sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (25.07.2034) ja tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest summas 1729,71 eurot. Kostja vastuväited
) § 96 ja
p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda vanematelt ülalpidamist saama.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
§-iga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise
sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (25.07.2034) ja tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest summas 1729,71 eurot.
lg-te 1-2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on esile toonud 14.05.2025 menetlusdokumendis, et hageja keskmised kulud kalendrikuus on 600 eurot, millesse ei ole arvestatud elamis- ja toidukulud. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 300 eurot, transport 70 eurot, tervishoiule 50 eurot (sh xxx ravimid), hügieenitarvetele 20 eurot, riided 100 eurot, arendavad mänguasjad ja õpikud 50 eurot, treeningutele 130 eurot (jalgpall 65 eurot, kuhu lisandub turniiriosalushind 10-20 eurot kordkeskmiselt 1-2 korda kuu jooksul), MMA 45 eurot, suvised laagrid 600 eurot (välja on toodud selle aasta laagrite maksumus, kuid laps on käinud laagrites alates 5. eluaastast igal suvel), kooliga seonduvad kulutused (kingitused õpetajatele, koolivorm, söök, ekskursioonid ja aasta jooksul vajaminevad materjalid) keskmiselt 40 eurot kuus ja sidekulud 14,17 eurot. Lisanduvad muud ettenägematud kulud nagu sõprade ja koolikaaslaste sünnipäevad, kinos käimised, teatrid ja muud ajaviitmise võimalused, millega on laps harjunud. 5 24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja on igakuiste kogukuludena märkinud 600 eurot, kuid vastav summa ei ole kooskõlas igakuiste kulude nimekirjas märgituga. Kohtule jääb ebaselgeks muuhulgas kulu selgitusega MMA 45 eurot. Kohus selgitas, et lapse kogukulude summa peab olema kulude liitmise tulemusel kontrollitav. Samuti peavad kulud olema korrelatsioonis taotletava elatisega. Hagejal tuli igakuiste kulude nimekirjas märgitud kulusid täpsustada. 14.10.2025 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha, kuid jättis eeltoodud kohtunõude täitmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja nõue on antud juhul esitatud
Seega ei ole alaealise lapse kulude suurust vaja tõendada. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab hageja seadusliku esindaja üüritud, liisitud või hageja seaduslikule esindajale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib hageja seaduslik esindaja olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab hageja seaduslik esindaja ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja on kasvueas laps. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Lisaks tarvitab hageja käesoleval juhul XXX ravimeid. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused hageja huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud osaliselt. Eeltoodud kulude hulka on arvestatud ka kulud koolikohustuse täitmiseks, meelelahutusele ja muud jooksvad kulud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud selgitusi MMA 45 eurot osas, siis kohus eeltoodud kulu vajalikuks ega põhjendatuks ei loe. Kohus loeb hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1474,17 eurot kuus (100 + 300 + 70 + 50 + 20 + 100 + 50 + 130 + 600 + 40 + 14,17) (
Antud juhul väidab kostja, et esineb alus
lg 6 kohaldamiseks, kuna laps viibib isa juures aasta jooksul vähemalt 7 päeva kuus. Oluline ei ole seejuures mitte konkreetselt igakuine (juuni jne) isa juures viibimine, vaid aasta jooksul arvestatud kuude keskmine tulemus. Kohus selgitab, et vanavanemate juures viibitud aeg ei ole arvestatav vanema juures viibimise ajana. 24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et pooltel tuleb kohtu ette tuua selged andmed, millal (kuupäevaliselt) on laps isa juures viimase aasta jooksul viibinud. Hageja selgitas 14.10.2025 menetlusdokumendis, et laps viibib isa juures 5-6 ööpäeva kuus, sageli vähem. Nüüd peale kohtu poole pöördumist keeldub isa last enda hoolde võtmast, nagu ta väga soovis ja lihtsalt eirab lapse kõnesid ja tühistab kohtumisi (dtl 564-565). Koolivaheaegadel veedab laps enamasti aega vanaema juures, mitte isa juures, mistõttu ei saa seda aega arvestada isapoolse ülalpidamisena. Kostja jättis kohtunõude täitmata. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust
19.2. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. 6 Kohus selgitab, et
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Rahvastikuregistri andmetel on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel lisaks hagejale veel 2 alaealist last (xxx, sünd xxx ja xxx, sünd xxx). Seega maksab riik alates 10.07.2025 hageja seaduslikule esindajale lasterikka pere toetust 450 eurot kuus (dtl 215). Nii lasterikka pere toetuse kui ka lapsele makstava lapsetoetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada. 19.
lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt
Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13). 7 Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagi kohaselt on hageja seadusliku esindaja sissetulek netos orienteeruvalt 1300 eurot ja lastetoetus 2 x 80 eurot. 18.08.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate varalise seisundi hindamiseks. 24.09.2025 kohtunõudega määras kohus pooltele tähtaja eeltoodud päringute vastustele seisukoha esitamiseks. Lisaks tuli pooltel kohtule selgitada kõiki hageja vanemate pangakontodele tehtud sularaha sissemakseid ja laekumisi kolmandatelt isikutelt (milline summa/millal ja millisel eesmärgil kanne sooritati, LHV Pank). Kostjal tuli selgitada muuhulgas raha ülekandeid/laekumisi xxx-lt. Juhul, kui kostja soovib käesoleva tsiviilasja menetluses tugineda teise alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele, tuli kostjal selgelt kohtu ette tuua teise lapse igakuised kulud/ülalpidamise summa suurus ja andmed lapse teise vanema igakuiste sissetulekute ja kulude kohta. Lisaks tuli pooltel esitada kohtule tõendid hageja vanemate hariduse ja töökogemise kohta. Pooled kohtunõuet ei täitnud. Hageja seaduslikule esindajale registrisse kantud vara ei kuulu (dtl 164-167). Eesti Töötukassa andmekogu alusel ei ole hageja seaduslik esindaja olnud viimase kuue kuu jooksul töötuna arvel või pöördunud Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Isikule ei ole viimase kuue kuu jooksul tehtud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid (dtl 196-197). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja seadusliku esindaja tööandjaks xxx ja tema töötasu suuruseks kuus on keskmiselt 8965,60 eurot/6 kuud 1494,27 eurot (bruto). Lisaks on hageja seaduslikule esindajale tehtud Sotsiaalkindlustusameti poolt juunis 2025 väljamakse 423,60 eurot, millest on tulumaks 93,19 eurot maha arvestatud, ja juulis 2025 136,65 eurot, millest on tulumaks 30,06 eurot maha arvestatud ning Tervisekassa poolt märtsis 2025 väljamakse 141,74 eurot, millest on tulumaks 31,18 eurot maha arvestatud, ja aprillis 2025 118,12 eurot, millest on tulumaks 25,99 eurot maha arvestatud (dtl 161-163; dtl 509-510). Sotsiaalkindlustusameti andmetel on hageja seaduslikule esindajale makstud sotsiaal- ja peretoetusi viimase kuue kuu jooksul alljärgnevalt: peretoetused= 03.-06.2025 igakuine summa 160 eurot; 07.2025 summa 550,32 eurot; 08.2025 summa 710 eurot; lapsepuhkus= 06.2025 summa 330,41 eurot; sünnitoetus= 07.2025 summa 320 eurot ja ema vanemahüvitis= 07.2025 summa 106,59 eurot ja 08.2025 summa 755,22 eurot (dtl 214-215). Kohus ei arvesta peretoetusi hageja seadusliku esindaja sissetuleku hulka (täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1). xxx teatas, et hageja seaduslikul esindajal on xxx ees lepinguline kohustus igakuise maksega summas 214,39 eurot (dtl 530-531). xxx AS-i ja hageja seadusliku esindajal vahel on sõlmitud 04.01.2025 järelmaksu leping xxx. xxx AS-il on hageja seadusliku esindaja suhtes rahaline nõue summas 310,93 eurot (dtl 200201; dtl 202-206). Hageja seaduslik esindaja omab AS-is xxx arvelduskontosid nr XXX, xxx, xxx, xxx ja xxx (dtl 224-225). Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 352) sissetulekute suuruseks 271 eurot (arvelduskontot on kastutatud mai- kuni augustikuuni 2025, mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 135,50 eurot kuus) ja antud arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 370-378) sissetulekute suuruseks 3281,03 eurot (arvelduskontot on kastutatud maikuu lõpust kuni augustikuu keskpaigani 2025 s.o kokku 3 kuud ülekannete „Üritused-mikrokogunemine“ tegemiseks), mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 1096,68 eurot kuus) ja antud arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole. Hageja seaduslik esindaja eeltoodud ülekannete sisu selgitanud ei ole. Arvelduskontol nr xxx (dtl 380) puudusid tehingud perioodil 18.02.2025-18.08.2025 ja lõppsaldo on 0,01 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 390-394) sissetulekute suuruseks 3912,69 eurot (arvelduskontot on kastutatud aprilli- kuni augustikuuni 2025 s.o 5 kuud, mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 782,54 eurot kuus). