TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-689 Otsuse kuupäev 20. veebruar 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

) § 106 lg 1 tähenduses. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (

§ 107lg 2).

Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (

§ 108lg 1 ja 2).

Läbiotsimised pärast pikaajalisi kokkusaamisi 08.10.2022, 26.01.2023 ja 22.04.2023

1. Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p
2. Läbiotsimise viis tuli määrata vastustajal, järgides kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
3. Kaebaja ei väida ja ei ole tõendanud, et ta oleks viivitamata pärast läbiotsimisi esitanud vastustajale nõude toimingu kirjalikuks põhjendamiseks. Vastustaja esitas põhjendused kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja kohtumenetluses. Kokkuvõtvalt on vastustaja põhjendused jagatavad kahte gruppi. Esiteks põhjendused, mis on seotud vangla julgeolekuga üldiselt: vastustajal on kohustus tagada vangla julgeolek, keelatud esemed on suureks ohuks vangla julgeolekule ning vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, pikaajaline kokkusaamine toimub järelevalveta ja kujutab endast head võimalust keelatud esemete üleandmiseks, muud läbiotsimise viisid ei taga keelatud esemete avastamist. Vastustaja viitab sellele, et toimus oluline praktika muutus (alates 01.08.2022 ei otsita lahtiriietumisega läbi alaealisi külastajaid ning alates 27.12.2022 ei otsita reeglina lahtiriietumisega läbi täisealisi külastajaid) ning põhiraskus keelatud esemete vanglasse toimetamise takistamisel langes kinnipeetava läbiotsimisele.
4. Teiseks põhjendas vastustaja läbiotsimise viisi sellega, et Tallinna Vanglas leiti korduvalt kaebaja juurest keelatud esemeid. Vastustaja esitas tõenditena järgmised vanglaametnike ettekanded. Kuupäev, koht, asjaolud 21.07.2018 kella 9 paiku Kamber 334 Kaebaja oli vahistatu Kaebajal oli kambrikaaslane 21.07.2018 kell 19.35 Kamber 334 Kaebaja oli vahistatu Kaebajal oli kambrikaaslane 06.03.2020 Sündmus dtl Kambrist võeti ära 1 lõhutud žiletitera, 2 57 liistunaela. Õhtuse loenduse ajal leitud ja ära võetud pudel 58 klimpjaks hapendatud valge vedelikuga. Kaebaja kambrist ülemise voodi pealt võeti ära 5 59 4 Kamber S5-09 Kaebaja oli vahistatu 10.05.2021 Kaebaja oli vahistatu 01.10.2021 Kaebaja oli vahistatu 30.10.2021 Kamber S5-09 Kaebaja oli vahistatu 07.01.2022 Kaebaja oli vahistatu 21.04.2022 Kaebaja oli vahistatu 08.08.2022 Kaebaja oli süüdimõistetu isevalmistatud täringut ja 1 isevalmistatud numbritemäng. Kaebajale saabunud kirjast võeti ära ajakirja 60 väljalõige. Kaebajale saabunud kirjast võeti ära kleeppildid. 61 Kaebaja kambrist tooli alt võeti ära 23 62 pudelikorki, mis olid keeratud 0,5 liitriste pudelite külge. Pudelid olid mõeldud treeningvahenditeks. Kaebajale saabunud kirjast võeti ära Tallinna 63 vangla 13.12.2021 saatmiskava. Kaebajale saabunud kirjast võeti ära kiletasku. 64 Kaebajale saabunud kirjast pornograafilise sisuga foto. võeti ära 65
