KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9149 Kohtukoosseis Eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Anne

§ 306

, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311 ja § 312, maakohus otsustas: I Mõistlik menetluse aeg

1. Jätta AK kaitsjate taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks AK süüdistuses KarS § 294 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
2. Jätta M P kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks M P süüdistuses KarS § 294 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
3. Jätta E Se kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks E Se süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
4. Jätta T P kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks T P süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
5. Jätta ÜRi kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses ÜRi süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
6. Jätta T Pi kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses T Pi süüdistuses KarS § 294 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 – § 22 lg 3, KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 – § 22 lg 3 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
7. Jätta JP kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks JP süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
8. Jätta tsiviilkostja ja kolmanda isiku M Ki esindaja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
9. Jätta tsiviilkostja S H ja K OÜ esindaja T P taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata.
10. Jätta B I OÜ seadusliku esindaja T Pi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega rahuldamata. 3 II Süüdistus
11. Kvalifitseerida AK tegevus ümber KarS § 402 3 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.
12. Mõista AK KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.
13. Mõista M P KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks.
14. Kvalifitseerida E Se tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.
15. Kvalifitseerida T P tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.
16. Kvalifitseerida ÜRi tegevus ümber KarS § 4024 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.
17. Kvalifitseerida T Pi tegevus K OÜ, HTG I AS ning T P ja ÜRi episoodides ümber KarS § 296 lg 1 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süütegude aegumise tõttu.
18. Mõista T P reisiparvlaevade episoodides KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 – KarS § 22 lg 3 ja KarS § 298 lg 2 p 2, 3 – KarS § 22 lg 3 järgi õigeks.
19. Mõista T P KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks.
20. Mõista JP KarS § 298 lg 2 p 3 järgi õigeks. III Tsiviilhagi
21. Jätta rahuldamata kannatanute esindajate taotlus tunnistada tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks.
22. Jätta AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagid AK, A Ki õigusjärglase M Ki, S H, E Se, T P, ÜRi, T Pi, K OÜ, B I OÜ ja R suhtes läbi vaatamata.
23. Kannatanutel on õigus hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. IV Arestitud vara
24. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada arestitud vara suhtes järgmisi meetmeid: AK 24.
25. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 10 250 eurot, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel XXX elukohas aresti alt ning tagastada AKle. 24.
26. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 181 500 eurot, mis leiti ja võeti ära AKle kuuluva ja tema poolt kasutatava XXX läbiotsimisel aresti alt ning tagastada AKle. 24.
27. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sularaha summas 131 600 eurot, mis leiti ja võeti ära K Ti elukoha läbiotsimisel aadressil, XXX aresti alt ning tagastada AKle 24.
28. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr 1-15-10150 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud AK Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot MP 24.
29. Tühistada Harju Maakohtu 03.07.2017 nr 1-17-5773 määrus, millega seati konfiskeerimise asendamise tagamiseks M Ple (ik XXX) kuuluvale kinnistule 4 katastritunnusega XXX (XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 25 000 eurot Eesti Vabariigi kasuks. 24.
30. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 asjas 1-17-7598 määrus, millega seati tsiviilhagi tagamiseks M Ple (ik XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisvarale (katastritunnus XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 419 979.78 euro ulatuses. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. TP 24.
31. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega nr 1-17-5775 arestitud sularaha kogusummas 12 700 eurot ja tagastada T Pile. SH 24.
32. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus osas, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: 24.8.
33. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale korteriomandile katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 55 000 euro ulatuses; 24.8.
34. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnusega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 100 000 euro ulatuses; 24.8.
35. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 13 500 euro ulatuses; 24.8.
36. S Hle kuuluvale aadressile XXX asuvale kinnisasjale katastritunnustega XXX, kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 80 000 euro ulatuses. 24.
37. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7599 määrus, millega arestiti tsiviilhagi tagamiseks: 24.9.
38. S Hle kuuluv ŠKODA FABIA reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine; 24.9.
39. S Hle kuuluv HARLEY-DAVIDSON XL 1200N NIGHTSTER reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine; 24.9.
40. S Hle kuuluv BUICK ROAD-MASTER reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine: 24.9.
41. S Hle (ik: XXX) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine; 24.9.
42. S Hle (ik: XXX) kuuluv PONTIAC BONNEVILLE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates S Hl sõiduauto käsutamine. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt. K OÜ 5 24.
43. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: 24.10.
44. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 155 000 euro ulatuses; 24.10.
45. K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluvale aadressil XXX8 asuvale kinnisasjale (XXX), kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 130 000 euro ulatuses. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust 24.
46. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 nr 1-17-7597 määrus osas, millega tsiviilhagi tagamiseks: 24.11.
47. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA TUNDRA reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine; 24.11.
48. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk VW TOUAREG reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine; 24.11.
49. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk TOYOTA AVENSIS 2009.a reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine; 24.11.
50. Arestiti K OÜ-le (äriregistri kood XXX) kuuluv sõiduk HARLEY-DAVIDSON FLHX STREET GLIDE reg.nr XXX ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge keelates K OÜ-l sõiduauto käsutamine. 24.
51. Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2021 nr 1-19-8149 määrus osas, millega asendati Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-17-7597 tsiviilhagi tagamise abinõuna sõiduautole Toyota Avensis (riikliku registreerimismärgiga XXX XXX; VIN kood: XXX) seatud arest rahasumma 6916.67 euro tasumisega. Tagastada K OÜ-le 24.09.2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole (SEB Pank XXX, viitenumber XXX) K OÜ poolt tasutud 6916.67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada käsutuskeelu märked ja sõidukid vabastada aresti alt. B I OÜ 24.
52. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2016 nr 1-16-5593 kohtumäärus, millega seati süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kokku summas 855 788 eurot järgmiselt: 24.13.
53. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning B I OÜ-le kuuluvale korteriomandile XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks; 24.13.
54. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) 6 kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks; 24.13.
55. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale korteriomandile XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks; 24.13.
56. KarS § 831 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluvale kinnisasjale, s.o. kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks. 24.
57. Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2018 nr 1-19-9149 määrus osas, millega anti nõusolek registriossa nr XXX kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja B I OÜ sõlmitud kokkuleppele tingimusel, et kinnistut koormav kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks jääb koormama ainult kinnistu jagamisel alles jäävat kinnistut registriosa nr XXX (katastriüksus XXX) ning ei hakka koormama jagamise tulemusena tekkivaid kinnistuid (katastriüksused : XXX ja XXX). Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. MK 24.
58. Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2017 nr 1-17-8900 määrus, millega seati tsiviilhagi tagamiseks: 24.15.
59. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuvad kinnistud: XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; 24.15.
60. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuv kinnistu nr XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; 24.15.
61. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressidel XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX asuv XXX kinnistu nr XXX (maatükid katastritunnustega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; 24.15.
62. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX asuv kinnistu XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; 24.15.
63. A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuv kinnistu XXX (katastritunnus XXX) A Kile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses. A Ki üldõigusjärglaseks on M K. Hüpoteegid omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik ja tema kirjalikul taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek tagamise tühistamise kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust. 7 24.
64. Vabastada Harju Maakohtu 01.12.2015 nr 1-15-9673 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX aresti alt ning tagastada M Kile. 24.
65. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2020 nr 1-17-9149 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas AS- l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71, (sh põhivõlgnevus 24 000 eurot) eurot A Kile väljamakse tegemine. A Ki kasuks välja mõistetud raha kogusummas 52 072.71 eurot, sh põhivõlgnevus 24 000 eurot, milline on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole XXX vabastada aresti alt ning maksta välja M Kile. Kaitsepolitseiameti deposiitkontol olev vara 24.
66. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2020 nr 1-17-9149 määrus, millega arestiti konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks rahapesu objektina 879 863.50 eurot kui teadmata isikule kuuluv vara, millise kandis T P R HSBC pangakontolt nr XXX Kaitsepolitseiameti deposiitkontole XXX. Tagastada Kaitsepolitseiameti deposiitkontole XXX üle kantud raha summas 879 863.5 eurot R HSBC pangakontole nr XXX kohtuotsuse jõustumisel. V Asitõendid
67. Kohtuotsuse jõustumisel kohaldada asitõendite suhtes järgmisi meetmed. 25.
68. Andmekandjatel olevad andmed kustutada ja seadmed jätta Kaitsepolitseiametile, seda järgnevalt: 25.1.
69. Kaitsepolitseiametisse hoiul asuvad (kriminaalasjas nr XXX) läbiotsimistel ja vaatlustel salvestamiseks kasutatud Kaitsepolitseiameti andmekandjad: 1) väline kõvaketas Touro s/n XXX (26.08.2015 vaatlusprotokoll XXX AS- (E Se –post)) ; 2) väline kõvaketas HGST Touro mahuga 1 TB seerianumbriga XXX ja mälupulk Intenso seerianumber XXX (26.08.2015 XXX AS) ; 3) kõvaketas nr D9G2AXAK (26.08.2015 läbiotsimisel Tallinn, XXX Ti elukoht ,millele kopeeriti K. Ti kasutuses olevatel arvutisüsteemidel olevad andmed) ; 4) kõvaketas Touro seerianumber XXX (26.08.2015 läbiotsimisel XXX Tallinna Sadam AS protokolli lisa); 5) väline kõvaketas Touro (SN: XXX (26.08.2015 XXX A elukoha läbiotsimine, millele talletatud läbiotsimise käigus A A poolt kasutatavad e-posti aadresside kirjavahetus); 6) välisele kõvakettale Touro s/n: XXX (
70. augusti 2016 E Se elukoha läbiotsimisel kopeeritud lauarvutis Apple olevad andmed); 7) Kõvaketas Zalman (02.12.2015 vaatlusprotokoll S H e-kirjade kopeerimine). 25.1.
71. Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad kriminaalasjas nr XXX tehtud tõmmised: xxx, xxx, USB (töötajad), sadama meilid (Aja A), XXX (Anna), \XXX (K). 25.
72. Mootorsaan Yamaha Venture Lite, VIN-kood XXX, registreerimismärgiga XXX), mis on antud AK vastutavale hoiule, tagastada R R. 25.
73. Maastikusõiduk (ATV) Yamaha Grizzly 660 (VIN-kood: XXX), mis on antud AK vastutavale hoiule, tagastada seaduslikule valdajale AKle. 25.
74. Ratastraktor Bombardier Outlander 400 HO registrimärgiga XXX (VIN kood XXX), mis on antud vastutatavale hoiule A Kile, tagastada B I OÜ-le. 8 Jätta kohtule esitatud kriminaaltoimikusse. CD/DVD plaadid, dokumentide koopiad ja väljatrükid VI Menetluskulud
75. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulud järgmiselt: 26.
76. Mõista Eesti Vabariigilt AK kasuks välja 181 165.44 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 26.
77. Mõista Eesti Vabariigilt M P kasuks välja 24 397.56 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu käteks. 26.
78. Mõista Eesti Vabariigilt E Se kasuks välja 55 433.75 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 26.
79. Mõista Eesti Vabariigilt T P kasuks välja 263 582.52 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 26.
80. Mõista Eesti Vabariigilt ÜRi kasuks välja 146 491.69 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 26.
81. Mõista Eesti Vabariigilt T Pi kasuks välja 161 442.24 eurot (ilma käibemaksuta) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigilt T Pi kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada OÜ-le B I. 26.
82. Mõista Eesti Vabariigilt JP kasuks välja 68 000 eurot (ilma käibemaksuta) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt JP kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada R Holding SA NA (XXX). 26.
83. Mõista Eesti Vabariigilt AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kasuks välja 239 176 eurot (ilma käibemaksuta) valitud esindajatele makstud tasu katteks. 26.
84. Mõista Eesti Vabariigilt M Ki kasuks välja A Ki ja M Ki valitud esindajatele makstud tasu katteks kokku 68 618.90 eurot (koos käibemaksuga). 26.
85. Mõista Eesti Vabariigilt S H ja K OÜ kasuks välja 19 502 eurot (ilma käibemaksuta) valitud esindajale makstud tasu katteks. Riigilt S H ja K OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada K OÜ-le. 26.
86. Mõista välja Eesti Vabariigilt EK kasuks 10 356.34 eurot (koos käibemaksuga) valitud esindajale makstud tasu katteks. 26.
87. Mõista välja Eesti Vabariigilt R kasuks 17 000 eurot (ilma käibemaksuta) valitud esindajale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt R kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada A OÜ-le. 26.
88. Mõista välja Eesti Vabariigilt B I OÜ kasuks 5466 eurot (ilma käibemaksuta) valitud esindajale makstus tasu katteks. Riigi õigusabi kaitsjad 26.
89. Jätta JPle määratud kaitsja Indrek Västrikule määratud tasu kogusummas 47 883.40 eurot riigi kanda. 26.
90. Jätta M Ple määratud kaitsja Rein Laidile määratud tasu kogusummas 45 623.68 eurot riigi kanda. 26.
91. Jätta E Sele määratud kaitsja Anu Toomemägi- Kivistikule määratud tasu kogusummas 41 758.74 eurot ja tema asenduskaitsjale Ene Mõttele määratud tasu summas 464.40 eurot riigi kanda. 26.
92. Jätta riigi õigusabi korras määratud asenduskaitsjatele määratud tasu riigi kanda: 26.17.
93. AK asenduskaitsja Natalia Lausmaale määratud tasu 8035.20 eurot; 26.17.
94. ÜRi asenduskaitsja S Sillarile määratud tasu 39 817.44 eurot; 9 26.17.
95. T P asenduskaitsja Argo Küünemäele määratud tasu 28 439.24 eurot. Tunnistajad 26.
96. Jätta tunnistajatele makstud kulu kokku 106.67 eurot (A T 56.85 eurot ja Helle Raudsepp 49.82 eurot) riigi kanda. VII Süüteomenetlusega tekitatud kahju:
97. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju järgmiselt: 27.
98. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AKle SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 11 lg-te 1 ja 2 alusel raha arestimisega tekkinud varaline kahju 89 904 eurot. 27.
99. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu AKle SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline kahju 8303,19 eurot. 27.
100. Jätta rahuldamata AK SKHS § 9 lg 2 alusel esitatud taotlus hüvitise suurendamiseks. 27.
101. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ametist kõrvaldamise eest. 27.
102. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga. 27.
103. Jätta rahuldamata AK taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest. 27.
104. Jätta rahuldamata T Pi taotlus SKHS § 5 lg 1 p 6 ja § 11 lg 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga põhjustatud mittevaraline kahju hüvitamiseks. 27.
105. Eesti Vabariigil hüvitada Rahandusministeeriumi kaudu E Sele SKHS § 5 lg 1 p 2 ja § 11 lg 4 alusel kahtlustatavana kinnipidamisega tekkinud mittevaraline kahju 124,86 eurot. 27.
106. Jätta rahuldamata E Se taotlus SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusnormide rikkumise eest. 27.
107. Jätta rahuldamata E Se taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest. 27.
108. Jätta rahuldamata E Se taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga 27.
109. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks suhtluspiiranguste seadmise eest. 27.
110. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks AKi vara arestimise eest. 27.
111. Jätta rahuldamata M Ki taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebamõistliku menetlusajaga.
112. Apellatsioonitähtaja jooksul tuleb puudutatud isikutel esitada arvelduskonto info (nimi ja arvelduskonto number), millele laekumist taotletakse, Harju Maakohtule (hmktallinn.menetlus@kohus.ee) nende lisamiseks kohtu toimikusse. EDASIKAEBE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada kirjalik apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavaks tegemisest (27.06.2024). Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib 10 apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõigusest loobumine on lõplik ja seda tagasi võtta ei saa.

