p 1, 120 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Tanel Tagaväli isikukood: XXX; elukoht: XXX, viibib vahi all Vanglas (XXX); kodakondsus: EV; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 11-l korral: 1. 02.05.1997.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 (kehtiv kvalifikatsioon
lg 2 p 7, 4, 8;
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 (kehtiv kvalifikatsioon
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 (kehtiv kvalifikatsioon
K § 139 lg 2 p 2, 3 (kehtiv kvalifikatsioon
K § 107 lg 1 (kehtiv kvalifikatsioon
K § 197 lg 2 p 1, 2 (kehtiv kvalifikatsioon
K § 40 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat; 7. 25.10.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 järgi mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, mis jäeti
18.06.2008.a. Harju Maakohtu otsusega
p 1 alusel vangistusega 4 kuud,
lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2aastase katseajaga, mille alguseks loeti 25.10.2007.a.; 9. 25.02.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega
p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis jäeti
13.11.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega
19.07.2010.a. Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, Harju Maakohtu 19.01.2011.a. määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega, karistus kustumata, vahistatud 30.04.2013.a. Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi Tanel Tagaväli
p 1 järgi ja mõista karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust,
järgi 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 30.04.2013.a. Välja mõista Tanel Tagaväljalt riigituludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud 11025,25 eurot (ekspertiiside maksumus 9004 eurot, kaitsjatasu summas 2020,80 eurot; koopiakulud 0,45 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja 3 kohtunumber 1-13-8601, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid: CD-plaadid salvestistega – jätta kriminaalasja juurde, ülejäänud asitõendid hävitada. Kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista Tanel Tagavälilt välja XXXkasuks 6609,46 eurot, mis kanda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXX (Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Tanel Tagaväli on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 1)ööl vastu 25.novembrit 2012.a. Tallinnas XXX ühiselamu toas nr 152 peksis paljukordselt – vähemalt 40 löögiga – oma tuttavat XXX´i (s XXX.a.) rusikate ja jalgade ning kohtueelses menetluses tuvastamata esemetega põhiliselt pea ja näo piirkonda, aga ka üle kogu keha ning kätesse ja jalgadesse, põhjustades XXX peaajupõrutuse kolletega mõlemas suurajupoolkeras (paremal otsmiku piirkonnas ja vasakul kiiru piirkonnas), mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumi, koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid, hulgalised koljuluude murrud – otsmikuluu murru paremal, koljupõhimikumurru eesmises koljuaugus paremal (silmakoopa ülemise, keskmise ja alumise seina murruga), ninaluu murd, mõlemapoolselt ülalõualuu murd, vasaku sarnaluu murd, vasaku oimuluu murd, samuti põrutushaavad paremal ninasõõrmel ja alahuulel, nahamarrastused vasaku kiiru piirkonnas, paremal põsel ja parema ninasõõrme aluses piirkonnas, nahaalused verevalumid otsmikul, mõlema silma laugudel, vasaku silma välisnurga piirkonnas, ninal, ülehuulel, vasakul põsel, lõuatsil, parema kiiru piirkonnas, vasakul kukla-kiiru piirkonnas ja mõlema kõrvalesta taguses piirkonnas, aga samuti põrutushaavad labakätel ja paremal labajalal, nahamarrastused vasakul puusal, parema reie eespinnal ja vasaku põlveliigese välisküljel, nahaalused verevalumid mõlemapoolselt kaela külgpinnal, mõlema õlaliigese piirkonnas, parema küünarvarre painutuspinnala, vasakul labakäel selgmiselt, vasakul kubeme piirkonnas, vasaku reie eespinnal ja paremal labajalal, aga samuti tekitas XXX 5 torkehaava vasakul pool seljal. Seejärel, peale XXXsurnukspeksmist lahkus T.Tagaväli XXX majast, misjärel toimetas peksmise ajal kolmanda inimesena selles ühiselamutoas viibinud XXX ühiselamu majahoidja ja antud maja hästi tundev XXX XXX surnukeha ühiselamu turvakaamerate vaateulatusest väljapoole jäävast küljeuksest välja lähedalasuvasse varjulisse kohta XXX maja juures, kust XXXsurnukeha ka 25.11.2012.a. hommikul leiti. Tervisekahjustuste, millised ei suutnud ohvrile põhjustada kohest teadvusekaotust, ulatuslikkust, paljusust, paiknemist ja iseloomu ning ohvri vastupanu puudumist arvestades põhjustas T.Tagaväli ohvrile pika aja jooksul teadlikult võimalikult suurt valutunnet, väljendades sellega põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste 4 suhtes ehk pani toime XXXtapmise julmal ja piinaval viisil ehk
