjed (uued kuriteod) kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisel. Praeguseks ei ole ringkonnakohus veendunud, et Nikolai Šmeljov suudab vabaduses sellisest suhtlemisest hoiduda. Ka seda riski maandavad vanglas jätkuvalt peetavad vestlused ja sotsiaalprogrammis osalemine.
42. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Nikolai Šmeljovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Olemasolevad positiivsed aspektid ei maanda seda riski piisavalt. Sotsiaalprogrammi läbimine, riskikäitumist maandavad vestlused ja edasine õiguskuulekas käitumine vangistuses annaksid edaspidi kaalu tema vabastamise otsustamisele.
43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
44. oktoobri
45. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
46. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks, edasikaebamise osas seisukoha võtmiseks, määruskaebuse koostamiseks ja süüdimõistetuga konsulteerimiseks 177 minutit, mille eest taotleb tasu summas 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot. 15.
47. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele selles osas. Määruskaebuses ei ole pikka õiguslikku analüüsi ega märkimisväärseid põhjendusi, mis räägiksid süüdimõistetu vabastamise kasuks. Peaasjalikult on korratud juba maakohtu lahendis märgitut. Samuti ei ole maakohtu määrus niivõrd pikk ega õiguslikult keerukas, et sellega tutvumiseks ja määruskaebuse esitamise otsustamiseks kulus kaitsjal 50 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsjal tekkinud õigusabikulu 71 minuti (maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine 60 minutit ning süüdimõistetuga konsulteerimine 11 minutit) ulatuses, s.o summas 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, s.o kokku 76,80 eurot. 15.
48. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 76,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas