KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6076 Tsiviilasi L

) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 82

kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt on lapse 2

§ 95

kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

1. L Li sünnitõendilt nähtub, et hageja on sündinud xxx ning selle kohta on väljastatud sünni tõend nr xxx (tl 8). Sünni tõendile on kantud lapse emana hageja seaduslik esindaja E-A E, lapse isana on kantud A L. Ka rahvastikuregistrist nähtub lapse isana A L.
2. Kostja palub tuvastada, et laps põlvneb kostjast, A List.
3. Harju Maakohtu 31.10.2025 määruse alusel on läbi viidud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 19.11.2025 ekspertiisiakt nr xxx. Ekspertiisiaktist nähtub, et kostja A L saab 99,999999999% tõenäosusega olla L L’i bioloogiline isa.
4. Seega on kohus käesolevas menetluses DNA-ekspertiisiga tuvastanud, et L L põlvneb 99,999999999% tõenäosusega A List. Elatis
5. Perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 12. Kohus on eelnevast tulenevalt tuvastanud hageja põlvnemise kostjast. Seega on kostja hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

1. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).
2. Jaanuarist 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot. 15.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse 3

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. 16.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega, määratud suhtlemiskord puudub. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud sellekohasele väitele vastu vaielnud. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

17.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole

§ 101lg 7 kohaldamiseks alust.

18. Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 282,31 eurot (

§ 101

lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2025) + 59,43 eurot (

§ 101

lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2025) – 40 eurot (

§ 101lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest).

Seega on hagejale alates 21.04.2025 väljamõistetav miinimumelatis summas 301,74 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2026. 19.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summa E-A E arvelduskontole nr xxx iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest, selgitusega „elatis“. Tsiviilasja hind

1. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2, § 132 lg-st 1 (kostja põlvnemise tuvastamise nõue) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6215,66 eurot (3 500 + 9x301,74). Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
3. Põlvnemisega seotud kulu jättis kohus 31.10.2025 määrusega kostja kanda. Kostja on tasunud ekspertiisikulud 140 eurot. Kostja on tõendina esitanud maksekorralduse (dtl 34). Elatishagiga seotud menetluskulu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4