5. VangS § 41 lg 2 ütleb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Vangistuse täideviimisel reeglite kehtestamise ja otsustuste tegemise võtmeküsimuseks on tasakaalu saavutamine julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste, vangistuse eesmärkide saavutamise ja kinnipeetava õiguste piiramise vahel. On tõsi, et julgeoleku tagamine on kõige lihtsam ja odavam olukorras, kus kinnipeetava õigused on piiratud võimalikult suures ulatuses. See ei pruugi aga samal ajal olla kooskõlas inimväärikuse põhimõttega, aidata kaasa õiguskuuleka käitumise omandamisele või olla kooskõlas põhimõttega, et kinnipeetaval on säilinud kõik õigused, mida ei ole vangistusseaduse või muude seadustega piiratud. Arusaam sellest, kus see tasakaalupunkt asub, on ajas muutuv. Hinnang sellele, millised tegevused, reeglid ja piirangud vangistuse täideviimisel on õiguspärased, on korduvalt muutunud ja muutub ka tulevikus nii õigusaktidega reguleeritud kui ka kaalutlus- või hindamisotsustel põhinevate tegevuste suhtes.
6. Reeglina või juhuvalimi alusel toimuvate kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimiste osas pärast pikaajalist kokkusaamist, töölt tagasi pöördumisel jms on kohtupraktikas praeguseni valdav arusaam, et see on kohane ja proportsionaalne abinõu vangla julgeoleku tagamiseks (vt näiteks kohtuasjad 3-17-1236, 3-20-519, 3-20-1641, jõustumata lahenditest Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2023.a otsus asjas 3-22-1384, Tallinna Halduskohtu 20.11.2024.a otsus asjas 3-24-1911). Lahendites, mis on tehtud seoses külastaja lahtiriietumisega läbiotsimisega enne pikaajalist kokkusaamist, on kohtud soovitanud vanglal külastajate asemel pöörata rohkem tähelepanu kinnipeetavate kontrollimisele (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsus asjas 3-21-161 p 13; Tallinna Halduskohtu 04.08.2023.a otsus asjas 3-22-1239 p 5.3; Tallinna Halduskohtu 12.08.2022.a otsus asjas 3-21-2616 p 34).
7. Kaebaja puhul sai vastustaja arvestada ka otsuse punktis 12 toodud asjaolusid. Nende kaal ei ole küll suur, kuid neil on siiski teatav mõju ja tähendus. Kõige tõsisemaks saab pidada juhtumit, kus kaebaja juurest leiti esemeid, mis võivad olla otseselt ohtlikud või mida saab kasutada sel viisil (kaebaja juurest leiti žileti tükk ja naelad). Samas tuleb arvestada ka seda, et juhtum toimus aastaid tagasi ja sarnased juhtumid ei ole 5 hiljem kordunud. Muid kaebajalt ära võetud esemeid ei saa pidada otseselt ohtlikeks. Esemete saatmine kaebajale kirjaga ja nende olemasolu kaebaja kambris nähtavas kohas ei ühti ohuga, mida vastustaja soovis ära hoida läbiotsimise teel ehk ohuga, et kaebaja peidab ohtlikke esemeid oma riietuses või kehal. Kambris olnud keelatud esemed ei olnud peidetud või varjatud, samuti ei nähtu ettekannetest, et need oleksid olnud vanglasse sisse toodud. Kirjade kontrollimine ja nendest keelatud esemete äravõtmine on üldiselt teada. Kirjast keelatud eseme leidmisest ei saa järeldada, et kaebaja soovis keelatud eset salaja vanglasse toimetada. Eelkõige saab asjaoludele omistada tähenduse, et kaebajal on regulaarselt raskusi sellega, et kinni pidada keelatud esemete kohta kehtestatud reeglitest, ning ka kaebajaga kirjavahetuses olevad isikud on selles osas eksinud. See suurendab riski, et pikaajalisel kokkusaamisel võib toimuda keelatud eseme kaebajale üleandmine.