§ 10

lg 10 alusel arvestatakse JPle kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaegu kohtuotsuse tõlke saamisest arvates. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ning tõlkimise osaline ja täielik tagamata jätmine on õigus vaidlustada apellatsioonis või

1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Viimasel juhul tuleb kaebus esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. SISUKORD Y Kasutatud lühendid...................................................................................................................21 Sissejuhatus...............................................................................................................................22
2. Menetluse käik......................................................................................................................24 1.
3. Seisukohad.....................................................................................................................26 1.
4. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused.......................................................................26 1.
5. Viimased sõnad..............................................................................................................33 1.
6. Kohtukoosseis................................................................................................................36
7. Süüdistus...............................................................................................................................36 2.
8. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele.............................................36
9. Mõistlik menetlusaeg............................................................................................................38 3.
10. Kaitsjate taotlused..........................................................................................................38 3.
11. Kohtu põhjendused........................................................................................................46 3.2.
12. Kuriteo raskus.........................................................................................................48 3.2.
13. Kriminaalasja keerukus ja maht..............................................................................48 3.2.
14. Kriminaalmenetluse senine käik.............................................................................50 3.2.
15. Kaebajate käitumine................................................................................................50 3.2.
16. Riigivõimu käitumine.............................................................................................54 3.2.
17. Olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses asjas kaalul........................................58 3.2.
18. Kannatanu käitumine, mis on kannatanu jaoks kaalul............................................59 3.2.
19. Kohtuasja arutamise võimalikkus mõistliku aja jooksul........................................60 3.2.
20. Kokkuvõte...............................................................................................................61
21. Kohtuotsuse põhjendused.....................................................................................................62
22. Tõendite hindamisest............................................................................................................62
23. Tõendite lubatavus................................................................................................................63 11 6.
25. jaanuari 2015 teabehanketoimingute kokkuvõte nr XXX koos lisadega,
26. veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega ja
27. veebruari 2017 jälitustoimingu protokoll koos lisadega................................................................................63 6.1.
28. JAS alusel teostatud jälitustoimingud.....................................................................64 6.1.1.
30. jaanuari 2015 riigi peaprokuröri määrus................................................................66 6.1.1.2.

§ 63

lg 11 põhiseaduspärasus jt küsimused........................................................72 6.1.

1. Mürgipuu vilja doktriin...........................................................................................75 6.1.
2. Kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingud.........................................76 6.1.3.
3. T P ja T V vahelisest kliendisuhtest..............................................................................76 6.1.
4. Kaitsjatele juurdepääsu võimaldamata jätmine teabehanke- ja jälitustoimikule....79 6.1.
5. Jälitustegevuse kestvusest.......................................................................................82 6.
6. Muud vaidlustatud kirjalikud tõendid............................................................................82 6.2.
7. E Se kinnipidamine ja õiguste deklaratsioon..........................................................82 6.2.
8. HTG I AS läbiotsimine...........................................................................................85 6.2.
9. T AS vaatlus............................................................................................................87 6.2.
10. A A ja K Ti elukohtade läbiotsimine.......................................................................89 6.
11. Ütluste lubatavus tõendina.............................................................................................92 6.3.
12. Kohtueelses menetluses antud ütlused....................................................................92 6.3.1.
13. Tunnistaja A P..............................................................................................................92 6.3.1.
14. Tunnistaja B R.............................................................................................................94 6.3.1.
15. Kahtlustatav K T..........................................................................................................95 6.3.1.
16. Süüdistatav E S............................................................................................................96 6.3.1.
17. Süüdistatav T P............................................................................................................97 6.3.2.

§ 2862

alusel vastuvõetud tunnistajate ütlused.............................................98 6.3.