Samuti tema 31.jaanuaril 2013.a. kella 17.41 ajal telefonikõnes nimetatud tapmise asjaoludest teadlikuks saanud XXX nimetas teda „kitseks“ /ehk koputajaks/, ähvardas teda sellega, et lööb ta maha, millist XXX tajus reaalselt tapmisähvardusena ning tal oli varasemalt toimunut ehk XXX tapmist T.Tagaväli poolt arvestades piisavalt alust karta selle ähvarduse täideviimist. Kirjeldatud käitumisega pani Tanel Tagaväli toime XXX tapmisega ähvardamise ehk
Süüdistatav Tanel Tagaväli ei tunnista end temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi. Kohtus T. Tagaväli ei eitanud kannatanu löömist, kuid ei tunnistanud end süüdi mõrvas ega ähvardamises. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanud: XXX, XXX, tunnistajad: XXX, XXX, XXX, XXX. Süüdistatav T. Tagaväli keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (RKKKo kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditeks ning kirjalikeks materjalideks olid: - arved (kohtutoimiku köide I lk 1-4); Sotsiaalkindlustusameti teatis (kohtutoimiku köide I lk 5-6); arved hauakivi ja -piirde maksumuse kohta (kohtutoimiku köide I lk 7-10); sündmuskoha vaatlusprotokoll 25.11.2012.a. fototabeli ja plaan-skeemiga (I kd tl 324; kohtutoimiku kd I lk 21-41); surnukeha vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 26-31; kohtutoimiku kd I lk 42-47); surnu ekspertiisiakt nr 717 koos fotodega (I kd 36-66; kohtutoimiku kd I lk 48-68) ja radioloogiline lisauuring (I kd tl 57-65; kohtutoimiku kd I lk 69-77) koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 66; kohtutoimiku kd I lk 78); sündmuskoha vaatlusprotokoll 06.12.2012.a. fototabeliga (I kd tl 67-119; kohtutoimiku kd I lk 79-131); sündmuskoha vaatlusprotokoll 14.03.2013.a. fototabeliga (I kd tl 120-129; kohtutoimiku kd II lk 1-10); 09.01.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos 29 fotoga (I kd tl 130-139; kohtutoimiku köide II lk 11-20); 16.01.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd tl 140-158; kohtutoimiku köide II lk 21-39) 5 - - DNA-ekspertiisiakt nr 12E-GE1348 (I kd tl 174-182; kohtutoimiku köide II lk 40-48) koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 183; kohtutoimiku köide II lk 49); DNA-ekspertiisiakt nr 13E-GE0040 (I kd tl 186-193; kohtutoimiku köide II lk 50-57), koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 194; kohtutoimiku köide II lk 58); DNA-ekspertiisiakt nr 13E-GE0249 (I kd tl 209-223; kohtutoimiku köide II lk 59-73), koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 224; kohtutoimiku köide II lk 74); DNA-ekspertiisiakt nr 13E-GE0387 (I kd tl 234-240; kohtutoimiku köide II lk 75-81), koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 241; kohtutoimiku köide II lk 82); DNA-ekspertiisiakt nr 13E-GE0388 (I kd tl 244-251; kohtutoimiku köide II lk 83-90), koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 252; kohtutoimiku köide II lk 91); koopia surnu isikutuvastamise õiendist (II kd tl 15; kohtutoimiku köide II lk 92); koopia XXXsurnu aktist (II kd tl 16-27; kohtutoimiku köide II lk 93-104), koos radioloogilise lisauuringuga (II kd tl 28-30; kohtutoimiku kd II lk 105-107) koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (II kd tl 31; kohtutoimiku kd II lk 108) asitõendi – XXXsurma hetkel seljas olnud riietusesemete vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd tl 32-73; kohtutoimiku kd III lk 1-42); asitõendi – XXXkasutuses olnud mobiiltelefoni – vaatlusprotokoll (II kd tl 74-80; kohtutoimiku kd III lk 43-49); asitõendi – XXXelukohast kaasavõetud viimasele kuuluvate riietusesemete – vaatlusprotokoll fototabeliga (III kd tl 1-40; kohtutoimiku kd III lk 50-89); asitõendi – XXX ja selle C-korpuse turvakaamerate salvestuste – vaatlusprotokoll fototabeliga (V kd tl 1-57; kohtutoimiku kd IV lk 1-47); jälitusprotokoll (V kd tl 48-57; kohtutoimiku kd IV lk 48-57); kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (V kd tl 258-260; kohtutoimiku köide IV lk 58-60); ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 