← Eesti

2-23-14912/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-14912 Tsiviilasi A.P maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pankrotim

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded – puuduvad.

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud.

§ 146

lg 1 p 3 (massikohustused) – 72,66 eurot; riigilõiv tsiviilasjas 2-24-7561 – 70,00 eurot; panga teenustasud ülekannete (jaotised) tegemisel – 2,66 eurot.

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati välja Fi

MS § 45 lõike 2 alusel. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna PankrS § 65 lg 11 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluse ajal ei teki pankrotivara. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: II järgu võlausaldajatele teostatakse väljamaksed kokku summas 12 603,04 eurot alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

  1. PlusPlus Capital AS (rk 11919806)
  2. Tunnustatud nõue (EUR) Jaotis, % Väljamakse (EUR) 6 164,79 28,6522 3 844,48 17,868 1 491,43 6,9317 873,60 5 537,53 25,7368 3 243,61 2 055,97 9,556 1 204,34 2 421,76 11,2556 1 418,54 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal
  3. Moneyzen OÜ (rk 12541882)
  4. Revensen OÜ (rk 16625699)
  5. Bondora AS (rk 11483929)
  6. ESTO AS (rk 14180709) 3 611,04 2 251,90 Jaotised makstakse välja pärast seda, kui kohus on lõpparuande kinnitanud. Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 8 912,92 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlau T J S saldaj u a a a nimi n o a ja n t m isiku- u i a või s s t regist t , a rikoo a n 3 d PlusP lus Capit al AS (rk 11919 806) TF Bank AB (publ. ) Eesti filiaal t %õ u u d e ( n E õ U u R e ) ( E U R ) 6 1 6 4 , 7 9 3 8 4 4 , 4 8 2 2 8 5 , 5 6 5 3 2 , 2 7 5 1 1 7 5 , 9 8 2 6 , 8 5 8 1 Mone 6 6 yzen 1 4 , OÜ 7 9 9 (rk , 1 3 12541 , 1 8 882) 4 7 3 3 5 Reve 2 2 nsen 5 5 OÜ , 2 3 (rk 7 9 7 16625 3 3 , 699) 6 , 5 8 9 3 2 Bond 2 9 8 ora , 5 AS 0 5 1 4 5 , (rk 5 6 11483 5 , 3 929) 6 9 7 2 1 1 ESTO 1 AS 4 , 0 (rk 2 2 0 14180 1 5 3 709) , 5 , 7 6 2 6 2 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Haldur esitas hagi P A vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks, rahalise hüvitise saamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse ja algatas 16.05.2024 kohtumenetluse tsiviilasjas 2-24-
  7. Menetlus lõppes 21.04.2025 kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt pankrotivarasse laekus rahaline hüvitis 8 000 eurot ja tagastati kinnisasi xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnisasja võõrandamisest laekus 9 350 eurot. Seega, pankrotivara tagasivõitmisest saadu moodustab 95% kogu pankrotivarast. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukuludeks oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Kompromissi kinnitamisel jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduri poolt tehtud kulutused on lisatud lõpparuandele. Lõpparuande kinnistamisel kuulub kinnitamisele halduritasu. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjus: A.P pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik oli teinud võimalikuks enda andmete kasutamise kolmandale isikule (oma pojale), kes kasutades võlgniku andmeid (ID-kaardi ja PIN-koodid) ning pangakontot võttis kiirlaene, kuid ei suutnud neid vaatamata esialgsetele lubadustele tagasi maksta. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Koos pankroti väljakuulutamisega algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, milline jätkub pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. 5 Tulenevalt eeltoodust kuulub A.P pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on laekunud 18 236,18 eurot. Haldur palub määrata tasu PankrS § 65 (l) lg 2 sätestatud ülemmääras, kokku summas 5 560,16 (sh käibemaks). Haldur taotleb tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri tasuks 5 560,16 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, OÜ Civilex arvelduskontole EE
  8. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 22.12.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise 6 menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 22.12.2023, tuleb menetlusega jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalause. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  2. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks 7 kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.