lg 2 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.B liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 5 päeva Kohustada N.B ilmuma aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald 1 Harjumaa hiljemalt 01.10.2024. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.B Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse. suhtes sundtoomist Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 30.08.2024.a. Asjaolud N.B suhtes koostati 28.05.2024 väärteoprotokoll nr AB1389832 selles, et N.B juhtis 28.05.2024 kella 15.18 ajal Tallinnas Sõle tn-l suunaga Kesa tn-le mootorsõidukit Ford Mustang (registreerimismärgiga xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Sellega ta rikkus liiklusseaduse (
) § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
Kuigi kohus on ekslikult märkinud, et menetlusalune isik viibis kohtuistungil, siis tegelikkuses N.B 31.07.2024 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et N.B-le on kohtukutse kätte toimetatud 25.06.2024 KÄPO (kättetoimetamisportaali) kaudu (lk 17). Kuna N.B kohtuistungile ei ilmunud, helistas kohus talle kohtuistungi alguses ning isik vastas, et ta vist unustas, ei mäleta. Seega oli N.B kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ta ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ning taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg-st 1, on väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 3); - 28.05.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 5); - detailandmete päring isiku kohta (lk 6); - karistusregistri väljavõte (lk 7); - sõiduki detailandmete päring (lk 8); - PPA Ida prefektuuri 29.04.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,001662 (lk 9-10); - kohtukutse ja kohtukutse kättetoimetamine (lk 12, 17); - 01.03.2024 väärteoprotokoll AB1595553 väärteoasjas nr 2440,24,001662 (lk 18); - PPA 30.07.2024 päring koos Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse vastusega (lk 19-20). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et N.B süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. N.B-le heidetakse ette
lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk 2 mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtus uuritud tõenditega on tõendatud, et N.B juhtis 28.05.2024 kella 15.18 ajal Tallinnas, Sõle tn-l mootorsõidukit Ford Mustang registreerimismärgiga xxx. Väärteoprotokollis toodud isiku ütlustest nähtub, et ta ei eita mootorsõiduki juhtimise fakti. Sõiduki juhtimise fakti kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati N.B 28.05.2024 mootorsõiduki juhtimiselt
N.B detailandmete päringust nähtub, et 28.05.2024 N.B-l juhtimisõigust ei olnud, kuna see on alates 16.05.2024 neljaks kuuks ära võetud. Karistusregistri väljavõtte ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi 29.04.2024 otsuse nr 2440,24,001662 kohaselt karistati N.B-d
lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 16.05.2024, mistõttu oli N.B-lt juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikul 16.05.2024 kuni 15.09.2024. Seega oli N.B 28.05.2024 sõidukit juhtides isikuks, kellelt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning menetlusalune isik rikkus sõidukit juhtides
VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. VTMS § 70 lg 5 kohaselt märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Eeltoodust tulenevalt on seadusandja seadnud otsuse jõustumisega seotud tähtaegade kulgemise alguse sõltuvusse väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast sõltumata sellest, kas menetleja tuleb isikule vastu ja edastab otsuse ka eposti aadressil. Isik peab olema ise huvitatud, et ta oleks teadlik tema suhtes tehtud otsustest ja kui ta ei tunne õigeaegselt huvi, milline karistus talle on rikkumise eest määratud, võtab ta ise teadlikult riski, et teadmata otsuse sisust võib ta panna toime uue rikkumise. Kohtule esitatud väärteoprotokollist AB1389832 nähtub, et N.B ei olnud teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole. Kohus leiab, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule on esitatud väärteoasja nr 2440,24,001662 väärteoprotokoll AB1595553, milles nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.04.2024. Viidatud väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud 31.03.2024, kinnitades seda allkirjaga ning soovinud, et kohtuvälise menetleja otsus saadetakse talle e-postiga. Seega oli N.B teadlik, et otsus, millega temale määratakse karistus kiiruse ületamise eest on kättesaadav alates 30.04.2024. PPA Ida prefektuur tegi väärteoasjas nr 2440,24,001662 otsuse 29.04.2024, millega karistas N.B-d
