Obsah (14)

§ 6§ 158§ 162§ 29§ 168§ 86§ 85§ 171§ 170§ 150§ 35§ 65§ 651§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Marget Henriksen Dagmar Danoa Piir 16.12.2025, Tallinn 2-21-2599 Menetlusosalised ja ne

§ 6

lg 1 järgi ehk viie päeva möödumisel teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu 26.04.
2. a määrusega kuulutati välja A. R. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
3. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamiseks tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda kulude katteks deposiiti summas 2500 eurot.
4. Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 16.05.
5. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 Pankrotimenetluse lõpetamine
6. Pankrotiseaduse (

) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (

§ 158lg 1).

Pärast

§ 158

lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158lg 3).

Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (

§ 158lg 4 esimene lause).

Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 158lg 6).

5. Pankrotihaldur esitas kohtule teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda. Pankrotihaldur avaldas, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Seega esineb raugemise olukord. Samuti ei ole teada tagasivõitmise võimalusi. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 158

lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. 6. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 158lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29lg 4).

7. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (

§ 168). Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

8. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena saab välja tuua võlgniku hooletu finantskäitumine ning ebaseaduslik ja kuritegelik tegevus. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja trahvide hüvitamise kohustus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

9.

§ 158

lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne

§ 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus on kutsunud võlgniku 19.06.2023 ja 21.09.2023 kohtusse vande andmiseks, kuid võlgnik ei ilmunud kohale. Võlgnik kohtunõuetele ei vasta. Kohustustest vabastamise menetlus 3

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Kuna käesolevas asjas on menetlus algatatud enne FIMS-i jõustumist, so enne
4. juulit 2022, tuleb kohaldada kuni
5. juunini 2022 kehtinud

redaktsiooni. 11. Pankrotihaldur märgib, et võlgnik on jätnud täitmata

§ 85

(teabe andmise kohustus) ja § 87 (pankrotimenetlusest osavõtu kohustus) tulenevad kohustused. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata ning pankrotimenetlus lõpetada. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul ei ole võlgnik omaltpoolt teinud mitte midagi, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. 12.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu, tuleb kohtul otsustada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg-s 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlgnik ei ole

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaegu järgides esitanud kohtule avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seetõttu puudub alus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mistõttu jätab kohus vastava menetluse algatamata. Menetluskulud 13. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (

§ 150

lg 4) v.a 1500 eurot, mida on võimalik tasuda kohtu deposiitkontole kantud deposiidist. Pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

Pankrotimenetluse kuluks on muu hulgas halduri tasu (

§ 150lg 1 p 3).

14. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 65lg 1).

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (

§ 65lg 2 teise lause).

15. Kohus määrab haldurile tasu üldjuhul

§ 651

lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele (

§ 65lg 5).

16.

§ 661

kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava 4 aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. 17.

§ 65

lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

1. Haldur teavitas 17.05.
2. a. toimingutasu taotlusest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul
3. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on
4. a. kehtiv summas 886 eurot, seega kokku 2 658 eurot (3x886), millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur märgib mh, et käesolev pankrotimenetlus on olnud ajakulukam. Võlgniku sissetulekute kindlakstegemiseks on pankrotihaldur pidanud tegema päringuid korduvalt Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete kohaselt on võlgnikule väljamakseid deklareeritud viimati juuli
5. a. (L OÜ, registrikood XXX). Pankrotihaldur on teinud päringu ka L OÜ-le, kuid vastust saanud ei ole. Käesolev pankrotimenetluses on kestnud 4 aastat, millise aja jooksul on pankrotihaldur kogunud ja kontrollinud võlausaldajate nõudeid, esitanud esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja, proovinud kontakti korduvalt saada võlgnikuga, teinud taotluse järelvalve istungi läbiviimiseks ning täinud muid

tulenevaid kohustusi sh proovinud kontakti saada isikuga, kellele on väidetavalt võõrandatud liiklusregistris võlgniku nimel olev sõiduk.

1. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri tasuks 3 242,76 eurot (käibemaksuga).
2. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (

§ 65lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 5