RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 305lg 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
2. veebruari
3. a otsusega karistati Vasyl Briashcheid välismaalaste seaduse (

) § 305 lg 1 alusel 125 trahviühiku (500 euro) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt esitas ta 3. juulil 2024 ajutise kaitse menetluse raames PPA-le elektroonilises menetluskeskkonnas allkirjastatud elamisloa pikendamise taotluse, kinnitades andmete ja lisadokumentide õigsust. Kuna tema passi kantud piiriületuse templijäljendid olid võltsitud, esitas ta

§ 32

lg-te 1 ja 3 nõudeid rikkudes tahtlikult valeandmeid eesmärgiga saada välismaalasena seaduslik alus viibida Eestis ja/või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse subjektina.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas V. Briashchei kaitsja, taotledes väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.
2. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega vähendati karistust ja mõisteti menetlusaluselt isikult välja ekspertiisikulu. Maakohus leidis, et

§ 305lg 1 alusel saab mh karistada ka valeandmeid esitanud välismaalast.

Kuigi elektroonilises menetluskeskkonnas sisestas V. Briashchei eest andmeid teine inimene, tegi ta seda menetlusaluse isiku palvel ning temalt saadud teabe põhjal. Seetõttu tuleb taotluse esitajaks lugeda V. Briashchei. Kuivõrd elektroonilises menetluskeskkonnas taotlust ei allkirjastata, pole

§ 32lg-te 1 ja 3 nõuete rikkumisele tehtud viide õige.

Kohus pole seotud teo õigusliku kvalifikatsiooni, vaid teokirjeldusega. Järelikult see muudatus menetlusaluse isiku olukorda ei halvenda. Passi kantud templijäljendid olid võltsitud ning V. Briashchei pole 4-25-700 tegelikult Eestist lahkunud. Tema ütlused kinnitavad, et ta soovis saada Eestis viibimiseks seaduslikku alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaatori põhiväited on järgmised.
2. Menetlusalune isik ei täitnud taotlust ise ega kinnitanud ka andmete õigsust. Seega pole ta taotluse esitaja

§ 305lg 1 mõttes.

Lisaks ei tohtinud maakohus puuduliku väärteoprotokolli tõttu menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Süüteokoosseisu kohta antud tõlgendust ei toeta seadusandja tahe. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi sooviti võtta vastutusele isikud, kes aitavad välismaalasel valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise kaudu luua riigis viibimiseks uut seaduslikku alust. Seletuskirja järgi vastutab

§ 305lg 1 alusel välismaalasest kaasaaitaja, mitte valeandmeid esitanud välismaalane.

Pealegi osutab süüteokoosseisu sõnastus seadusliku aluse loomisele, mitte pikendamisele. Oletuslik on ka järeldus, et menetlusalune isik soovis saada ajutise kaitse pikendamise kaudu Eestis viibimiseks seaduslikku alust. 6. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Maakohus ei halvendanud menetlusaluse isiku olukorda, sest rahatrahvi vähendati. Kohtueelses menetluses ei rääkinud menetlusalune isik sellest, et ajutise kaitse taotluse esitas keegi teine. Kohtumenetluses on tema ütlused paljuski muutunud ega ole usaldusväärsed. Taotluse esitajaks saab pidada V. Briashcheid, kes esitas ka passi koopia jm teabe ise. Taotluse kinnitamine elektroonilises menetluskeskkonnas võrdub valeandmete esitamisega.

