← Eesti

2-25-17566/3

Obsah (8)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17566 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Hagiavalduse kohaselt lõikas kostja ketaslõikuriga hageja territooriumil 24.07.2025 kell 23:34 hagejale kuuluva tõkkepuupoomi katki ja demonteeris selle. Hagejal tekkis varaline kahju summas 703,04 eurot. Kohus tegi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kostjale kättesaadavaks 21.10.2025 läbi avaliku e-toimiku. Kohus saatis menetlusdokumendid korduvalt kostja e-posti aadressile xxx ja elukoha aadressile xxx. Kohus toimetas menetlusdokumendid kätte 17.12.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 31.12.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem kostja vastanud ei ole. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 eurot ja õigusabikulu 770 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud õigusabikuluna 770 euro (tunnihind 110 eurot) väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks hagiavalduse ettevalmistamisele, koostamisele ja kohtule esitamise kulu seitset tundi. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise ja kohtule esitamise kulu kokku viis tundi. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 550 (5x110) eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 795 (245+550) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 795 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.