8. Otsuse punktis 13-15 toodut kogumis arvestades ei saa kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisi pärast pikaajalisi kokkusaamisi pidada õigusvastasteks. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegevus, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste käsitlemiseks enam vajadust ei ole. Läbiotsimised pärast väljaviimisi 04.11.2022, 13.12.2022, 08.11.2023 ja 09.11.2023
9. Õiguslik alus nendeks läbiotsimisteks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p
10. Läbiotsimise viis tuli määrata vastustajal, järgides kaalutlusõiguse piire ning võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kohus ei nõustu sellega, et saateplaanides sisalduv lause, et kaebaja tuleb enne ja pärast saatmist põhjalikult läbi otsida, tähendab seda, et saateplaaniga otsustati kaebaja läbiotsimine lahtiriietumisega. Seda näitab juba asjaolu, et kaebaja otsiti iga väljaviimise puhul lahtiriietumisega läbi ühel korral, mitte nii väljudes kui ka sisenedes. Isegi kui saateplaanides tõepoolest mõeldi lahtiriietumisega läbiotsimist, ei aita see asja lahendamisele kuidagi kaasa. Saateplaanid ei sisalda mingeid põhjendusi läbiotsimise viisi kohta. Vastustaja esitas põhjendused kohtumenetluses. Need kattuvad põhjendustega, mille vastustaja esitas seoses läbiotsimistega pärast kokkusaamisi.
11. Kohtu hinnangul on õigusvastane, et kaebaja läbiotsimised pärast väljaviimist tervishoiuteenuse osutaja juurde toimusid lahtiriietumisega. Erinevused võrreldes läbiotsimistega pärast pikaajalisi kokkusaamisi on väga suured. Vaidlust ei ole selles, et kõigil väljaviimistel oli kaebaja mitme vanglaametniku pideva jälgimise all. Saateplaanides on eriliselt rõhutatud vajadust kaebajat vahetult, pidevalt ja põhjalikult jälgida. Vastustaja avaldas kohtueelses menetluses tehtud otsuses ja vastuses kaebusele (dtl 29, 52-53), et saateplaanide esimeste osade kohaselt tuli saatjatel tagada pidev visuaalne kontroll kaebaja üle ning hoida kaebajaga füüsilist kontakti. Kui toimingud eeldasid privaatsust (kohtu arusaamisel mõeldi olukorda, kus kaebajaga füüsilist kontakti hoida ei saa), siis pidi hoidma kaebajaga pidevat silmsidet. Saatmisel tuli kasutada ohjeldusmeetmetena käeraudu koos ohjeldusvööga. Käeraudade eemaldamine koos ohjeldusvööga saateülesande täitmise ajal oli keelatud, v.a tualeti kasutamisel, kui tualeti kasutamine oleks käeraudades ja ohjeldusvööga olnud välistatud, või meditsiiniliste protseduuride ajaks meditsiinitöötaja nõudmisel. Samuti avaldas vastustaja, et saateplaanide teiste osade alusel kandis kaebaja käeraudu ja ohjeldusvööd pidevalt, välja arvatud kahel väga lühikesel ajavahemikul meditsiiniliste 6 protseduuride ajal (neli minutit 13.12.2022 ja kuus minutit 09.11.2023). Ka nendel ajavahemikel oli kaebaja pideva järelevalve all. Vastustaja põhjendas vanglaametnike viibimist arsti vastuvõtu juures sellega, et vastustaja peab tagama, et kinnipeetava valdusesse