Obsah (9)

§ 428§ 429§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 138§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-111718 Tsiviilasi

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagi osalisest nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus võtab hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse põhivõla 150 euro osas osalise loobumise tõttu. 15. Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Kostja on kohtule esitanud kirjaliku avalduse, millega võtab hageja nõude õigeks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

3

1. Kohus ei kontrollinud praeguses asjas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist alltoodud põhjustel. Riigikohus on selgitanud, et enne
2. märtsi 2016 ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli lepingueelse kohustuse rikkumisega, oli kahju hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendanuks see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivise, leppetrahvi, vara vähenemise) rahalist hüvitamist. Niisuguse kahju hüvitamise nõude sai krediidisaaja tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega (vt RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-13612, p 25) ja selle tulemusena sai krediidisaaja talle tekkinud kahju ulatuses vabaneda laenulepingust tuleneva nõude täitmisest (RKTKo 09.10.2025, 2-20-1490, p 20). Alates
3. juulist 2011 kehtinud VÕS § 4032 lg 3 ja alates
4. märtsist 2016 kuni praeguseni kehtiv VÕS § 4034 lg 9 näeb ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises. VÕS § 4034 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RKTKo 09.10.2025, 2-20-1490, p 25– 26). Hageja on viidanud, et krediitkaardileping sõlmiti 03.08.2012, s.o enne VÕS § 403 4 sätete jõustumist, mistõttu hageja leiab, et VÕS § 4034 lg 7 ei kohaldu. Kostja XXX kaart asendus 30.11.2022 XXX kaardiga, kuid krediidisumma (1000 eurot) ei muutunud. Seega ei pidanud hageja kostja krediidivõimelisust
5. aastal uuesti kontrollima. Hagejal oli kohustus vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida, kuid selle põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidilepingu (osalist) tühisust.
6. Kohus mõistab eelnevast tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 850 eurot, intressi 2,20 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 77,49 eurot (14,66+62,83) ja põhivõlgnevuse tasumata osalt viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.01.2026 kuni põhivõlgnevuse (850 eurot) tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 850 eurot. 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude ning hageja on hagist osaliselt loobunud osas, mille kostja on rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

1. Hageja 29.08.2025 hagiavaldusest ja 14.11.2025 menetlusdokumendist nähtuvalt nõuab hageja menetluskuludena tasutud riigilõivu 280 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma 4 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1 ja 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. 21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 280 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 5