1. Tsiviilkostjate S H ja K OÜ ülekuulamine..............................................................99 6.3.
2. Ütluste usaldusväärsus..........................................................................................100
3. Tõendatus............................................................................................................................101 7.
4. K OÜ episood (A K, M P, S H, K OÜ ja T P)..............................................................101 7.1.
5. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................101 7.1.
6. Eellugu..................................................................................................................102 7.1.
7. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................105 7.1.
8. Altkäemaks............................................................................................................107 7.1.4.
9. 01.juuni 2007 B I OÜ ja K OÜ rendileping...............................................................107 7.1.4.
10. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu.........................................................................112 7.1.4.
11. Altkäemaksu jõudmine M Pni....................................................................................120 7.1.
12. Vastusooritused.....................................................................................................123 12 7.1.5.
13. Töövõtulepingu nr 0753104 muudatused...................................................................124 7.1.5.
14. riigihange nr 134625..................................................................................................126 7.1.5.
15. Nn raudteehange........................................................................................................128 7.1.
16. Kokkuvõte.............................................................................................................129 7.
17. HTG I AS episood (A K, AK, E S, T P, V Õ)..............................................................131 7.2.
18. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................131 7.2.
19. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................132 7.2.
20. Altkäemaks............................................................................................................133 7.2.3.
22. märtsi 2009 HTG I AS ja B I OÜ töövõtuleping..................................................134 7.2.3.1.
24. märtsi 2009 B I OÜ ja AOÜ töövõtuleping...................................................136 7.2.3.1.
26. mai 2011 B I OÜ ja L G OÜ töövõtuleping...................................................140 7.2.
27. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu...................................................................142 7.2.
28. Altkäemaksu jõudmine A OÜ ja L G OÜ-sse.......................................................143 7.2.
29. Kokkuvõte.............................................................................................................144 7.
30. ÜRi ja T P episood (A K, AK, ÜR, T P, T P, V Õ).......................................................144 7.3.
31. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................144 7.3.
32. Ebaõiguskokkulepe...............................................................................................146 7.3.
33. Altkäemaks............................................................................................................146 7.3.3.
35. septembri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0109/2009 (merekaater) ................................................................................................................................................146 7.3.3.
37. oktoobri 2009 B I OÜ ja E T AS rendileping nr BO-EST 0210/2009 (manöövervedur)....................................................................................................................148 7.3.3.
39. detsembri 2011 B I OÜ ja E T AS üürileping nr 2012-1 (ladu)............................150 7.3.3.
40. Altkäemaksu andmine B I OÜ kaudu.........................................................................154 7.3.3.
41. Sularaha.....................................................................................................................159 7.3.3.
42. Mootorsaan AKle.......................................................................................................164 7.3.3.
43. Laen AKle..................................................................................................................167 7.3.
44. Kokkuvõte.............................................................................................................175 7.
45. HTG I AS, ÜRi ja T P episoodidega seoses vastusooritused.......................................175 7.4.
46. Süüdistuse lühikokkuvõte lepingutega seoses......................................................175 7.4.
47. Süüdistuses märgitud sõlmitud lepingud, muudatuskokkulepped (v.a. sildumine) .........................................................................................................................................180 7.4.2.
48. Varade kasutada andmise komisjon............................................................................185 7.4.2.
49. Majanduslik põhjendatus...........................................................................................188 7.4.2.
50. Üürihindade indekseerimine......................................................................................191 7.4.2.
51. Paldiski Lõunasadam.................................................................................................195 7.4.2.
52. Nõukogu....................................................................................................................196 13 7.4.2.
53. Hankekordade rikkumised.........................................................................................197 7.4.2.
54. Rikkumise kirjelduseta lepingud................................................................................202 7.4.
55. Sildumise teenuse lepingud...................................................................................202 7.4.3.
56. Süüdistuse lühikokkuvõte..........................................................................................202 7.4.3.
57. Sildumise teenuse sisseostule üleminek.....................................................................203 7.4.3.
58. Otselepingute sõlmimine...........................................................................................205 7.4.3.
59. Majanduslik põhjendatus...........................................................................................211 7.4.3.4.
60. E T AS.................................................................................................................212 7.4.3.4.
61. HTG I AS............................................................................................................216 7.4.3.4.
62. E S OÜ................................................................................................................220 7.4.
63. Kokkuvõte.............................................................................................................220 7.4.
64. Ülekannete seosed lepingutega.............................................................................222 7.
65. Ülekannete jõudmine AKni ja tema poolt määratud isikuteni A OÜ ja L G OÜ kaudu .............................................................................................................................................224 7.5.
66. Sõidukid................................................................................................................228 7.5.
67. Neste kaardid........................................................................................................233 7.5.
68. Teised kulud..........................................................................................................234 7.5.
69. Teised äriühingud..................................................................................................235 7.5.
70. K Ti seotus AKga..................................................................................................236 7.5.
71. Kokkuvõte.............................................................................................................238 7.
72. Reisiparvlaevade episood (A K, JP, T P).....................................................................238 7.6.
73. Süüdistuse lühikokkuvõte.....................................................................................238 7.6.
74. Eellugu..................................................................................................................239 7.6.
75. Altkäemaks............................................................................................................241 7.6.3.
76. Maaklerlepingud........................................................................................................241 7.6.3.1.
78. novembri 2014 maaklerleping (Türgi)..........................................................243 7.6.3.1.
80. detsembri 2014 maaklerleping (Poola)..........................................................244 7.6.3.1.
81. T P.......................................................................................................................244 7.6.3.1.
82. T B......................................................................................................................246 7.6.3.1.
83. Maaklerlepingute näivus.....................................................................................248 7.6.3.
84. T Bi ütlused................................................................................................................261 7.6.3.
85. T Pi ütlused................................................................................................................262 7.6.3.
86. JP ütlused...................................................................................................................266 7.6.
87. Altkäemaksu jõudmine A Kini..............................................................................270 7.6.
88. Kokkuvõte.............................................................................................................275 7.
89. Ülekannete jõudmine A Kini B I OÜ kaudu................................................................276 14 7.7.
90. Vanasadama kinnistu.............................................................................................276 7.7.
91. Merekaater............................................................................................................281 7.7.
92. ATV-d....................................................................................................................283 7.7.
93. Muud seosed.........................................................................................................285 7.7.
94. Tabelid...................................................................................................................286 7.7.
95. Kokkuvõte.............................................................................................................288 7.
96. Rahapesu......................................................................................................................288 7.8.
97. Süüdistused...........................................................................................................288 7.8.1.
98. AK.............................................................................................................................288 7.8.1.
99. T P.............................................................................................................................293 7.8.
100. Süüdistuse kokkuvõte...........................................................................................299 7.8.
101. Eelkuriteod............................................................................................................300 7.8.3.
102. AS D..........................................................................................................................300 7.8.3.
103. K OÜ, HTG I AS, E T AS..........................................................................................302 7.8.3.
104. Parvlaevade episoodid...............................................................................................303 7.8.
105. Rahapesu...............................................................................................................303 7.8.4.
106. Reisiparvalaevade episoodid......................................................................................303 7.8.
107. Kokkuvõte.............................................................................................................308 7.
108. Süüdistuse tõendatuse kokkuvõte................................................................................309
109. Kvalifikatsioon....................................................................................................................312 8.
110. Altkäemaks...................................................................................................................312 8.1.
111. KarS § 294 objektiivne koosseis...........................................................................313 8.1.
112. AS Tallinna Sadam juhatuse liikmed AK ja A K kui KarS § 294 erisubjektid.....315 8.1.
113. TS Laevad OÜ nõukogu liige A K kui KarS § 294 erisubjekt..............................321 8.1.
114. Altkäemaks erasektoris.........................................................................................323 8.1.4.
115. Stvidorettevõtted........................................................................................................325 8.1.4.1.
116. Aegumine............................................................................................................329 8.1.4.
117. Reisiparvlaevad..........................................................................................................331 8.1.
118. Kokkuvõte.............................................................................................................334 8.
119. Rahapesu......................................................................................................................334
120. Tsiviilhagi............................................................................................................................338 9.
121. Kannatanud..................................................................................................................339 9.
122. Põhiseaduspärasusest...................................................................................................339 9.
123. Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine................................................................................341 9.3.
124. Kriminaalmenetluse lõpetamine...........................................................................341 9.3.
125. Õigeksmõistmine..................................................................................................343 15 9.
126. Kokkuvõte....................................................................................................................343
127. arestitud vara.....................................................................................................................344 10.
128. AK..............................................................................................................................345 10.
129. M P.............................................................................................................................345 10.
130. T P..............................................................................................................................346 10.
131. S H.............................................................................................................................346 10.
132. K OÜ..........................................................................................................................348 10.
133. B I OÜ........................................................................................................................349 10.
134. M K............................................................................................................................351 10.
135. KAPO deposiitkontol asuv vara.................................................................................353
136. Asitõendid.........................................................................................................................354 11.
137. Riistvara.....................................................................................................................354 11.
138. Tõmmised...................................................................................................................354 11.
139. Dokumendid (lepingud).............................................................................................355 11.
140. Mootorsaan.................................................................................................................355 11.
141. ATV............................................................................................................................355 11.
142. Ratastraktor................................................................................................................356 11.
143. CD- ja DVD- plaadid.................................................................................................356
144. Menetluskulud...................................................................................................................356 12.
145. Kulude hüvitamise põhimõtted..................................................................................356 12.1.
146. Kohtueelse menetlusega seotud kulud................................................................359 12.1.
147. Täiendavad materjalid (e- postkastid, kannatanutelt nõutud tõendid)................359 12.1.
148. Kohtuistungi ettevalmistus..................................................................................360 12.1.
149. Kohtuistungid......................................................................................................360 12.1.
150. Kohtuistungite protokollid..................................................................................360 12.1.
151. Ajakulu kaitsekõne, menetluskulude taotluste ja SKH-ga seoses.......................361 12.1.
152. Menetlejatega suhtlus..........................................................................................361 12.1.
153. Erinevad kaebemenetlused..................................................................................361 12.1.
154. Taandamise taotlused..........................................................................................361 12.1.
155. Konsultatsioonid...............................................................................................361 12.1.
156. Suhtlemine ajakirjandusega..............................................................................362 12.1.
157. Bürookulud.......................................................................................................362 12.1.
158. Asjatundjate arvamused....................................................................................362 12.1.
159. Kaitsjate tegevus covid-19 seadustega seoses..................................................362 12.1.
160. Muud kulud.......................................................................................................363 16 12.
161. Hüvitamisele kuuluv tasu...........................................................................................363 12.2.
162. Kokkuleppelised kaitsjad....................................................................................365 12.2.1.
163. AK...........................................................................................................................365 12.2.1.
164. M P..........................................................................................................................366 12.2.1.
165. E S...........................................................................................................................368 12.2.1.
166. T P...........................................................................................................................369 12.2.1.
167. ÜR...........................................................................................................................371 12.2.1.
168. T P...........................................................................................................................373 12.2.1.
169. JP.............................................................................................................................378 12.2.
170. RÕA kaitsjad.......................................................................................................379 12.2.2.
171. Indrek Västrik..........................................................................................................380 12.2.2.
172. Rein Laid.................................................................................................................380 12.2.2.
173. Anu Toomemägi- Kivistik........................................................................................380 12.2.
174. RÕA asenduskaitsjad..........................................................................................380 12.2.3.
175. Natalia Lausmaa......................................................................................................380 12.2.3.
176. S Sillar.....................................................................................................................381 12.2.3.
177. Argo Küünemäe.......................................................................................................381 12.2.
178. Kannatanute menetluskulud................................................................................381 12.2.
179. Tsiviilkostjad ja 3.isikud.....................................................................................383 12.2.5.
180. M K..........................................................................................................................383 12.2.5.
181. S H ja K OÜ.............................................................................................................386 12.2.5.3.EK.............................................................................................................................387 12.2.5.
182. R..............................................................................................................................388 12.2.5.
183. B I OÜ.....................................................................................................................389 12.2.
184. Tunnistajad..........................................................................................................389
185. Süütemenetlusega tekitatud kahju.....................................................................................390 13.
186. AK..............................................................................................................................390 13.1.
187. Vara arest.............................................................................................................390 13.1.
188. Ametist kõrvaldamine.........................................................................................392 13.1.
189. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................394 13.1.
190. Vahistamine.........................................................................................................395 13.1.
191. Elukohast lahkumise keeld.................................................................................397 13.
192. T P..............................................................................................................................398 13.2.
193. Ebamõistlik menetluse aeg.................................................................................398 13.
194. E S..............................................................................................................................398 13.3.
195. Kinnipidamine.....................................................................................................398 17 13.3.
196. Menetlusnormide rikkumine...............................................................................399 13.3.
197. Elukohast lahkumise keeld.................................................................................400 13.3.
198. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................400 13.3.
199. Sissetuleku kaotus...............................................................................................401 13.
200. M K............................................................................................................................402 13.4.
201. Lisapiirangud......................................................................................................402 13.4.
202. Vara arest.............................................................................................................403 13.4.
203. Ebamõistlik menetlusaeg....................................................................................404
204. Kohtuotsuse tõlkimisest....................................................................................................405
205. LISAD...............................................................................................................................406 15.
206. Kohtueelse menetluse toimingud, lisa 1....................................................................406 15.
207. Kohtumenetlus, v.a kohtuistungid, lisa 2...................................................................406 15.
208. Toimunud kohtuistungid, lisa 3..................................................................................406 15.
209. Edasilükatud kohtuistungid, lisa 4.............................................................................406 15.
210. Ülekuulatud isikud, lisa 5..........................................................................................406 15.
211. Osalejad, lisa 6...........................................................................................................406 15.
212. Süüdistuse terviktekst, lisa 7......................................................................................406 15.
213. Süüdistuse episoodid viidetega, lisa 8.......................................................................406 15.
214. Poola keelde tõlgitava kohtuotsuse osa väljavõte eesti keeles, lisa 9........................406 18 KASUTATUD LÜHENDID AdvS - advokatuuriseadus ARK - autoregistri keskus (praegune transpordiamet) AS - aktsiaselts EIK - Euroopa inimõiguste kohus EIÕK - Euroopa inimõiguste konventsioon EKo - Euroopa kohtu otsus EÜ - Euroopa Ühendus JAS- julgeolekuasutuste seadus KAPO - kaitsepolitsei KarS- karistusseadustik KKH - K KM ja K/M - käibemaks

- kriminaalmenetluse seadustik KVS - korruptsioonivastane seadus Ltd - limited MKM - majandus- ja kommunikatsiooniministeerium MTÜ - mittetulundusühing OÜ - osaühing PERH - Põhja-Eesti regionaalhaigla ProkS - prokuratuuriseadus PS- põhiseadus RHS- riigihangete seadus RMK – riigimetsa majandamise keskus RpTRTS/RahaPTS – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus RT – riigi teataja RVastS – riigivastutuse seadus RÕA – riigi õigusabi TS – Tallinna Sadam TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik TsÜS – tsiviilseadustiku üldosa seadus VÕS – võlaõigusseadus ÄS – äriseadustik 19 SISSEJUHATUS

1. Kohtuotsuse ankeetandmetes on välja toodud kohtuotsuse seisuga kohtule teadaolevad asjas riiklikku süüdistust esindavad prokurörid. Asja kohtusse saatnud prokurörid Laura Feldmanis (Aiaots) ja Deniss Tšasovskihh on segaduse vältimiseks ankeetandmetes nimetamata. Samal põhjusel on ankeetandmetes välja toodud praegusel ajal kaitseõigust teostavad kaitsjad/esindajad. Kõikide osaliste täielikud andmed on välja toodud lisas
3. Kohtuotsus on selle mahukusest tingituna jaotatud osadeks ja alaosadeks, mis on nimetatud kohtuotsuse sisukorras. Välja on kirjutatud kasutatud lühendid, selgitatud viitamise põhimõtted ja kirjeldatud kohtuasja maht
4. juuni 2024 seisuga (ilma kohtuotsuse ja järgnevate lisadeta).
5. Esmalt annab kohus ülevaate menetluse käigust, sealhulgas kohtumenetluses esitatud seisukohtadest. Põhilised seisukohad ja vaidlusalused küsimused toob kohus ära vastavates alaosades. Vähendamaks kohtuotsuse järjest loetava teksti mahtu ja andmaks visuaalselt paremat ülevaadet mahukatest asjaoludest on kohus kasutanud andmete edastamist lisades. Nii on eraldi lisadena kajastatud kohtueelse menetluse toimingud, kohtumenetlus, toimunud ja edasilükatud kohtuistungid (lisad 1-4). Samuti ülevaatlikkuse tagamiseks, kuid ka korduste vältimiseks, on lisatud ülekuulatud isikute (lisa 5) ja osaliste (lisa 6) nimekirjad koos seostega.
6. Seejärel annab kohus seisukoha kohtukoosseisu seaduslikkusest, kuivõrd see on kaitsjate poolt vaidluse alla seatud.
7. Süüdistuse mahukuse tõttu on kohus väljatoonud ka eraldi lisana süüdistuse tervikteksti (170 lk) ja selguse huvides nimetanud episoodid kohtuotsuses antud nimedega, koos süüdistuse vastavate punktidega (lisad 7-8). Edasiselt on kohus analüüsinud etteheiteid süüdistuse, süüdistusakti ja süüdistuskõnega.
8. Tulenevalt kohtupraktikast on kohus enne

§ 306

küsimustele vastamist andnud hinnangu mõistliku menetlusaja riivele ning sellele järgnevalt asunud põhistama kohtuotsuse sisulist osa.