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad hageja seaduslikule esindajale tehtud kolmandate isikute (näiteks xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx) ülekanded 8 vahemikus 1-226 eurot kogusummas 2159,19 eurot (1 + 226 + 60 + 60 + 226 + 10 + 5 + 35 + 70 + 35 + 28 + 8,19 + 42 + 18 + 18 + 18 + 18 + 13 + 30,50 + 12,50 + 30,50 + 12,50 + 12,50 + 13 + 13 + 13 + 13 + 13 + 14,50 + 12 + 110 + 110 + 92 + 22 + 23 + 135 + 21,50 + 3,50 + 10 + 11,50 + 11,5+ 11,5 + 1 + 11,50 + 8 + 10 + 8 + 13). Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud eeltoodud ülekandeid. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr XXX (dtl 469-504) sissetulekute suuruseks 39 860,30 eurot, mille saldo oli 18.08.2025 seisuga 8,20 eurot. Perioodil 18.02.202518.08.2025 oli hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt 36 447,76 eurot (välja arvatud laekumised Sotsiaalkindlustusametilt)/6 kuud= 6074,63 eurot. Arvelduskonto on hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ja sealt nähtuvad tasumised näiteks apteekides, mitmesugustes toidupoodides ja restoranides/kiirtoidukohtades, erinevates tanklates, xxx-ile, xxx-ile, hambaravile, xxx AS-ile, riidepoodides, kinos. Samuti nähtub sealt töötasu laekumine xxx. Lisaks on hageja seaduslik teinud broneeringu OÜ xxx kaudu summas 2966,06 eurot ja 5000 eurot ning käinud spaas (xxx xxx). Samuti on erinevad
sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on
Kohus märgib, et mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esile toonud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise väljamõistmiseks alla
§-is 101 sätestatud määra. Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei ole kostja töötuna arvel. Kohus on tuvastanud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Käesoleval ajal on hageja elukoht ema (s.o hageja seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut ülalpidamist hagejale antud juhul hageja seaduslik esindaja ja kostja, kes ei ela hagejaga koos, peab andma hagejale ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Seega järeldab kohus, et kostja on võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealisele hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta elatis üldse välja mõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad hagejale anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 22. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuva elatise 1729,71 eurot.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 10 Tagasiulatuva elatisenõude arvestuskäik on järgmine: 14.04.2024 kuni 30.04.2024 17 päeva eest 287,72 eurot/30 x 25 päeva= 163,04 eurot + 01.05.2024 kuni 31.03.2025 11 kuud x 287,72 eurot= 3164,92 eurot + aprill 2025 13 päeva eest 301,74 eurot/30 päeva x 13 päeva= 130,75 eurot, kokku 3458,71 eurot (163,04 + 3164,92 + 130,75) – 1729= 1729,71 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist arvestusega, et kostja kohustus on seadusjärgne miinimummäär. Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav- kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja ei ole menetluses esile toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuigi kohus seda kostjale 24.09.2025 kohtunõudes selgitas. Seega on perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest elatisevõlgnevus 1729,71 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 kuud x 301,74 eurot). Menetluskulude jaotus 26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.