Kohtule esitatud PPA 30.07.2024 päringust koos Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse vastusega nähtub, et N.B e-postile xxx on saadetud kohtuvälise menetleja otsus, mis on adressaadile läinud 30.04.2024 kell 9.07, kui MIS baasi järgi toimus toimingu kinnitamine. Seega on otsus, millega isikut karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, saadetud N.B epostiaadressile, mille ta on ise korduvalt väärteoprotokollides (lk 3 ja 18) avaldanud. Nimetatud e-postiaadressi on menetlusalune isik kasutanud ka kohtuga suhtlemisel (lk 24). Seetõttu puudub kohtul vähimgi alus arvata, et N.B ei ole kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud. 3 Isegi kui uskuda, et ta ei ole mingil põhjusel kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud, ei vabane ta vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, sest ta oleks pidanud ise tundma huvi tema suhtes tehtava lahendi vastu, seda enam, et ta teadis, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.04.2024. Kui ta ise huvi ei tunne, on see tema riisiko ning ta peab arvestama võimalusega, et ta ei ole teadlik tehtud lahendi sisust ja võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik, keda on varem korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest ning olles teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, pidi olema teadlik, et ühe võimaliku karistusena võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. Kui isik ei tundnud huvi tema suhtes tehtud otsuse vastu, näitab see isiku hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle määratavatesse karistustesse. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et N.B rikkus enda tegevusega
lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on N.B pannud
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta pidi võimalikuks pidama, et teda võidakse eelmise liiklusalase väärteo eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Kohtu hinnangul pidi N.B oma varasemate karistuste ja elukogemuse pinnalt võimalikuks pidama, et tema juhtimisõigus võib olla ära võetud, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Tundmata huvi talle varasema rikkumis eest määratud karistuse vastuse püüdis Negyra vältida teadmist, kas temalt on juhtimisõigus ära võetud või mitte. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. N.B on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Vastavalt VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et N.B-d on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja korra ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tal on neli kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest, mis on toimepandud sisuliselt üheaastase ajavahemiku jooksul. Viimati karistati N.B-d PPA Lääne prefektuuri 06.05.2024 otsusega rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, mis on tal karistusregistri andmete kohaselt tasumata ning praegusel juhul on N.B 28.05.2024 pannud toime uue liiklusalase süüteo. Isiku hoolimatut ja üleolevat suhtumist õiguskorda ilmestab ka asjaolu, et ajal kui 31.03.2024 rikkumise menetlus oli veel pooleli, pani isik 7 päeva hiljem s.o 06.04.2024 toime juba uue samaliigilise liiklusalase süüteo. Kuna N.B rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist liikluskorda ja mõistetud karistustesse, ei ole põhjendatud määrata talle veelkord rahatrahv. Arvestades N.B 4 N.B seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada aresti, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Samuti selgub väärteoprotokollidest (lk 3 ja 18), et menetlusalusel isikul puudub juba vähemalt mitu kuud töökoht, mistõttu puudub kohtul veendumus, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et temale mõistetud rahatrahvi tasuda. Johtuvalt eelnevast asub kohus seisukohale, et N.B-le rahatrahvi mõistmine on end ammendanud, kuna see ei taga oodatud tulemust ega sunni teda loobuma väärtegude toimepanemisest. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kuna N.B-d süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et tema süü on alla keskmise ja talle võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata N.B-le
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest arest 5 päeva, mis on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab ka seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole N.B-le varem aresti mõistetud. KarS § 69 lg 1 kohaselt on arest võimalik asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohtukutse sai menetlusalune isik kätte ning ta oli teadlik määratud istungite aegadest, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei olnud istungil võimalik küsida temalt nõusolekut ÜKT-tegemiseks ning seega, ei ole aresti asendamine ÜKT-ga N.B puhul võimalik. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.