1. Kohtuotsuse põhjenduste osas jagas kohus teemad alapeatükkideks, andmaks kergemini mõistetava ülevaate vaidlusalustest küsimustest ja analüüsitavatest teemadest ning episoodidest.
2. Nii on tõendite lubatavuse juures analüüsitud ainult vaidlustatud küsimused teemade kaupa, jälitustegevusega seonduv, mis koosneb nii teabehankemenetluse kui kriminaalasja raames teostatud jälitustegevuse analüüsist. Samuti käsitleb kohus teisi vaidlustatud kirjalikke tõendeid ja ütluste lubatavust ning usaldusväärsust.
3. Seejärel annab kohus vastused küsimustele, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja kas selle teo on toimepannud süüdistatav ehk analüüsib süüdistuse tõendatust.
4. Siin jagas kohus episoodid teemade kaupa, vastavalt K OÜ, HTG I, ÜRi, T P altkäemaksu ja reisiparvlaevade episoodid. Kuivõrd süüdistus koosneb erinevatest alaosadest, on kohus ka tõendatust eraldi osadena analüüsinud, selliselt on tagatud iga teema käsitlus, selgem ülevaade ja kohtu siseveendumuse kujunemine on struktureeritult jälgitav.
5. Otsuse alaosad on jaotatud selliselt, et esmalt annab kohus lühikokkuvõtte süüdistusest, seejärel ebaõiguskokkuleppest, siis altkäemaksust, analüüsides kõige pealt etteheidetud 20 tehingute näilikkust, seejärel rahade liikumist (altkäemaksu andmist), süüdistuses märgitud vastusoorituse tegusid ning tuvastatud seoseid. Siinkohal tuleb tähele panna, et kuigi ebaõiguskokkuleppe ja näilike tehingute sõlmimise analüüsid on kohus HTG I AS ning ÜRi ja T P episoodis eraldi käsitlenud, siis kõikide lepingutega seonduvat HTG I AS ja E T AS, E S OÜ ning N OÜ puhul on nende tõendite ja põhjenduste kattuvusega seoses kohus koos analüüsinud. Kuivõrd altkäemaksu andmine ja võtmine toimus süüdistustest sarnaselt läbi T Pi, B I OÜ ning K Ti/A A, A OÜ ja L G OÜ, siis analüüsis kohus ka neid asjaolusid koos, vastavalt siis A Ki seotust B I OÜ-ga ja AK seotust A OÜ ning L G OÜ-ga. Iga alaosa lõppeb kokkuvõttega.
6. Järgmisena on analüüsitud rahapesu episoodid. Süüdistuse kattuvuse puhul, nagu nt rahapesu ja altkäemaksu andmise ja võtmise korral, kohus tõendeid (analüüsi) ei korda, vaid viitab eelnevale osale. Kohus on välja toonud eelkuritegude ja rahapesu tõendatuse.
7. Sellele järgnevalt annab kohus episoodidest tulenevalt eraldi hinnangu altkäemaksu ja rahapesu kvalifikatsioonile, vastates küsimusele, millise kvalifikatsiooni järgi tuleb süüdistatavaid karistada ning kas nad on kuriteo toimepanemises süüdi.
8. Viimasena käsitleb kohus tsiviilhagi, annab seisukohad arestimiste, asitõendite, menetluskulude ja süüteomenetluses tekitatud kahjuga seonduvalt ning selgitab kohtuotsuse valikulise tõlkimise vajaduse, põhjendatuse ja ulatuse, lisades eraldi ka väljavõtte poola keelde tõlgitavast osast (lisa 9).
9. Kohus on vastanud kõikidele kõnedes toodud väidetele üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2).
11. septembril 2017 koostatud süüdistusaktist ja kohtule esitatud karistusregistriväljavõtetest (K 1 lk 1-2 pö; T 72 lk-d 65, 67, 73, 84, 91) nähtub, et süüdistatavatel süüdistusakti koostamise seisuga kehtivad karistused puudusid. Käesoleval ajal kehtivaid karistusregistri andmeid kohtule esitatud ei ole, mistõttu järeldab kohus, et kehtivad karistused puuduvad.
12. Kohus kasutas viitamisel tähised: a) A – köited, mis sisaldavad advokaatide, tsiviilkostjate ja
13. isikute esindajate esitatud kirjalikke tõendeid; b) K – köited, mis sisaldavad kohtumenetluse dokumente (nt süüdistusakt, tsiviilhagi, kaitseaktid, kohtuistungite protokollid, teabevahetus, kohtumäärused, kaebemenetlused jms); c) T – köited, mis sisaldavad prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid; d) V – köited, mis sisaldavad kannatanute esitatud kirjalikke tõendeid.
14. Kohtuotsuses on viidatud materjalidele, numbrid on näites asendatud tähega „x“, järgmiselt T x lk x. Milles „T“ tähistab prokuratuuri kirjalike tõendite köidet ja „lk“ leheküljenumbrit, millel vastavas köites tõend asub. Plaatidel olevatele tõenditele on viidatud plaadi köites asumise asukoha järgi ja võimalusel plaadil oleva dokumendi nimetuse järgi. Osad kaebemenetlused on eraldi köidetena K tähisega köidetes.
15. Kohtuasja nr 1-17-9149 materjalid koosnevad
16. juuni 2024 seisuga kokku 141 köitest: 21
17. Prokuratuuri esitatud kirjalikud tõendid - kokku 72 köidet, toimikud on tähistatud tähega „T“ ja köite number;
18. Kaitsjate, tsiviilkostjate ja kolmandate isikute esitatud kirjalikud tõendid - kokku 12 köidet, toimikud on märgistatud tähega „A“ ja köite number;
19. Kannatanute esindajate esitatud kirjalikud tõendid, toimik

§ 262

lg 1 p 2 alusel süüdistusakt A Ki, AKi, M P, E Se, HTG I AS-i, T P, ÜRi, S H, K OÜ, T Pi, V Õi, JP süüdistuses kriminaalasjas nr 15700000018 Riigiprokuratuurile.

2. aprillil 2018 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Harju Maakohtu
3. veebruari 2018 määrus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus kohtuliku eeluurimise jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus
4. juunil 2018, kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks.
5. jaanuaril 2019 määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.
6. Kohtulik arutamine oli varasemalt määratud algama
7. jaanuaril
8. Kohtunik Kristina Väliste lükkas asja arutamise alguse edasi kuni
9. veebruarini 2019 seoses vajadusega materjalidega tutvuda.
10. veebruaril 2019,
11. märtsil 2019 ja
12. aprillil 2019 toimusid korraldavad istungid taotluste lahendamiseks.
13. veebruaril 2019 kaasati tsiviilkostjatena menetlusse R ja B I OÜ.
15. mail 2019 algas kohtulik arutamine. Asja arutas kohus koosseisus eesistuja kohtunik Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik. Kohus kaasas määrusega menetlusse varurahvakohtunik A Hundi.
17. oktoobril 2020 lõpetati kriminaalmenetlus A Ki suhtes.
19. septembril 2021 kõrvaldas kohus A Ki tsiviilkostja ja kolmanda isikuna asja menetlusest ja kaasas tsiviilkostja ja kolmanda isikuna M Ki.
21. juunil 2022 kõrvaldas kohus menetlusest varurahvakohtunik A Hundi.
23. detsembril 2022 lõpetas kohus S H ja K OÜ süüdistuses seoses aegumistähtaja möödumisega ja kaasas S H ja K OÜ tsiviilkostjana menetlusse.
25. veebruaril 2023 määras kohus asenduskaitsjad T Ple, ÜRile ja AKle.
27. aprillil 2023 lahkus rahvakohtunik Peeter Kaasik tervislikel põhjustel ametist.
29. aprillil 2023 teavitas kohus osalisi, et kohtukoosseis muutub. Selleks hetkeks oli läbitud prokuratuuri tõendite uurimise faas ning AK kaitsjate esimese tunnistaja ülekuulamine oli pooleli, osaliselt olid esitatud AK kaitsjate kirjalikud tõendid.
31. aprillil 2023 algas kohtulik arutamine algusest peale uues koosseisus (eesistuja kohtunik Kristina Väliste ja rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Malle Hipponen) ning kohus kaasas kaks varurahvakohtunikku (Anne Kaarjärv ja Peep Veermets).
33. ja
34. aprillil 2023 esitasid kaitsjad, tsiviilkostjate ja
35. isikute esindajad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise ja/või mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.
37. aprillil 2023 jättis kohus eelnevalt märgitud taotlused rahuldamata ning menetlus jätkus.
39. mail 2023 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest.
41. novembril 2023 lõpetas kohus kohtuliku uurimise ja tegi enne kohtuvaidlusi vaheaja.
43. jaanuarist 2024 kuni
44. veebruarini 2024 toimusid kohtuvaidlused. 23
46. ja 08.veebruaril 2024 kuulas kohus ära süüdistatavate viimased sõnad.
48. veebruaril 2024 esitasid osalised menetluskulude hüvitamise taotlused.
50. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa.
52. juunil 2024 toimub käesoleva kohtuotsuse (terviktekst) kuulutamine. 1.
53. Seisukohad
54. Kohtuistungi rakendamisel,
55. mail 2019 süüdistatavad enda süüd ei tunnistanud ja vaidlesid esitatud tsiviilhagile täies ulatuses vastu (K 8 lk 183).
57. oktoobril T P, ÜR,
58. oktoobril 2023 AK, M P, ja
59. oktoobril 2023 JP keeldusid kohtumenetluses ütluste andmisest (K 46 lk 82 pö, K 46 lk 188 pö, K 47 lk 181-182).
60. oktoobril 2023 andis ütluseid E S ja
61. oktoobril 2023 andis ütluseid T P (K 46 lk 189 pö194/198 pö-219; K 47 lk 132 pö-170). 1.
62. Kohtuvaidluste käigus esitatud taotlused
63. Kohtuvaidluste käigus esitatud seisukohad on järgnevad.
64. Prokuratuur leiab, et esitatud süüdistuses on isikute süü täies mahus tõendatud ja palub süüdi mõista AK KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; M P KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi; E Se ja JP KarS § 298 lg 2 p 3 järgi; T P ja ÜRi KarS § 298 lg 2 p 2, 3 järgi ning T Pi KarS § 294 lg 2 p 1, 3, 4 - 22 lg 3, § 298 lg 2 p 2, 3 - 22 lg 3 ja § 394 lg 2 p 1, 3 järgi. Prokuratuuri hinnangul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud ning sellest tulenevalt pole vajadust ka karistuse vähendamiseks. Prokuratuur peab kohaseks karistada süüdistatavaid sanktsiooni keskmääras, kuid AK karistust suurendada 1 aasta võrra ja T Pi karistust suurendada 2 aasta võrra. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Prokuratuur toetab omalt poolt antud kohtuasjas Tallinna Sadama AS-i ja TS Laevad OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ja taotleb selle tagamiseks seatud varade aresti alla jätmist, käsutuskeelu ja kohtuliku hüpoteekide muutmata jätmist. Sellised varad on loetletud süüdistusakti punktides: 9.7, 9.8, 9.9 ja 9.
65. Niisamuti jätta muutmata piirangud nende varade suhtes, millised on seatud konfiskeerimise tagamiseks. Sellised varad on kajastatud süüdistusakti punktides: 9.1, 9.2, 9.3, 9.4, 9.5, 9.6 ja 9.
66. Tegemist on olnud, kas kuriteoga saadud varaga või varaga, mille arvel on võimalik kuriteoga saadud vara asendada (K 50 lk 984).
67. AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ lepingulised esindajad paluvad: a) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, T Pilt ja äriühingult R välja 3 152 000 eurot; b) Mõista TS Laevad OÜ ja AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, T Pilt ja äriühingult R välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 3 152 000 eurot alates
68. augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; c) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, M Plt, S Hlt, äriühingult K OÜ, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 419 979.78 eurot; d) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, M Plt, S Hlt, äriühingult K OÜ, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 419 979.78 eurot alates
69. augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 24 e) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, E Selt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 590 032.52 eurot; f) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, E Selt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 590 032.52 eurot alates
70. augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; g) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja 562 136.86 eurot; h) Mõista AS Tallinna Sadam kasuks solidaarselt A Ki õigusjärglaselt M Kilt, AKlt, T Plt, ÜRilt, T Pilt ja äriühingult B I OÜ välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatav viivis põhinõudelt summas 562 136.86 eurot alates
71. augustist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni; i) Jätta Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud solidaarselt A Ki õigusjärglase M Ki, AK, M P, T Pi, äriühingu R, äriühingu B I OÜ, S H, äriühingu K OÜ, E Se, T P ja ÜRi kanda ja mõista Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud nimetatud isikutelt välja; j) Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
72. Kannatanud leiavad, et esitatud süüdistused on tõendatud. Kannatanute hinnangul peab kohus leidma normi, mille alusel ka õigeksmõistva või menetlust lõpetava lahendi puhul tsiviilhagi lahendada (K 50 lk 121-121 pö).
73. AK kaitsjad paluvad: a) Mõista AK õigeks kogu süüdistuse ulatuses. Alternatiivselt lõpetada kriminaalmenetlus