§ 305

lg 1 hõlmab olukordi, mille puhul pikendatakse välismaalase Eestis viibimise seaduslikku alust, ning selle sätte järgi vastutab ka valeandmeid esitanud välismaalane. Viitamine

1. aastal jõustunud seadusemuudatust selgitavale seletuskirjale pole asjakohane, sest
2. mail 2022 vastu võetud muudatusega laiendati

§ 305lg 1 reguleerimisala.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Maakohus tuvastas, et
2. juulil 2024 esitas menetlusalune isik PPA-le elektroonilise menetluskeskkonna kaudu ajutise kaitse menetluse raames elamisloa pikendamise taotluse, milles kinnitas andmete ja lisadokumentide õigsust. Kassaator ei vaidlusta maakohtu järeldusi, mille kohaselt ei viibinud V. Briashchei taotluses näidatud ajal tegelikult väljaspool Eesti territooriumi ning tema passi kantud piiriületuse templijäljendid on võltsitud. Kaitsja seab kahtluse alla üksnes selle, et menetlusalust isikut saab käsitada taotluse esitajana, et teokirjelduse muutmine on lubatav ning et menetlusaluse isiku käitumine vastab

§ 305lg 1 tunnustele.

Kolleegium kassaatori kriitikaga ei nõustu, põhjendades seda järgmiste argumentidega. 8. Karistusseadustiku (KarS) § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Seega ei eelda karistusõiguslik vastutus tingimata süüteo omakäelist toimepanekut. Maakohus tegi kindlaks, et elektroonilisse menetluskeskkonda sisestas andmed teine inimene, kuid ta tegi seda menetlusaluse isiku palvel ja temalt saadud teabele toetudes. Pole tuvastatud, et see isik teadis esitatud andmete ebaõigsusest. Järelikult tegutses menetlusalune isik taotluse esitamisel KarS § 21 lg 1 mõttes teist isikut ära kasutades, s.o vahendliku täideviimise vormis ülekaaluka teadmisega (RKKK 28.11.2019, 1-17-5210/59, p 28). Võltsitud templijäljenditega passi koopia saatis ta PPA-le ise. Neil põhjusil saab pidada V. Briashcheid täideviijaks nii taotluse kui ka lisadokumentide esitamise puhul. 2

§ 32lg-te 1 ja 3 nõuete rikkumisele.

Väärteoasja materjalist nähtub, et elektroonilises menetluskeskkonnas esitatavat taotlust ei allkirjastata, vaid seal tuleb täita andmeväljad, milles kinnitatakse esitatava teabe ja dokumentide õigsust. Kohtuväline menetleja samastas väärteoprotokollis nimetatud kinnituse andmise

§ 32lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmisega.

Kuna menetlusalune isik ei allkirjastanud taotlust, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et nende nõuete rikkumise kohta tehtud etteheide pole asjasse puutuv. Niisugusest tõdemusest ei muutu aga menetlusalusele isikule tehtud karistusõigusliku etteheite põhisisu, milleks on valeandmete esitamine. See etteheide tuleb sõnaselgelt teokirjeldusest ning pidi olema ja oligi kaitsepoole jaoks arusaadav. 10. Järgnevalt põhjendab kolleegium, miks on menetlusaluse isiku süüditunnistamine

§ 305lg 1 järgi seaduslik ning põhjendatud.

11.

§ 305lg 1 sätestas 1.

oktoobrist 2010 (seaduse vastuvõtmisest) kuni

1. jaanuarini 2015 vastutuse Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamise eest, alates
2. jaanuarist 2015 kuni
3. detsembrini 2015 aga vastutuse välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamise eest.
5. detsembril 2015 jõustus vaadeldav säte uues redaktsioonis. Kui seaduse eelmiste redaktsioonide järgi oli karistatav tegevus, mis seisnes Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase abistamises talle eluaseme võimaldamise või muul moel Eestis viibimisele kaasaaitamise eest, siis
6. detsembril 2015 jõustunud redaktsiooniga tunnistati karistatavaks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine, kui selle tegevuse eesmärk oli saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (57 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja järgi sooviti muuta väärteona karistatavaks ka teod, millega aidatakse kaasa välismaalasele Eestis viibimise seadusliku aluse hankimisele, esitades selleks viisa- või elamisloa taotleja kaudu haldusorganile valeandmeid või võltsitud dokumente.
7. Viidatud seletuskirja põhjendused ei jäta kahtlust, et
8. detsembril 2015 jõustunud