ei satuks meditsiinitöötajate töövahendid, nt ravimid ning lõike- ja torkevahendid ning et arst ei annaks kinnipeetavale üle keelatud esemeid. Määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 6 lg 6 p 2 ja 3 kohaselt tuleb saateplaani teises osas märkida saadetava õigusrikkumised saatmise ajal, saateülesande täitmise ajal toimunud erakorralised sündmused ning vastavalt tarvitusele võetud abinõud. Vastustaja esitatud saateplaanidest ei nähtu mingeid intsidente, näiteks et kaebaja oleks kõrvale kaldunud ette nähtud teekonnast, käsitsenud või oma valdusse võtnud mingeid esemeid, kokku puutunud kõrvalise isikuga vms.
12. Kohtule ei ole äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud väljaviimiste ajal keelatud esemete hankimiseks ning nende peitmiseks oma kehale. Tõenäosus, et kaebajal oli võimalus hankida endale keelatud ese, on väga väike. Veel väiksem on tõenäosus, et kaebaja sai peita sellise eseme oma kehale nii, et saatemeeskonna liikmed ei märganud midagi. Piisav ei ole teoreetiline võimalus, et saatemeeskonna liikmete tähelepanu võib hajuda, olla kõrvale juhitud vms. Samal ajal oleks pidanud hajuma kõigi saatemeeskonna liikmete tähelepanu. Kui toimunud oleks juhtum, mis saatemeeskonna liikmete tähelepanu kõrvale juhtis, siis oleks see pidanud olema fikseeritud saateplaani teises osas. Midagi sellist fikseeritud ei ole. Otsuse punktis 12 toodu ei oma väljaviimiste puhul tähendust. Tegemist ei ole asjaoludega, mis suurendaksid riski, et kaebaja võtab raviasutuses viibides mingil viisil enda valdusse keelatud esemeid. Kohus selgitas eespool, et juhtumite põhjal ei saa väita, et kaebaja on üritanud vanglasse toimetada keelatud asju.
13. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile asjas 3-19-1838 p
14. Selles lahendis toodud seisukohad ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Lahend käsitles küsimust, kas kinnipeetava väljaviimisel matusele kehtestas vangla õiguspäraselt nõude, et kinnipeetaval keelati sugulaste ja pereliikmetega rääkimine ja nende puudutamine ning ei võimaldatud tal olla pere keskel enne matusetalitust. Kohane ei ole põhjendada käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist
15. aastal toimunud juhtumiga, mil kinnipeetav tõi töökohast eluosakonda käärid ja ründas nendega teist kinnipeetavat (Riigikohtu lahend 3-3-1-64-14). Selles asjas sai kinnipeetav keelatud eseme eluosakonda tuua, kuna teda üldse läbi ei otsitud. Eluosakonda toodi ese, mida oleks saanud avastada ilma lahtiriietumiseta - kääre on suure tõenäosusega võimalik leida nii läbikompamisel kui ka metalliotsijaga.
16. Vahekokkuvõttena leiab kohus, et lahtiriietumisega läbiotsimised pärast väljaviimist raviasutusse olid õigusvastased, kuna need ei olnud eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja vastustaja ei teostanud kohaselt kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse kohase teostamisena ei saa käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et vangla julgeoleku tagamise ainsaks võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimine vanglasse sisenemisel.