301 (V kd tl 273-276; kohtutoimiku köide IV lk 61-64) koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (V kd tl 277, kohtutoimiku köide IV lk 65); menetluskulude hüvitamise määrus (V lkd tl 278; kohtutoimiku köide IV lk 66) kaitsjatasu taotlused (V kd tl 282-287, 346; kohtutoimiku köide IV lk 67-73); koopiate kulu õiend (V kd tl 245; kohtutoimiku köide IV lk 74); kohtuotsus 25.06.2001 (V kd tl 317-318; kohtutoimiku köide IV lk 75-76); kohtuotsus 18.06.2008 (V kd tl 324-327; kohtutoimiku köide IV lk 77-80); kohtuotsus 25.02.2009 (V kd tl 332-335; kohtutoimiku köide IV lk 81-84); karistusregistri väljavõte (kohtutoimiku köide IV lk 85-88); kahtlustatava Tanel Tagaväli ütlused (V kd tl 237-242, 253-257, kohtutoimiku köide IV lk 92-97, 98-102). Nimetatud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 6 Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus leiab, et oluline on esmalt arvestada personaalselt iga süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette ainsa karistusliigina vangistuse. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuriteosse. Tulenevalt kohtupraktikast, peab kohus karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
§-st 56 tulenevalt, süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid lisaks süü suurusele, arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse kuritegudesse, määratledes antud karistuse ainsa karistusliigina. Tuleb arvestada süü suurust, kuriteo tehiolusid – süüdistatav T. Tagaväli on pannud toime otsese tahtlusega esimese astme kuriteo, T. Tagaväli tappis XXXotsese tahtlusega, tekitades talle hulgaliselt vigastusi ning pidi jätkama kannatanu peksmist ka tema kukkumise ja vastupanuvõime kadumise järgselt. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Prokurör nõudis T. Tagaväli karistamist
p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest vangistusega 17 aastat,
järgi vangistusega 6 kuud ning taotles liitkaristuseks mõista 17 aastat vangistust. Kaitsja leidis, et prokuröri taotletud karistus on liialt range, samuti taotles süüdistatava õigeksmõistmist antud süüdistustes ning palus tema tegevus ümber kvalifitseerida
7 Süüdistatavale poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud sanktsiooniks kas rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni 1 aasta, seega keskmise määrana 6-kuune vangistus. Kohus ei pea põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist, kuivõrd T. Tagaväli ei tööta, isikul puuduvad regulaarsed sissetulekud, ka ei ole varasemad karistused (sh reaalselt kandmisele kuulunud vangistused) mõju avaldanud, isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et on põhistatud karistuse mõistmine üle sanktsiooni keskmise määra arvestades tehiolusid – kannatanu ähvardamine oli seotud süüdistatava poolt raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega. Süüdistatav ei ole käesoleva ajani antud kuriteo toimepanemist tunnistanud ega kahetsenud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada
120 järgi kvalifitseeritava süüteo eest karistusmäärana 7 kuu pikkust vangistust. Süüdistava poolt
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud 8-20 aastane vangistus (seega keskmise määrana 14-aastane vangistus) või eluaegne vangistus. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, isik ei ole toimepandut tunnistanud ega kahetsenud toimepandut. Karistuse üldpreventiivset eesmärki silmas pidades peab märkima, et teise isiku piinaval viisil tahtliku tapmise eest ei ole ilmselgelt põhjendatud antud isiku süüd, tehiolusid ja süüd kergendavate asjaolude puudumist arvestades leebema karistuse kohaldamine, teiselt isikult elu võtmine ei saa olla kuritegu, mille eest ei järgne riigilt põhistatud hukkamõistu. Karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades märgib kohus, et mõistetav karistusmäär peab olema piisava rangusega, et isik saaks kujundada ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise põhimõtted, mis tõid kaasa kuriteo toimepanemise, seda selliselt, et isik hoiduks edasiselt uute kuritegude toimepanemisest. Antud juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et T. Tagavälja on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, sealhulgas mitmel korral teiste isikute suhtes vägivalla toimepanemise ning samuti üliraske kehavigastuse tekitamise eest. Kohus leiab, et süüdistatava süü on kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega ning peab põhjendatuks karistada teda