§ 274

lõike 1 ja § 199 lõike 1 punkti 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu ja sellele omakorda alternatiivselt lõpetada AK suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu

§ 274

lõike 1 ja § 2742 lõike 1 alusel; b) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi AK osas

§ 310

lõike 2 alusel läbi vaatamata; c) Tühistada

§ 206lõike 1 punkti 2 alusel Harju Maakohtu 01.

detsembri 2015 kohtumäärusega nr 1-15-9673 konfiskeerimise asendamise tagamiseks kehtestatud abinõud ehk vabastada aresti alt AKle kuuluv sularaha summas 10 250 eurot, sularaha summas 181 500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot; d) Tühistada

§ 206lõike 1 punkti 2 alusel 11.

detsembri 2015 kohtumäärusega nr 1-15-10150

§ 142lõike 1 ja Kar

S § 83 2 lõike 1 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kehtestatud abinõud ehk vabastada aresti alt Swedbank AS-is asuval arvelduskontol nr XXX olevad rahalised vahendid summas 96 058.64 eurot;

1. e)Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 5 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja Harju Maakohtu 04.12.2015 ja 11.12.2015 määrustega AK rahaliste vahendite arestimisega tekitatud kahju 255 465.76 eurot; 25
2. f)Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 4 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju 630 700 eurot;
3. g)Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt SKHS § 5 lõike 1 punkti 6 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja ebamõistliku menetlusajaga tekitatud varaline kahju, taotluse esitamise hetkel suuruses 511 234 eurot;
4. h)Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt AK kasuks välja SKHS § 11 lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali keskmise brutokuupalga alusel;
5. i)Õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul mõista riigilt AK kasuks välja temalt perioodil 26. augustist 2015 kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju 8303.19 eurot;
6. j)Resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHS § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 koosmõjus SKHS § 9 lõikega 2 AK kasuks välja temalt perioodil 26. augustist 2015 kuni 05. jaanuarini 2016 vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju 630 700 eurot;
7. k)resolutsiooni punktis 6 esitatud taotluse rahuldamata jätmisel mõista õigeksmõistva või menetlust lõpetava otsuse puhul riigilt alternatiivselt SKHK § 5 lõike 1 punkti 3 alusel AK kasuks välja perioodil 11. aprillist 2016 kuni 11. aprillini 2017 elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju 105 600 eurot (K 51 lk 7-7 pö). 53. M P kaitsja palub:
8. a)Mõista M P õigeks temale esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi;
9. b)Jätta M Ple kriminaalmenetlusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda;
10. c)Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava M P osas seoses mõistliku menetlusaja möödumisega (K 51 lk 122 pö). 54. E Se kaitsja palub:
11. a)Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-9149

§ 274

lg 1 ja

§ 199

lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu; b) Alternatiivselt: Lõpetada kriminaalmenetlus

§ 274

lg 1 ja

§ 274

2 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega; c) Mõlemal eelviidatud juhul jätta E Se suhtes

§ 310

lg 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel AS Tallinna Sadama poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata ja sellega seotud kannatanu õigusabikulud tema enda kanda;

1. d)Juhul, kui kohus leiab, et süütegu ei ole aegunud ja kriminaalmenetlus ei kuulu lõpetamisele ka mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, siis mõista E S temale esitatud süüdistuses õigeks;
2. e)Jätta AS Tallinna Sadam poolt E Se vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata;
3. f)Mõista E Se kasuks välja 10. novembril 2023 süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluses toodud mittevaraline kahju seoses kinnipidamisega summas 26 121.54 eurot (bruto), mittevaraline kahju seoses kriminaalmenetluses teostatud menetlusnormide rikkumisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, mittevaraline kahju seoses elukohast lahkumise keelu kohaldamisega mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, mittevaraline kahju seoses ebamõistlikult pika menetlusajaga summas 5469 eurot (bruto) või alternatiivselt mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel ning varaline kahju seoses sisstulekute kaotusega summas 15 100 eurot (bruto);
4. g)Jätta kõik E Se menetluskulud (s.o nii lepingulisele kaitsjale õigusabiteenust eest tasutud 107 187.50 eurot kui ka riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu kogu ulatuses)

§ 181

lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda;

1. h)Alternatiivselt: Jätta E Se kaitsekulud, mis on seotud asja teistkordse arutamisega alates 2023. aasta kevadest, Eesti Vabariigi kanda (K 51 lk 58-109). 55. T P kaitsja palub:
2. a)Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus T P süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi

§ 274

lg 1 ja

§ 199lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu; b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus T P süüdistuses Kar

S § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 või KarS § 4024 lg 1 järgi

§ 2742lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; c) Alternatiivselt, mõista T P süüdistuses Kar

S § 4024 lg 1 järgi õigeks; d) Alternatiivselt, mõista T P süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks; e)

§ 310

lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi T P osas läbi vaatamata;

1. f)Mõista Eesti Vabariigilt T P kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 51 lk 133233, K 52 lk 1-38). 56. ÜRi kaitsja palub:
2. a)Muuta süüdistuse kvalifikatsioon ja lõpetada kriminaalmenetlus ÜRi süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi

§ 274

lg 1 ja

§ 199lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu; b) Alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus ÜRi süüdistuses Kar

S § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 või KarS § 4024 lg 1 järgi

§ 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; c) Alternatiivselt, mõista ÜR süüdistuses Kar

S § 4024 lg 1 järgi õigeks; d) Alternatiivselt, mõista ÜR süüdistuses KarS § 298 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks; e)

§ 310

lg 2 alusel jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagi ÜRi osas läbi vaatamata;

1. f)Mõista Eesti Vabariigilt ÜRi kasuks välja menetluskulud (sh valitud kaitsjale makstud tasu) vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele (K 52 lk 39166). 57. T Pi kaitsja palub: 27
2. a)Mõista T P talle esitatud süüdistuses õigeks;
3. b)Alternatiivselt lõpetada

§ 274

lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel T Pi suhtes kriminaalmenetlus aegumise tõttu; c) Alternatiivselt lõpetada

§ 274

lg 1 ja § 2742 lg 1 alusel T Pi suhtes kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu; d) Jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid T Pi osas

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata;

1. e)Alternatiivselt jätta AS Tallinna Sadam ning TS Laevad OÜ tsiviilhagid T Pi osas rahuldamata;
2. f)Mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisel mõista riigilt T Pi kasuks välja SKHS § 11 lõike 5 alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud mittevaraline kahju iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud kvartali keskmise brutokuupalga alusel;
3. g)Tühistada

§ 206lg 1 p 2 alusel asjas 1-17-5775 Harju Maakohtu 03.

juuli 2017 määrus, millega rakendati laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kehtestatud abinõud ehk vabastada aresti alt 12 700 eurot;

1. h)Jätta T Pi käesolevas menetluses kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (K 52 lk 178-222). 58. JP kaitsja palub JP õigeks mõista ja Eesti Vabariigilt välja mõista menetluskulud (K 53 lk 1-6). 59. Eve K ei soovinud kohtuvaidlustes sõna (K 49 lk 220-223). 60. B I OÜ seaduslik esindaja T P palub:
2. a)Jätta E T AS, HTG I AS ja K OÜ episoodides kriminaalmenetluse lõpetamisel või süüdistatavate õigeks mõistmisel B I OÜ vastu AS Tallinna Sadam poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata;
3. b)Alternatiivselt jätta B I OÜ suhtes esitatud tsiviilhagi rahuldamata;
4. c)Jätta B I OÜ vara konfiskeerimata;
5. d)Tühistada 28. novembri 2016 Harju Maakohtu määrus ning vabastada aresti alt: a. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv korteriomand XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) ning B I OÜ-le kuuluv korteriomand XXX, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond); b. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistu registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX); c. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv korteriomand XXX (registriosa numbriga XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakond); 28 d. B I OÜ-le (äriregistri kood: XXX) kuuluv kinnisasi, s.o kinnistule registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX).
6. e)Anda B I OÜ kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid üle B I OÜ-le;
7. f)Jätta B I OÜ menetluskulud Eesti Vabariigi või AS Tallinna Sadam kanda (K 50 lk 236-239). 61. R seaduslik esindaja S H palub jätta nõue rahuldamata või see tagasi lükata. Palub tasuda kaitsja kulud (K 50 lk 182). 62. S H ja K OÜ lepinguline esindaja palub:
8. a)Jätta

§ 310

lg 2 alusel Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata; b) Alternatiivselt: kui maakohtu hinnangul süüdistusakti p 18 „Süüdistuse sisu“ alajaotise p-s 2.1 näidatud kuriteo osas kuulub kohaldamisele

§ 310

lg-s 1 näidatu – jätta Tallinna Sadam AS-i poolt S H ja K OÜ vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata;

1. c)Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2017 kohtumäärusega nr 1-17-7597 K OÜ vara suhtes tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja arestid ning tagastada K OÜ poolt 24. septembril 2021 Rahandusministeeriumi deposiitkontole makstud 6916.67 eurot K OÜ-le;
2. d)Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2017 kohtumäärusega nr 1-17-7599 S H vara suhtes tsiviilhagi tagamiseks kehtestatud abinõud, st kohtulikud hüpoteegid ja arestid (K 50 lk 214-235). 63. M Ki lepinguline esindaja palub:
3. a)Tuvastada mõistliku menetlusaja riive ning lõpetada kriminaalmenetlus

§ 2742 alusel.