§ 4

lõikes 2 kaalutlusõiguse teostamisele kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud, kuna vastustaja on arvesse võtnud ainult osad asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud asjaolud) ning on ette ära otsustanud, et ei omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h konkreetse juhtumiga seotud asjaoludele. Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et olenemata konkreetsest isikust või olukorrast ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat kaalu. 7 Õigusvastane lahtiriietumisega läbiotsimine kujutab endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tegemist on olukorraga, mille puhul mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada. Põhjusliku seose olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja ei väida süü puudumist. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti ei oleks olnud eduväljavaateid sellel, kui kaebaja oleks vastuväite, vaide vms esitamisega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega läbiotsimist raviasutusest tagasi tulles.

1. Mittevaralise kahju all mõistetakse inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
2. Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb kindlaks pärast väljaviimisi toimunud läbiotsimiste õigusvastasuse. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid rahalise hüvitise määramist. Õigusvastaseks osutusid kokku neli läbiotsimist, neist kaks toimusid
3. aastal ja kaks toimusid
4. aastal. Juhtumite arv ei ole suur. Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks avaldanud pahameelt seoses läbiotsimistega, küsinud selgitusi sellise praktika kohta, taotlenud lahtiriietumisega läbiotsimiste ärajätmist vms. Kohus leidis eespool, et suure tõenäosusega ei oleks see vastustaja seisukohta muutnud. See tähendab, et vastavat kahju hüvitamise eeldust ei ole rikutud, kuid mitte seda, et vaikimisi tuleb pidada usutavaks kaebaja tugevaid hingelisi üleelamisi. RVastS § 9 lg 1 tähenduses on tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega. Inimese kehalise enesemääramise ja kehalise puutumatuse riiveid peetakse õiguskirjanduses ja kohtupraktikas hõlmatuks eraelu puutumatuse kaitsega. Eraldi võetuna väärikuse alandamist kohtu hinnangul toimunud ei ole. Läbiotsimised korraldati viisil, mis riivas kaebaja väärikust võimalikult vähe. Kaebaja ei väida, et läbiotsimised oleksid toimunud kaebaja õigusi täiendavalt piiravatel asjaoludel või läbiotsimise korda rikkudes või muul põhjusel nii, et vastustaja toimingutel oli kaebaja väärikuse alandamise kvaliteet. Eeltoodut arvestades on küll usutav, et lahtiriietumisega läbiotsimised võisid olla kaebaja jaoks häirivad (kahju tekkimist ei saa eitada), kuid need üleelamised ei ületanud künnist, mille puhul põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale. Vastustaja süüd ei saa pidada suureks. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale läbiotsimise viisi otsustamisel ette heita tahtlust ehk õigusvastase tagajärje soovimist. Kõne alla tuleks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine või raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (võlaõigusseaduse § 104 lg 2-5). Küsimus vastustaja süü vormist tuleb lahendada lähtudes sellest, kuidas mõisteti käibes vajalikku hoolt toimingu tegemise ajal. Vaidluse all olevate läbiotsimiste ajal oli kohtupraktika seoses kinnipeetava läbiotsimisega pärast väljaviimist raviasutusse, kohtusse jms keskkonda alles kujunemas ning 8 valdavaks oli seisukoht, et vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinnipeetava eraelu puutumatuse riive.
5. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et õigusvastased olid 04.11.2022, 13.12.2022, 08.11.2023 ja 09.11.2023 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimised. Menetluskulud. Selgitused
6. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja tugines kokku 7 juhtumile ja kohus pidas neist õigusvastaseks 4 ning ei pidanud põhjendatuks kaebajale rahalise hüvitise määramist. Kohtu hinnangul saab kaebust pidada rahuldatuks ligikaudu 30 % ulatuses. Kohus lähtub sellest, et 4 juhtumit 7-st on ca 60 % ning rahalist hüvitist välja ei mõistetud. See tähendab, et menetluskuludest 70 % tuleb jätta kaebaja kanda ja 30 % vastustaja kanda.
7. Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv 120 eurot ja esindaja kulu 350 eurot. Kaebajale osutati õigusabi 3,5 tunni ulatuses. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud. Vastustaja leidis, et esindaja ei ole kaebajale teenust osutanud, kuna kaebaja ja esindaja tõenäoliselt ei ole suhelnud. Samuti puuduvad andmed arve tasumise kohta.
8. Kaebaja esindaja liitus menetlusega 12.12.2024 (dtl 110) ning palus teha endale nähtavaks kohtuasja dokumendid. Kaebaja on andnud esindajale volituse (dtl 111). Esindaja esitas 14.02.2025 kaebaja nimel seisukoha (dtl 152-153). Kohtu hinnangul näitab see, et esindaja osales menetluses ja tegi kaebaja nimel toiminguid olenemata sellest, kas esindaja suhtles kaebajaga otse. Toimiku maht on ligikaudu 150 lehekülge (sellest 12 lehekülge on kaebaja ja tema esindaja eest varjatud). Ajakulu 3,5 tundi toimikuga tutvumiseks, oma seisukoha kujundamiseks ja avalduse esitamiseks ei saa pidada ülepaisutatuks. Õigusabi kohta on koostatud arve (dtl 155), selle tasumise tõendamine ei ole menetluskulude väljamõistmiseks nõutav.
9. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 470 eurot. Sellest 30 % ehk 141 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
10. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9