§ 305

redaktsiooniga soovis seadusandja luua õiguslikku alust n-ö kaasaaitajate vastutusele võtmiseks ning enese huvides valeandmeid või võltsitud dokumente esitava välismaalase vastutus tuleks lahendada eeskätt KarS § 280 (ja § 345) alusel. Ometi ei sõnastatud neid kavatsusi samavõrd selgelt seaduse tekstis. Nimelt ei võimaldanud kõnealuse süüteokoosseisu osutatud redaktsioon ühemõtteliselt väita, et süüteo subjekt sai olla vaid valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisele kaasa aidanud isik, mitte valeandmeid või võltsitud dokumente esitanud välismaalane ise. Seaduse seletuskirjas esitatud põhjendused ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest (RKKK 27.12.2019, 1-18-3901/97, p 10). 14. 24. mail 2022 jõustus

§ 305

lg 1 kujul, mis kehtis väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise ajal ning kehtib ka praegu. Kõnesolev redaktsioon sätestab järgmist: „§ 305. Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine

§ 305

lg 1 subjekt on ka välismaalane, kes esitab valeandmeid ja/või võltsitud dokumente enda huvides.

1. Teadev valeandmete esitamine ja teadev võltsitud dokumendi kasutamine on karistatav ka KarS §-de 280 ning 345 järgi. Haldusorganile teadev valeandmete esitamine vastab KarS § 280 lg-s 1 ette nähtud väärteo tunnustele. Kui sama teo eesmärk on saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest ning kui puudub KarS §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis, on tegemist KarS § 280 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Teadev võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest täidab aga KarS §-s 345 sätestatud kuriteo tunnused.
2. Kui välismaalane esitab valeandmeid selleks, et saada seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil, vastab tema tegu nii KarS § 280 lg 2 (võltsitud dokumendi esitamise korral ka § 345) kui ka

§ 305

lg 1 objektiivsetele tunnustele.

§ 305ja Kar

S § 280 lg 2 (või § 280 lg 2 ning § 345 lg 1) ei moodusta ideaalkogumit, sest toimepanija tegu saab niisugusel juhtumil vastata kas väärteo või kuriteo (kuritegude) tunnustele, mitte mõlemale üheaegselt. Seepärast pole KarS § 3 lg-s 5 sätestatud põhimõtte kohaldamine võimalik ning ei saa asuda seisukohale, et valeandmeid ja/või võltsitud dokumendi esitanud välismaalane vastutab üksnes (viidatud karistusseadustiku sätetes nimetatud) kuriteokoosseisu(

1. de)järgi (vt RKKK 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p 13). Asjakohaste normide puhul on tegemist mitteehtsa kogumiga (seadusainsusega), milles eriline isikutunnus (välismaalane) koos konkreetse eesmärgiga muudab väärteo erinormiks kuriteokoosseisu(
2. de)suhtes (vt osutatud otsus 3-1-1-52-12, p 14). Sellisel juhtumil tuleb kohaldada erinormina

§ 305lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu ning see on erinorm ka Kar

S § 280 lg 1 suhtes. 18. Ekslik on kaitsja arusaam, nagu saaks

§ 305

sõnastusest nähtuvalt karistada toimepanijat vaid siis, kui ta esitab valeandmeid ja/või võltsitud dokumendi elamisloa saamiseks, mitte pikendamiseks.

§ 305

seab toimepanija vastutuse sõltuvusse eesmärgist saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Elamisluba annab välismaalasele seadusliku aluse nii Eestisse elama asumiseks kui ka Eestis viibimiseks (

§ 112

). Tähtajalise elamisloa pikendamise korral peavad olema täidetud elamisloa andmise tingimused (

§ 128jj).

Seega saab välismaalane nii elamisloa andmise kui ka elamisloa pikendamise korral ühtmoodi seadusliku aluse Eestis viibimiseks

§ 305mõttes.

Teo karistamisväärsuse seisukohalt on mõlemal juhul tegemist seadusliku aluse saamisega.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab kolleegium Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu jääb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 2 kohaselt menetlusaluse isiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4