Eemaldada kriminaalasjast kolmas isik ja tsiviilkostja M K ning jätta tsiviilhagi läbi vaatamata;

1. b)Jätta rahuldamata kannatanute hagi kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu osas, mis puudutab kahju hüvitise nõudeid, mis on tekkinud enne 31. juulit 2012;
2. c)Jätta läbi vaatamata kannatanute hagi laevaehitusfirmaga seonduv episoodi osas; kahju hüvitamiseks seonduvalt S
3. d)muus osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata;
4. e)alternatiivselt vähendada kannatanute kahju hüvitist VÕS § 139 ja 140 alustel;
5. f)A Ki 28. mais 2021 tehtud testamendi p 1 kohaselt on tema ainupärija M K. 23.09.2021 Harju Maakohtu kohtumäärusega kõrvaldati A K tsiviilkostja ja kolmanda isikuna käesoleva asja menetlusest. Sama kohtumäärusega kaasati menetlusse tsiviilkostja ja kolmanda isikuna M K. 23. septembri 2021 kohtumääruses asus maakohu seisukohale, et kuivõrd M K on pärandi vastu võtnud, siis vastab M K tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara osas määruse esimeses osas välja toodud tsiviilkostja tunnustele ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha osas kolmanda isiku tunnustele. Teisisõnu, võttes pärandi vastu, läksid M Kile üle ka pärandvarana A 29 Ki vastu esitatud nõuded (tsiviilhagi) ja kohustused seoses arestitud varaga. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2017 määrus nr 1-17-8900, millega A Kilt tsiviilhagi tagamiseks arestiti vara: a. A Ki ja M Ki ühisomandis olevatele aadressil XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) ja XXX (kinnistu nr XXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; b. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule nr XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; c. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressitel XXX, XXX, XX, XXX, XXX, XXX ja XXX asuvale XXX kinnistule nr XXX (maatükid katastritunnustega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; d. A Ki ja M Ki ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule XXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge kahtlustatava A Kile (isikukood XXX) kuuluva osa käsutamiseks; e. A Kile, E Kile (isikukood XXX) ja A P (isikukood XXX) kuuluvale aadressil XXX asuva kinnistu XXX (katastritunnus XXX) A Kile kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses; f. Kustutada eeltoodud kinnistutele seatud keelumärked ja kohtulik hüpoteek; g. Harju Maakohtu 01. detsembri 2015 kohtumäärus nr 1-15-9673, millega konfiskeerimise tagamiseks A Kile kuuluv vara: sularaha summas 9150 eurot, mis leiti ja võeti ära A Ki elukohast, aadressil XXX.
6. g)Tühistada kohtuasjas nr 1-17-9149 Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega on keelatud AS-l Tallinna Sadam tsiviilasjas nr 2-16-11889 A Ki kasuks AS-il Tallinna Sadam välja mõistetud raha kogusummas 52072.71 eurot A Kile väljamakse tegemine kuni kohtuasjas nr 1-17-9149 kohtulahendi jõustumiseni;
7. h)rahuldada SKHS alusel esitatud taotlused ning mõista riigilt M K kasuks välja kahju hüvitised; i)

§ 183

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 182

lg 1 kohaselt tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu.

§ 182

lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Esindaja taotleb mõista Eesti Vabariigilt M K kasuks välja A Ki 30 ja M Ki poolt kantud õigusabikulud vastavalt eraldi esitatavale menetluskulude hüvitamise taotlusele. Täpne menetluskulude suurus selgub edasise menetluse käigus, mille osas esitab esindaja menetluskulude nimekirja koos õigusabikulude tekkimist tõendavate dokumentidega enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa; j)

§ 300

lg 3 alusel lisada kohtukõne tekst, milline edastatakse kohtule elektroonselt, kohtuistungi protokolli (K 50 lk 185-213).

1. Osalised on väljendanud enda seisukohti ja vastuväiteid mahukates kõnedes ning kohtuotsuse selgema jälgitavuse huvides on kohus taolised seisukohad välja toonud vastavate alaosade juures. 1.
2. Viimased sõnad
3. Viimastes sõnades avaldasid süüdistatavad järgmist.
4. AK selgitab, et 2002 aastal töötas tema XXX ja puutus kokku D AS-ga, hankides viimastele vaguneid, mille eest tasus AS D talle agenditasu. Selle seostamine AS tallinna Sadam lepingumuudatustega on meelevaldne. 2009 kuni 2010 oli globaalne finantskriis, mis oli otseselt seotud rendihindade indekseerimata jätmisega Tallinna Sadam poolt selleks, et mitte kaotada rentnikke ja saadavat tulu. Kaalus kokkuleppemenetlust, et säästa end pikast protsessist, kuid keeldus, sest pidanuks andma ütlusi A Ki kohta, mida ta teha ei saanud. Taolise ettepaneku tegi prokuratuur ka 2 kuud peale A Ki surma, mis ületas tema jaoks eetilise piiri. Teda hoiti 133 päeva vangistuses koos maksimaalsete piirangutega, et teda töödelda, kuid ta ei murdunud. Tema ei ole tunnistajaid mõjutanud, kuid seda on teinud prokuratuur ja KAPO. Nt M R valetas, kirjeldades, et kaitsjate küsitud lepingute tegemiseks kulub kuid ning ka M J, kellel olid mäluprobleemid. Tema kui juht delegeeris võimalikult palju ja talle oli oluline, et kõik asjasse puutuvad isikud on lepingud enne allkirjastamist kooskõlastanud. Tal on hea meel, et T on Tallinna Sadama klient, sest T poolt saadav tulu oli Tallinn Sadama tulust 20%, täna 1/3 ja soodustusi tehti mitte juhatuse initsiatiivil vaid nõukogu ja omaniku suunistel. Sildumise tasudega seoses oli oluline ametiühingu roll ja kokkulepped nt 13 palga maksmiseks jm soodustused, mis tuli kontrolli alla saada. Ta on saanud ER ajal soetatud vagunite pealt kuni
5. aastani 25% projekti tulust, mis laekub sularahas. Seda selgitasid A L ja H H ka kohtus. Täna tegeleb ta ettevõtte M osanikuna just vagunite rentimisega. Tallinna Sadam käekäik läheb tänaseni korda ja soetatud praamid tõid nt 2022 aastal 8 miljonit eurot kasumit, riigile hoiti kokku 60 miljonit eurot 10 aasta jooksul (K 53 lk 189, 205- 211).
6. M P viitas, et kriminaalmenetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega, see on mõjunud vaimselt ja füüsiliselt kurnavalt, on pärssinud tööelus osalemist, tema enda ja lähedaste elukorraldus on olnud tugevalt häiritud. Õigusabi kulude katteks on ta pidanud võtma laene. Tema vastu ei ole ükski tunnistaja ütlusi andnud ning tema kohta ei ole prokurörid küsimusi esitanud, süüdistuskõnes prokurörid teda ei maininud. On enda tööd teinud ausalt ja kohusetundlikult, lähtudes AS-i Tallinna Sadam huvidest, ei ole altkäemaksu küsinud ega võtnud. Palub ennast õigeks mõista (K 53 lk 189-189 pö).
7. E S viitab, et temale ja HTG I AS-le on arusaamatu, miks neid süüdistatakse. E S kirjeldab lepingute muutmise asjaolusid seoses T ja konkureerivate laevaliinide suhetega ning sellest tingitud vajadusega territooriumite ja ruumide järgi, mis tingisid lepingute muutmise vajadused. Lepingute ja lisade tähtajatuks muutmise nõue tuli Tallinna Sadamalt, et neil oleks mugav lepinguid lõpetada. Sildumise teenusega seoses selgitab, et HTG I omandamise ajal 31 tekkiski mõte ise teenust osutada, seoses kaimadruste vähese tööajaga. 75% määra juures jäi Tallinna Sadamal kasum 25%, sealjuures laevafirmade enda kasum jäi 5% juurde. Tallinna Sadama pakutud sildumise teenuse leping oli kooskõlastatud kõigi Tallinna Sadama juristide ja vastutavate töötajatega. L V tagas hädaolukorra jaoks alati sadama poolt teenuse osutamise, tasaarvestused olid fikseeritud lepingutes, Vanasadamas hoiti valmisolekut akvatooriumi reostuse ja hoolduse garanteerimiseks. Väide, et HTG I AS ja B I OÜ juhatuse liikmete vahel olid usalduslikud suhted, ei vasta tõele ega ole tõendatud. Ü K pidanuks vajadusel sildumise lepingut muutma, kui puudus vajadus akvatooriumi hooldus välja jätta, sel juhul saanuks ka HTG I B Iiga lepingu lõpetada. Tsiviilhagile vaidleb vastu, toob välja tunnistaja L V ütlused, et sadamale piisanuks ka kasumimarginaalist 15 -20%, KPMG teostas auditit iga-aastaselt. Toob välja hilisemad sildumise teenuse hanke määrad (2020- 2022 vastavalt 98%, 140%). 2009 kuni 2016 oli sildumise teenus sadamale kasumlik 25%. Tema ega teised HTG I AS esindajad ei ole andnud altkäemaksu, ei sularahas, varana, laenu, ülekandeid ega muul viisil sadama juhatuse liikmetele ega nende lähikondlastele. Kõik lepingud ja muudatused olid ettevalmistatud Tallinna Sadamas, kooskõlastatud spetsialistide ja juriidilise osakonna poolt, allkirjastatud juhatuse poolt. Lisaks oli temal HTG I AS nõukogu otsus ja volitus seda teha. Tema ei vastuta selle eest, kellele B I arveid tasub või tasumata jätab. Käesoleva protsessi tõttu on ta kaotanud usalduse, soliidse ameti ja sissetuleku vähenemine. 9 aastat on talunud piirangutega elu, tema kinnipidamine ja läbiotsimine olid traumeerivad, mõju on olnud tervisele ja psüühikale. E S palub ennast õigeks mõista ja tsiviilhagi tema osas läbi vaatamata jätta (K 53 lk 189 pö, 212- 217).
8. T P kirjeldab enda sUstamist KAPO ametnike poolt tema kinnipidamisasutusse paigutamise läbi, kuna ta keeldus ütluste andmisest. Kuni avalike menetlustoiminguteni oli tal laitmatu reputatsioon, kuid prokuratuur ja/või KAPO lekitasid ajakirjandusele andmeid kahtlustuste kohta. Kirjeldab, et on kohtunud prokurör Feldmanisega, kinnitades, et temal puudub seos süüdistusega ning seda on kinnitanud prokurörile ka K ja Raad, ta on andnud kirjalikke vastuseid esitatud küsimustele, kuid menetlust lõpetatud ei ole. Kaitsja kaudu tehti ettepanek süüstavate ütluste korral kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteedi alusel, millest ta keeldus. Õigustavad tõendid on jäetud esitamata. Prokuratuur ei soovinud üle kuulata olulisi tunnistajaid nagu M S, N S, T seonduvaid tunnistajaid. Süüdistuskõne tema osas ei põhine tõenditel, modus operandi on väljamõeldis. Karistusi küsitakse ühtemoodi, arvestamata episoodide ja annuste erinevust. Palub menetluskulud hüvitada täies mahus, et see ei kujuneks varjatud karistuseks (K 53 lk 189 pö, 200-204).
9. ÜR toetab enda kaitsja seisukohti, ta ei tunnista ennast süüdi ja palub õigeks mõistmist (K 53 lk 24 pö).
10. T P ei nõustu esitatud süüdistuse ega tsiviilhagiga, leiab, et menetlus on kestnud ebamõistlikult pika aja. Teabehanke menetlusega seoses heidab ta KAPO-le ette ennetava tegevuse puudumist, kuivõrd nn maaklerlepingute sõlmimise ajal jälitustegevus käis. A K ja AK ei täitnud avalikku ülesannet, viidates sealjuures toonase prokuröri Laura Feldmanise Ärilehes avaldatud arvamusele. T P märgib, et A Ki tervis ei pidanud vastu menetlusele ja sellele, et Tallinna sadam ei maksnud välja kohtuotsusega mõistetud töötasu. Leiab, et A Ki otsus Türgist laevad osta hoidis Tallinna Sadamale kokku 24 miljonit eurot ning praamiäri toob täna 1/3 kontserni kasumist. Prokuratuur on jätnud esitamata õigustavad tõendid, nt kohtumise helisalvestused tema ja T B vahel ning jättis esitamata e-kirju. Ebaõiguskokkuleppeid ei ole olemas. A K ei ole T Pilt ega B I OÜ-lt ja R-lt saanud raha, ei 32 sulas ega ülekandega ega pangakaarti kasutades ega läbi ATV-de, kaatri või kinnistu soetamise. Temal puudus teadmine väidetavate altkäemaksuandjate firmade lepingute sisust AS Tallinna Sadam. Veduri ja lao hind oli temale soodsam isiklikel põhjustel, tema üüris neid edasi turuhinnaga. Tsiviilhagi on põhjendamatu. Tema ja B I OÜ ei ole kahju tekitanud, ei tea lepingu muudatustest, ei ole osalend ebaõiguskokkuleppes. TS laevad OÜ ei ole kahju saanud, sest sai soodsaimad praamid, praamidega teenitav kasum on 3 korda suurem kui
11. aastal plaaniti ja tänu A Kile hoidis TS laevad kokku vähemalt 24 miljonit eurot. Prokuratuur on rikkunud süütuse presumptsiooni, kajastades artiklites kindlas kõneviisis, et anti ja võeti altkäemaksu. Türgi episood on menetlusest eraldatud, kuidas saab seda käsitleda. Prokuratuuri küsitud karistus on kui infooperatsioon ja irdub reaalsusest, kuid tekitas suure paanika lähedaste seas. T P leiab, et KAPO ja prokuratuur on hirmutanud karistustega enda eesmärkide saavutamiseks. Protsess on mõjutanud isiklikku tööelu ja B I OÜ-d negatiivselt. Tänaseks täiskasvanuks saanud lapsed on poole oma elust pidanud taluma isa kohtuskäimisega seotud küsimusi ja vajad seetõttu psühholoogilist tuge (K 53 lk 190, 192199).
12. JP taotleb enda õigeks mõistmist, ta ei ole kunagi kellelegi altkäemaksu ei lubanud ega andnud. Tema ei ole isiklikku kasu saanud ühestki süüdistuses nimetatud tehingust. R ei vajanud seda tehingut. Tal puudus alus kahelda B aususes. Laevatehase juhtkond langetas ühiselt otsused, tema ei ole üksi otsuseid langetanud. A W allkirjast nii maakler- kui laevaehituslepingud. Tema töö kohta laevatehases ei ole talt küsitud, stsenaarium oli ette valmis. R on juba üle 60 aasta tegutsenud ega ole enne korruptsioonisüüdistust saanud. Prokuratuur mürgitas 10 aastat tema elust (K 53 lk 23 pö- 24 pö). 1.
13. Kohtukoosseis
15. septembril 2017 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti koos tsiviilhagiga Harju Maakohtule ning esialgu määrati asi kohtunik Julia Vernikova menetlusse.
16. jaanuaril 2019 määrati kriminaalasi Harju Maakohtu esimehe poolt ümber kohtunik Julia Vernikova menetlusest kohtunik Kristina Väliste menetlusse.
18. maist 2019 alates kuulusid kohtukoosseisu eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Peeter Kaasik.
19. mail 2019 kaasati kohtuasja kohtulikule arutamisele varurahvakohtunik A Hunt.
20. juunil 2022 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik A Hundi menetlusest.
21. aprillil 2023 vabastas Harju Maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjon Peeter Kaasiku ametist.
23. aprillil 2023 alustas kohus, koosseisus eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv, asja arutamist algusest peale.
24. aprillil 2023 kaasas kohus varurahvakohtunikud Malle Hipponen ja Peep Veermets.
25. märtsil 2023 jättis kohtukoosseis AK kaitsja Andri Rohtla taotluse kohtukoosseisu (eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunik Vladimir Simagin) taandamiseks rahuldamata (K39 lk 13-16).
26. mail 2023 kõrvaldas kohus varurahvakohtunik Peep Veermetsa menetlusest (K42 lk 161-162).
27. T Pi kaitsja on kaitsekõnes leidnud, et praegune kohtukoosseis tulnuks vahetada välja tervenisti. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale, et kooskõlas

