1-16-9323/682

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. veebruar 2022 Kohtuasja number 1-16-9323 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Silver Semiskari (isikukood 37303222246) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Silver Semiskar Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Silver Semiskari määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Viru Maakohus jättis
4. detsembri 2021 määrusega Silver Semiskari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. S. Semiskar kannab vangistust alates
5. juunist 2013 kuni
6. detsembrini
7. Viimati karistati teda kinnipidamiskohas massilistes korratustes osalemise eest. Kokku on tal seitse kehtivat kriminaalkaristust (karistusregistri väljavõtte kohaselt lisaks kinnipidamiskohas massilistes korratustes osalemisele ka kuritegelikku ühendusse kuulumise, investeerimiskelmusele ja rahapesule kaasaaitamise, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kelmuse ja kelmusele kaasaaitamise, väljapressimise ning tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest). Vangistust kannab ta neljandat korda. S. Semiskar on pannud toime kolm distsiplinaarrikkumist. Ta keeldub tööle asumast tervislikel põhjustel, kuigi meditsiiniosakonna hinnangul võib ta kergemaid töid teha. Samuti keeldub ta osalemast individuaalses täimiskavas ette nähtud vestlustes. S. Semiskaril on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud ning tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Positiivne on see, et vabaduses on S. Semiskaril olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Kindlat töökohta S. Semiskaril vabaduses ei ole. Kuigi vabanemisfondis on S. Semiskaril 2500 eurot, on tal selle kõrval ka palju võlgu: üle 20 000 euro. Võlad suurendavad uue kuriteo riski. Seda enam, et kriminaalhooldaja hinnangul on S. Semiskaril välja kujunenud elustiil, millesse ei kuulu ametlikult töötamine ning raha saadakse kuritegelikul teel. S. Semiskari karistusi, temal välja kujunenud kuritegelikku käitumismustrit ja suhtlusringkonda arvestades on tema retsidiivsusoht suur. Samuti on tema vangistusaegse käitumise ja kuritegelike hoiakute tõttu ebatõenäoline, et ta järgiks temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid.
8. Maakohtu määruse peale esitas S. Semiskar määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. S. Semiskari on karistatud distsiplinaarkorras selle eest, et ta andis kaaskinnipeetavale kaks pakki makarone, kuna too tahtis süüa. Ta ei õigusta end, kuid leiab, et see näitab tema kaastunnet teiste isikute suhtes. Ta ei ole allumatu, kuid vanglale ei meeldi, kui kinnipeetavad astuvad kohtus vangla vastu välja. S. Semiskar on seda korduvalt teinud. Samuti on S. Semiskari karistatud distsiplinaarkorras mittetöötamise eest. S. Semiskar on varem tunnistatud puuduva töövõimega ja raske liikumispuudega isikuks, kuid vangla ei tunnista arstliku komisjoni otsuseid. Halduskohus peatas esialgse õiguskaitse korras S. Semiskari töökäskkirja kehtivuse. Tervislikel põhjustel on S. Semiskaril raske leida endale tööd ning vabanedes loodab ta Töötukassa peale. Rahalisi pingeid tal vabaduses ei teki, kuna tal on vabanemisfondis raha ja tal on õigus töövõimetoetusele. Tasumata nõuete osas saab ta teha kohtutäituritega kokkulepped ning mõned võlanõuded võivad olla ka aegunud. Kohus tõi välja, et S. Semiskar ei ole kunagi töötanud – 90ndate alguses ta siiski töötas. Hiljem tekkisid tal töötamisega probleemid oma tervisliku seisundi tõttu. Et S. Semiskar ei saa tervisliku seisundi tõttu töötada, ei tähenda, et ta tuleks ühiskonnast välja arvata. Kuigi S. Semiskaril on 12 kriminaalkaristust, ei näita see tema suurt retsidiivsust, sest kõik teod on olnud erinevad. Retsidiivsust näitab samasuguste tegude korduv toimepanemine. S. Semiskari retsidiivsus on madal, seda vähendab kindel elukoht, lähedaste tugi ja S. Semiskari vanus. Just käitumiskontrolli nõuded ja vajadus olla lähedaste jaoks olemas motiveerivad S. Semiskari elama õiguskuulekalt. Kõik kohustusliku on S. Semiskar vanglas läbinud. Kriminaalhooldaja andis oma arvamuse S. Semiskariga kohtumata vangla iseloomustuse ja riskihindamise põhjal. Vangla riskihinnang on põhjendamata ega ole kontrollitav. Vangla viitas sellele, et S. Semiskar suhtleb kriminaalse maailmaga seotud isikutega. See on tõendamata. Kriminaalset raha või kriminaalse maailmaga seotud isikute raha S. Semiskari kontole ei kanta.
9. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja S. Semiskari määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2