1 Võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest (
¹ lg 2): 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Vastavalt
¹ lg-le 2¹ võib maksekäsu peale võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele § 489¹ lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 07.12.2025 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3700 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 08.12.2025 võlgnikule makseettepaneku summas 3840,96 eurot järgmiselt: põhinõue 3000 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 200 eurot, õigusabikulud 500 eurot, riigilõiv avalduselt 120,13 eurot, menetluskulu 20 eurot, kohtu poolt välja arvestatud viivis kuni makseettepaneku tegemiseni 0,83 eurot. Võlgnik esitas 22.12.2025 nõudele vastuväite. Võlgniku vastuväitest nähtus, et ta tunnistab avaldaja nõudeid summas 2900,96 eurot. Võlgnik vaidles vastu reisija C.L. lennuhüvitise nõudele (400 eurot hüvitis + 40 eurot sissenõudekulu + seotud kõrvalnõuded) ning avaldaja õigusabikulule 500 eurot. 02.01.2026 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 486 lg 1 p 1 järgi, makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 1¹ kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet summas 2900,96 eurot. 08.01.2026 menetlusdokumendis selgitas võlgnik, et esitas esialgu vastuväite reisija C.L. osas ning õigusabikulude (500 eurot) eurot osas. 08.01.2026 kinnitas võlgnik, et loobub reisija C.L. osas esitatud vastuväitest. Võlgnik tunnistas avaldaja nõuet summas 3340,96 eurot, mis hõlmab endas avaldaja põhinõuet 3000 eurot (hüvitis 5 reisija eest), sissenõudmiskulu 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 0,83 eurot, riigilõivu 120,13 eurot ning menetluskulu 20 eurot. Kuivõrd võlgnik on oma vastuväites nõuet tunnustanud osaliselt, siis tuleb vastavalt
Õigusabikulude osas jääb võlgnik esitatud vastuväite juurde. Eeltoodust tulenevalt teeb Harju Maakohus maksekäsu 3340,96 euro sissenõudmiseks. 2 Kuna avaldaja nõue ei ole täielikult maksekäsuga hõlmatud, jätkuks õigusabikulude väljamõistmise nõude osas menetlus. 08.01.2026 menetlusdokumendis avaldas avaldaja, et ta ei soovi õigusabikulude osas eraldi hagiavaldust esitada ja taotleb, et kohus teeks võlgniku tunnustatud nõuete osas maksekäsu. Avaldaja on seega esitanud taotluse menetluse tervikuna lõpetamiseks ega soovi tunnustamata nõude osas hagimenetluse algatamist. Avaldaja taotlus on
lg 1 p 1 järgi selgesõnaline soov võlgniku vastuväite esitamise korral hagimenetlust mitte algatada ning menetlus lõpetada. Kohtu selgitused Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule (
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 6 kohaselt, avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (
Täitemenetluse läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka täitemenetluse kulud. Kui võlgnik ei täida maksekäsku vabatahtlikult, siis võib avaldaja esitada kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Avaldus tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.