§ 18moodustatud kohtukoosseis arutaks kriminaalasja algusest lõpuni.

Praegune koosseis on näinud kõiki prokuratuuri tõendeid, millest tulenevalt on rikutud kahe toimiku süsteemi eesmärke. 33

1. AK kaitsjate kohtukõne p-s 62 on väide, et pärast rahvakohtuniku tervislikel põhjustel menetlusest väljaastumist polnud kohtukoosseis enam asja arutamiseks sobiv. Konkreetset taotlust või seisukohta sellele ei järgne. Samas on kohus
2. märtsil 2023 AK kaitsjate taotluse kohtukoosseisu taandamiseks jätnud rahuldamata.
3. Kohus jääb
4. märtsil 2023 kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde. Eesistuja Kristina Väliste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin on erapooletud.

258 lg 3, 341, 3411 ja 3431 sätetatust saab teha ilmse järelduse, et sama kohtukoosseis saab sama asja uuesti arutada, sh olukorras, kus ollakse tutvunud osaliselt tõenditega. Seega kohtueesistuja ja rahvakohtunik Vladimir Simagini jätkamine kohtukoosseisus on kooskõlas seaduse ja senise kohtupraktikaga ning puuduvad

§ 49

lg-s 6 sätestatud taandamise alused, mistõttu on asja arutav kohtukoosseis seaduslik ja pädev asja arutama.

2. veebruaril 2024 siirdus kohus nõupidamistuppa kohtulahendi koostamiseks koosseisus eesistuja Kristina Väliste, rahvakohtunikud Vladimir Simagin ja Anne Kaarjärv ja hääleõiguseta varurahvakohtunik Malle Hipponen.
3. SÜÜDISTUS
4. Süüdistuse tervikteksti asub lisas nr
5. 2.
6. Etteheited süüdistusele, süüdistusaktile, süüdistuskõnele
7. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et süüdistus on laialivalguv ja ebakonkreetne. Süüdistusest ei ole võimalik aru saada, millist tegevust konkreetsele süüdistavale etteheidetakse (mis on eelnev eluline kirjeldus ja mis on süüdistav osa kirjeldusest, nt lepingute ja muudatuste puhul). Prokuratuur ei ole sisutanud, milliseid tegusid loetakse seadusega lubatuteks ja milliseid keelatud tegudeks. Ei selgu üheselt, mis ajal ja kohas on tegu toimepandud, mis on ebaõiguskokkulepete sisu ja mis põhjustel on teod õigusvastased. Pole kirjeldatud, milles seisnes tehingute näilikkus või tühisus. Rahapesu episoodides ei ole võimalik vahet teha, millist osa peetakse eelkuriteoks ja millisest teokirjeldusest algab rahapesu süüdistus. Süüdistuses ei ole väljatoodud grupis etteheidetud süüdistuses igaühe teopanust ning süüdistusakt ei vasta

§-s 154 sätestatud nõuetele.

1. Kaitsjate etteheidete kohaselt ei ole prokuratuur süüdistuskõnes suurt osa süüdistuses märgitud momente välja toonud, ei ole võimalik leida õigeid ja asjakohaseid tõendeid, kuna puuduvad viited. Praktiliselt täielikult on käsitlemata K OÜ-ga seotud episood, millest kaitsjad järeldavad, et prokuratuur ei käsitle faktiliselt K OÜ-ga seonduvat enam kuriteona või süüdistuskõne menetlusõiguslikust mõttest tulenevalt ei loe prokuratuur seda episoodi tõendatuks. Sellest tulenevalt tuleb K OÜ episoodis süüdistatavad õigeks mõista. Süüdistuskõnes ei ole ka põhjendatud, milles seisneb AS-ilt D saadud vahendite kuritegelik päritolu ehk mis on eelkuritegu. Seega tuleb lugeda, et prokuratuur on süüdistusest loobunud.
2. Kohus ei käsitle süüdistusaktile tehtud etteheiteid, kuivõrd süüdistusaktile hinnangu andmine ei kuulu iseseisvalt

§ 306toimingute hulka.

Samuti on eelmenetluses süüdistusakti etteheidetega seoses läbitud kolmeastmeline kaebemenetlus ning süüdistus ja süüdistusakt on loetud 18. aprilli 2018 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega

§ 154nõuetega kooskõlas olevaks (K 4 lk 77- 88).

Kohtuasja arutamine toimub sellest tulenevalt esitatud süüdistusakti järgi. 84. Kohus annab esitatud süüdistusele hinnangu

§ 306lg 1 p-des 1- 3 toodud alustel.

34 85.

§ 300

lg 1 kohaselt võivad pooled kohtuvaidlustes tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele ning seda on prokuratuur ka teinud. Seadus ei sea konkreetseid nõudmisi kohtuvaidluste kõnele. Kohus möönab, et prokuratuuri süüdistuskõne valdavalt ei sisalda viitamist ega käsitleta seal kõike asjasse puutuvat episoodide, isikute ega tõendatusse osas, samuti ei anta seisukohta konfiskeerimise, menetluskulude ega asitõendite kohta, mis tõepoolest ei lähe kokku väljakujunenud kohtupraktika hea tavaga. Prokuratuur on käesoleval juhul kõnes keskendunud teatud osadele ega ole kajastanud kõike süüdistuses märgitud episoode. Samas, on prokuratuur selgelt väljendanud kõne alguses, et kõik episoodid on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning on esitanud taotlused süüdistatavate süüdi mõistmiseks. Taoliselt ei ole prokuratuur väljendanud ei otse ega kaudselt ühegi episoodi osas süüdistusest loobumist

§ 301tähenduses.

Samuti ei saa süüdistuskõne käsitleda süüdistuse muutmisena, kuivõrd süüdistuse muutmiseks on reeglistik (

§ 268lg 1- 4) ning seda ei ole prokuratuur järginud.

Süüdistuskõnes väljendatu on prokuratuuri nägemus kohtuasjast. 86. Seega, asjaolud, et süüdistuskõnes puutuvad viited käsitletud tõenditele ning et prokuratuur ei ole kõiki episoode ega asjaolusid kõnes käsitlenud, ei ole iseenesest rikkumine. 87.

§ 268

lg 5 sätestatu kohaselt on süüdistus kohtu jaoks oluline eeskätt faktiliste asjaolude osas. Samas, prokuröri ega ka kaitsjate kõned kohtuvaidlustes ei ole kohtule siduvad ning

§ 3051

lg 2 kohaselt, sõltumata poolte väljatoodust, rajab kohus otsuse kõikidele uuritud tõenditele vastavalt enda siseveendumusele.

1. MÕISTLIK MENETLUSAEG 3.
2. Kaitsjate taotlused
3. Süüdistatava AK lepingulised kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla taotlesid kohtuvaidlustes mh alternatiivselt lõpetada AK suhtes kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, viidates ka varasemale
4. aprillil 2023 esitatud taotlusele, täiendades seda vahepealsete sündmustega.
5. Pärast
6. aprillil 2023 esitatud taotlust, mille kohus jättis rahuldamata, algas kohtulik arutamine sisuliselt algusest peale.
7. aprilli 2023 kohtuistungil alustati kohtuliku uurimisega,
8. mai 2023 kuni
9. september 2023 uuriti prokuratuuri tõendeid.
10. septembril 2023 hakkas ka kaitsjate ja tsiviilkostjate tõendite uurimine, mis lõppes
11. oktoobril
13. novembri 2023 kohtuistungil alustas kohus täiendavate tõendite taotluste lahendamist ja sellele järgevatel istungitel täiendavate tõendite uurimist. Kohus kuulutas kohtuliku uurimise lõppenuks
14. novembri 2023 istungil.
15. Kaitsjad leiavad, et

§ 2742eeldused menetluse lõpetamiseks on täidetud.