114 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest 14 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb lugeda kergem,
järgi kvalifitseeritava süüteo eest mõistetav karistus kaetuks raskeimaga ning T. Tagavälile liitkaristuseks mõista 14 aastat vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtupraktikast ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks olevate normide (
ja § 74) mõttest tulenevalt, peab tingimisi vabastatu katseaeg olema temale mõistetud vangistuse tähtajast pikem. Sellist seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohus (3-1-1-99-06 p 20; 3-1-1-59-07, p 13). Nimetatud 8 seisukohast tulenevalt, kuivõrd
alusel saab katseaja pikkus olla kuni 5 aastat (
lg 3), ei ole käesolevas kriminaalasjas 14-aastast vangistust mõistes tingimusliku karistuse kohaldamine kohtupraktikat arvestades samuti võimalik. Seega puuduvad igasugused alused, arvestatud eelkäsitletud tuvastatud tehiolusid, isiku süüd, tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks. Kohus märgib, et süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund välistaks vangistuse, ka ei ole kohtule kogu kohtumenetluse ajal esitatud dokumente selle kohta, et süüdistatavate tervis menetlust takistaks. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kuivõrd T. Tagaväli näol on tegemist eelvangistuses viibiva isikuga, kes on pannud kuriteo toime katseajal, peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Karistusaja alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamine alates 30.04.2013.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX. Hagi esitati algselt summas 7454,46 eurot, kuid kohtus soovis kannatanu hagisummat vähendada, nimetades lõpliku summana 6609,46 eurot. Kannatanu sõnul hõlmab hagi matusekulusid, millest on maha arvatud riigi poolt hüvitatud matusetoetus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega leidis tõendamist, et XXXsurma põhjustas T. Tagaväli. Kohus viitab, et VÕS § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kohus asub seisukohale, et XXXi tsiviilhagi on korrektselt vormistatud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning samuti tsiviilhagile lisatud arvete ja maksekorraldustega (I kd tl 1-10), mis kinnitavad matusekulusid. Kohus peab tõepärasteks kulutusteks ka kannatanu poolt kohtuistungil märgitud kulutusi kirikuteenistusele ja matusetalituse muusikale. Eeltoodut arvesse võttes, tuleb kannatanu XXXi tsiviilhagi rahulda täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel mõista T. Tagavälilt välja XXXi kasuks 6609,46 eurot. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, koopiakulud, kaitsjatasu ja 9 ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, mis seonduvad otseselt tema poolt toime pandud kuritegude tõendamiseks saadud tõendusliku teabega. Eeltoodut arvesse võttes tuleb süüdistatavalt välja mõista surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud 343 eurot, kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi kulud 510 eurot, DNA-ekspertiiside kulud 6327 ja 1824 eurot, s.o ekspertiiside eest kokku 9004 eurot. DNA-ekspertiiside kulud 2907, 285 ja 2223 eurot tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb T. Tagaväljalt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 800 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes T. Tagaväljalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 2020,80 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: CD-plaadid salvestistega; samuti XXXriided, jalatsid, pabertaskurätt, karvaosakesed, laager, samuti riietelt võetud proovid, mikroosad; XXX elukohas XXX-152 äravõetud esemed: viinapudelid 2 tk, küünlajalg, sussid, mustad kingad, roheline prügikott, prügikotilt võetud proovid; XXX juures sündmuskoha vaatluse käigus leitud nahkkinnas koos kilesussiga; XXX B-korpuse koridorist võetud proovid; T. Tagaväli riietusesemetelt võetud proovid; XXX jalatsitelt võetud mikroosad; naha papillaarkurrustiku fragmendid. Kriminaalasja toimikus olevad CD plaadid on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ülejäänud esemed kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses. Eha Popova Kohtunik Malle Loosaar Rahvakohtunik Heli Merimaa Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.