alusel on K K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit.
lg 2 sätestab: 3 Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
on koosseisutüübilt tegu spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.
objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamises. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi lugem näitas 0,68 mg/l. Laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l. K Kil oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem, kui 0,63 mg/l. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et K K juhtis mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,63 mg/l, mis on keelatud vastavalt LS § 69 lg 3 ja kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et K K täitis objektiivse koosseisu otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K K, olles teadlik, et tarvitas alkoholi ja istus rooli. K K juhtis mootorsõidukit keelavas joobeseisundis. Tema ütluste kohaselt jõi ta šampust. Tema tegevused olid tahtlikud ja sihikindlad, ta eiras ta LS § 69 lg 3 sätet. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et K K pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja rasKdavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. 4 Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, mis on alla keskmise määra. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le 1, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja rasKdavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 2 kehtivat väärteokaristust, 3 kehtivat kriminaalaristust ja 3 kehtivat karistust Soomes. Varasemalt on talle määratud rahalised karistused, mis on tasumata. Üks rahaline karistus asendati üldkasuliku tööga, mis on menetlusaluse isiku sõnul sooritatud. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja rasKdavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele väärteotoimepanemise asjaolud – K Ki alkoholi sisaldus väljahingatavs õhus oli suur, väärtegu oli toime pandud päevasel ajal suure liiklustihedusega teel. K K oma teoga ohustas teiste inimeste elu, tervist ja vara. Samuti kuuluvad arvesse võtmisele järgmised asjaolud - süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja süü tunnistamine, puuduvad rasKdavad asjaolud. Kohtu hinnangul K Ki süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis olid jäänud tasumata ning ühel juhul asendati see üldkasuliku tööga. Need karistused pole kuidagi mõjutanud tema õiguskuulekust. Ta jätkab süütegude toimepanemist. Samuti esitas kohtuväline menetleja täiendava tõendi selle kohta, et Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi 1-24-1319 K K süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetlus, mille arutamine algab 24.09.2024. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning laste sõidutamiseks juhilubade olemasolu. Seega pole varasemad rahatrahvid talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. KOHTU MEETMED 5 Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 05.04.2024 otsus väärteoasjas 2440,24,001230 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.