Esiteks ei ole kriminaalasja võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada. Käesolevas asjas algas menetlus

1. jaanuaril 2015, esimene menetlustoiming, millest süüdistatav teada sai, olid
2. augustil 2015 teostatud kinnipidamine ning läbiotsimised. Mõistliku menetlusaja kontekstis on tänase (
3. jaanuar 2024) seisuga kriminaalmenetlus kestnud kaheksa aastat ja viis kuud. Kaitsja leiab, viidates Riigikohtupraktikale, et kohus ei pea vaid lahendama küsimust, kas mõistlik menetlusaeg on praeguseks hetkeks möödunud, vaid prognoosides realistlikult menetluse edasist kulgu, kas mõistliku menetlusajaga on võimalik jõuda jõustunud kohtuotsuseni. Kaitsjad leiavad, et jõustunud kohtuotsuseni jõudmine võtab veel aastaid. 35
4. Kaitsjad möönavad, et tegemist on keskmisest keerukama kohtuasjaga, mistõttu on ka mõistlik menetlusaeg keskmisest pikem. Kaitsjad viitavad Riigikohtupraktikale nö maadevahetuse kohtuasjale, milles leiti, et 6 aastat 8 kuud ja 21 päeva kestnud menetlus rikkus süüdistatava õigust mõistlikule menetlusajale olulisel määral. Õiguskirjanduses on selgitatud, et EIK reeglina näeb üle viie aasta kestnud menetluses endast mõistliku menetlusaja kui põhiõiguse rikkumist. Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult kaua ning kestab veel eelduslikult mitu aastat, sobib ainult ühe abinõuna AK rikkumise heastamiseks kriminaalmenetluse lõpetamine, millega on AK nõus.
5. Kaitsjad leiavad, et tegemist ei ole sellist laadi kuriteoga, mis kujutab endast riigile fundamentaalset ohtu ja kahjustab riigi usaldusväärsust, mistõttu oleks välistatud kriminaalmenetluse lõpetamise mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. AK oli etteheidetava perioodi ajal erasektori äriühingu juhatuse liige, mis tegutses erasektori printsiipidele ja tavadele vastavalt. AK peamine tööülesanne oli juhtida võimalikult edukalt äriühingu igapäevast tööd ning tegutseda vastavalt ühingu nõukogu juhistele. Isegi, kui eeldada süüdistuste õigsust, on tegemist erasektoris toimunud lepingupartnerite eelistamisega, mis ei ohusta kuidagi Eesti Vabariiki ega õõnesta selle usaldusväärsust. Seega ei ole kuritegu võrreldav olukorraga, mis pärssis Riigikohtul lõpetamast kriminaalmenetlust (3-1-1-14-14).
6. Käesolevas menetluses on menetlusaeg juba üle aasta pikem Riigikohtus kaalutust, kuid menetlus käib jätkuvalt alles maakohtus. Nagu eelnevalt mainitud, siis ka kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt kestab menetlus veel vähemalt mitu aastat. Järelikult on AK õigusi oluliselt suuremal määral rikutud ning neid on võimalus ka oluliselt laialdasemalt tulevikus rikkuda. Arvestades, et menetlus on juba kestnud ebamõistlikult kaua ning kestab veel vähemalt kolm aastat, on heastamisega ootamine kuni jõustunud kohtuotsuseni süüdistatava õiguste tahtlik rikkumine.
7. Süüdistatava E Se kaitsja riigi õigusabi korras Anu Toomemägi-Kivistik taotles mh alternatiivina

§ 27421g 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist.

Kaitsja leiab, et antud juhul on mõistlik aeg menetlemiseks möödunud. Kui see nii pole, siis lõpplahendi jõustumise ajaks on see ilmselt ikka möödunud. Kriminaalmenetlus on E Se jaoks kulgenud alates

1. augustist 2015 (s.o ajast, mil isik kahtlustatavana kinni peeti) s.o kohtuvaidluste alustamise päeva seisuga kohe 8 aastat ja 5 kuud. Ei ole veel teada, millal jõutakse lõpliku lahendini, arvestades eesseisvaid kohtuastmeid ja asja mahukust, saab see kesta kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt ilmselt siiski rohkem, kui 10 aastat. E Se või tema kaitsja ei ole venitanud kohtumenetlust. Ei E S ega ka tema kaitsja ei ole saanud antud asjas kuidagi mõjutada perioodil
2. septembrist 2017 kuni
3. jaanuarini 2019 esinenud viivitust süüdistusakti kohtusse jõudmisest kuni kohtumenetluse algatamiseni (s.o 1 aasta ja 3 kuud) või eelmenetluse viivitust
4. septembrist 2017 kuni
5. maini 2019 (s.o 1 aasta ja 7 kuud), perioodil
6. jaanuarist 2019 kuni
7. veebruarini 2019 esinenud viivitust kriminaalasjas andmisest uue kohtuniku menetlusse (s.o 1 kuu), perioodil
8. veebruarist 2019 kuni
9. maini 2019 esinenud viivitust seoses kannatanupoolse kemplemisega kaitsjate poolt taotletud tõendite välja andmise viivitamisega seotult (s.o 3 kuud), seoses kohtu enda töökorraldusega perioodil alates
10. augustist 2019 kiirmenetluse valvete, kohtunike haigestumiste ja tõlgi puudumise tõttu (ca 2 kuud), perioodil alates
11. märts 2020 istungite ära jäämine eriolukorrast tingituna ning samuti rohkem süüdistatav A Ki terviseseisundiga seotult ning sellele omakorda lisanduva rahvakohtunike haigestumisega (kokku rohkem kui 4 kuud). E Se süüdistus hõlmas vaid altkäemaksu temaatikat, olnuks võrreldes muude süüdistuse mahtudega 36 võimalik asi arutamiseks eraldada E Se osas (

§ 216

lg 4 alusel) mõistliku menetlusaja kriteeriumit silmas pidades juba varem, kuid seda tehtud ei ole. Menetletava kuriteo raskus ning kriminaalasja keerukus ja maht ei õigusta E Se suhtes käesolevaks ajaks juba ca 8 aastat ja 5 kuud kestnud kriminaalmenetlust ja seda olukorras, kus lõpliku lahendini jõudmine ei pruugi ilmselt isegi 10 aasta jooksul aset leida.

1. Süüdistatava M P kaitsja Rein Laid taotleb alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. M P kriminaalasja lahendamise mõistlik menetlusaeg on möödunud, edasine menetlemine ainult süvendab süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksu. Prokuratuur alustas kriminaalasja nr 15700000018 menetlust
2. jaanuaril 2015 Tallinna Sadam AS-i endiste juhatuse liikmete AK ja A Ki poolt altkäemaksu (KarS § 294) ning neile altkäemaksu andnud (KarS § 298) isikute tegevuse uurimiseks. Süüdistavava M P osas viidi läbi esimesed menetlustoimingud 01.veebruaril 2016, mil süüdistatav kuulati tunnistajana üle Kaitsepolitseiametis ning
3. mail 2016, mil süüdistatav peeti kinni kahtlustatavana ja teostati tema elukohas ja töökohas läbiotsimine. Süüdistatava tunnistajana ülekuulamine
4. veebruaril 2016 mõjutas süüdistatava olukorda oluliselt, kuivõrd süüdistatav sai juba ülekuulamisel aru, et ta on uurimisasutuse hinnangul kriminaalasjaga seotud. M P kahtlustatavana kinnipidamise kuupäevast, s.o
5. maist 2016 tuleb lugeda mõistliku menetlusaja kulgemist, mis on praeguseks (kõnes 2025 jaanuar) juba peaaegu 9 aastat (8 aastat ja 8 kuud). Kohtu hinnangul on eelnimetatud ja järgneva 2025 aastaarvu all mõeldud ilmselgelt
7. Kaitsja hinnangul on eeluurimisele kulunud aeg aastatel 2016 kuni 2017 ebamõistlikult pikk, sest kohtueelsest kriminaalasja toimikust ei nähtu asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtueelse menetluse kiiremat lõpuleviimist. Kriminaalasja kohtumenetlus esimese astme kohtus on aga 2024 aasta jaanuari kuuks kestnud kokku rohkem kui 8 aastat ja 8 kuud ning vähemalt enne 9 aasta möödumist ei ole võimalik jõuda lahendini. Tegemist on küllaltki väikese mahukusega kriminaalasjaga. Süüdistatavale heidetakse ette ühte tegu ühe kuriteokoosseisu alusel, tal puudub kokkupuude teiste menetlusosaliste episoodidega. Süüdistatava suhtes ei ole tehtud ka jälitustoiminguid.
8. Prokuratuurile, st riigile, saab ette heita menetluslike võimaluste kasutamata jätmist kriminaalasjade eraldamiseks või taotluse esitamata jätmist süüdistatava M P süüdistuse eraldi menetlemiseks (

§ 269lg 3), et tagada süüdistatava süüküsimuse läbivaatamiseks mõistlik menetlusaeg.

M P on osalenud erinevates menetlustoimingutes ja käinud kohtuistungitel pea viimased 8 aastat ning peaks seda jätkama ka eeldatavalt eesseisvate apellatsiooni ja kassatsioonimenetluste tõttu. Seega ei lõppe kohtumenetlus ilmselt ka

1. aastal.
2. M Ple ei saa ette heita süüdistusakti tagastamisega seotud vaidlusi, kannatanu Tallinna Sadam AS poolt materjalide väljastamisega viivitamist, menetleja muutumist kohtumenetluses, COVID-19-ga seotud haigestumisi ega kriminaalasjade eraldamata jätmist.
3. M P ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud ega seda muul viisil takistanud. M Ple süüksarvatavate kuritegude osas on avalik huvi ajaga kindlasti vähenenud. M P ei ole ennast süüdi tunnistanud, süüdistatav on rohkem kui 7 aastat osalenud korrektselt menetlustoimingutel ning kohtuistungitel, mis on juba ainuüksi menetluse pikkuse tõttu süüdistatava jaoks mitte ainult ebamõistlikult koormav, vaid ka vaimselt ja füüsiliselt kurnav. 37 M P ja tema lähedaste elukorraldus on olnud pea 8 aastat tugevalt häiritud ja see häiritus jätkub.
4. Süüdistatava T P lepinguline kaitsja Erki Kergandberg taotles alternatiivselt lõpetada mh KarS § 4024 lg 1 alusel kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumisega. Mõistliku menetlusaja nõue tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklile 6 ning põhiseaduse §-le 14, mille kohaselt on isikul õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Süüdistatav T P on käesolevaks hetkeks oodanud oma süüküsimuse lahendamist vähemalt alates
5. augustist 2015 (s.o aeg, mil isik kahtlustatavana kinni peeti). Seega on käesolevaks ajaks (
6. jaanuar 2024) kriminaalmenetlus T Pt aktiivselt koormanud kokku 8 aastat, 5 kuud ja 5 päeva. Kaitsja hinnangul ei ole käesolev kriminaalasi ülemäära keerukas, vaatamata sellele, et käesolevas asjas on mitu süüdistatavat, mitukümmend tunnistajat ja menetletakse altkäemaksukuritegu. Algselt süüdistati 12 isikut, kuid käesolevaks ajaks on jäänud alles 7 süüdistatavat, kriminaaltoimikute maht on 77 köidet (millele lisanduvad lisamaterjalid) ning praeguseks on kogunetud ca 150-ks istungiks, peetud on 98 istungit 5 aasta ja 5 kuu jooksul. Maakohtumenetluses on ainuüksi kohtu alla andmisest (
7. oktoober 2017) möödunud juba enam kui kuus aastat. Võrreldes kahe teise olemuslikult sarnase menetlusega, nn maadevahetuse kriminaalasjaga (RK 3-1-1-14-14) ja nn Savisaare kriminaalasjaga (RK 1-16-10503), kestab käesolev menetlus ainuüksi maakohtu tasandil enam kui 5 aastat kauem. T P kriminaalasi on kestnud märgatavalt kauem ka võrdluses korruptsioonikuritegude kohtumenetluste keskmise kestusega. Alates kaitsealuse T P kohtu alla andmisest kuni kohtuvaidluste alguseni on menetlus kestnud 2280 päeva. Seega on ainuüksi maakohtu menetluses keskmine kohtumenetluse aeg ületatud (2280/252) 9 korda. Arvestades juurde pool aastat kohtuotsuse kirjutamiseks ja kaks aastat võimalikuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluseks, kulub tõenäoliselt ((2280+912)/252) üle 12 korra rohkem aega võrreldes keskmise menetlusega.
8. Kohtumenetluse viivitused on põhjustatud asjaoludest, mis ei ole omistatavad süüdistatavale, vaid riigile. Menetluse viibimise on tinginud