Obsah (9)

§ 50§ 34§ 80§ 8913§ 89§ 8910§ 49§ 46§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025. a Tallinnas Väärteoasja number 4-25-1116 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõ

§ 50

lg 3 p 1 ja

§ 34lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Kar

S § 262 lg 1,

§ 80

10 ja

§ 8913järgi. Väärteootsusega mõisteti A Aile Kar

S § 262 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot ning

§ 8910 alusel rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o summas 560 eurot.

1. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada PPA 28.02.
2. a otsus ning lõpetada asjas menetlus. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja tühistada 28.02.
3. a otsus ning teha uus otsus, millega vähendada kaebajale mõistetud karistus oluliselt. Kaebuse esitaja leiab, et avaliku korra rikkumise koosseis puudub, kuivõrd väärteo toimepanemise kohta (korterelamu) ei saa lugeda avalikuks kohaks. Samuti leitakse, et avaliku korra rikkumise menetlusaluse isiku poolt võib välistada ka teo asetleidmine kohas, kus see on tavapäraselt oodatav. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et teo karistatavuse välistab ka KorS § 56 lg 3 p 3, mille kohaselt müra ja valgusefektide tegemise keeldu ei rakendata ööl vastu
4. jaanuarit. Kaebajale etteheidetavad teod pandi otsuse kohaselt toime aastavahetusel ehk ööl vastu
5. jaanuarit. Kaebaja hinnangul tuleb

§ 8910kontekstis joobeseisundit hinnata analoogia korras läbi LS § 69 lg 2 ning viidatakse, et Kor

S § 38 lg 2 kohaselt on isikul indikaatorvahendiga kontrollimisel õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ning nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga vereproovi uuringuga. Antud asjaolu kaebajale ei selgitatud. Seetõttu leitakse kaebuses, et kohtuvälisel menetlejal puuduvad mistahes definitiivsed tõendid sellest, et kaebaja oleks relva/laskemoona kandnud joobeseisundis. Seega ei ole relva ja laskemoona joobeseisundis kandmise koosseis täidetud. Täiendavalt leiab kaebaja, et käesoleval juhul ei esinenud väärteomenetluse jätkamiseks avalikku huvi, samuti polnud kaebaja süü suur. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui kohus peaks leidma, et kaebajale etteheidetavad koosseisud on täidetud, siis tuleks vähemalt

§ 8910

alusel mõistetud karistust vähendada maksimaalselt koosseisus toodud sanktsiooni keskmise määrani. 2

1. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ning ei tunnistanud enda süüd väärtegude toimepanemises. Kaebuse esitaja ütlusi anda ei soovinud.
2. Kaebuse esitaja kaitsja märkis, et väärteo toimepanemise kellaaega (kl 20:15) väärteoprotokollis on tehniline viga, sest alates kl 22 hakkab öörahu kulgema. See võis olla aeg, mil naaber esitas süüteoteate või kaebuse, kuid sellega tõendada rikkumist ei ole põhjendatud. Väärteoprotokollis märgitud ajavahemik ei vasta sellele, mis tuleneb tõenditest. Kaitsja märkis, et muusika mängis, aga isiku karistamiseks on tõendamata, mis kell mängis, mis kell lõppes, kui tugev, kelle muusika oli. Kaitsja jäi kaebuses avaliku koha kohta märgitud argumentide juurde. Kaitsja ei nõustu

§ 50lg 3 p 1 rikkumisega.

Ei ole tuvastatud, et isik kandis relva alkoholijoobes. Relva isiku käes ei olnud, see leiti teisest kohast. Ei ole selge, kas isik üldse katsus seda, padrunit sees ei olnud. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on seoses joobeseisundi tuvastamisega menetlusseadust rikkunud. Seega ei saa isikut selle rikkumise eest karistada. Kaitsja jäi kaebuse juurde, palus tühistada trahv ja välja mõista riigilt menetluskuld, mida isik pidi kandma nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü talle inkrimineeritavates süütegudes on tõendatud. Ei ole vaidlust, et koridoris oli öörahu ajal kuulda muusikat. Seda kinnitavad tunnistaja M. Bi ütlused, mille kohaselt jõudes kohale kl 22:30, X korruse korteri X juures oli kuulda muusikat. Esindaja viitas, et Riigikohtu praktika kohaselt ei pea eraldi mõõtma muusika tugevust, piisab isiku n-ö objektiivsest tajust. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema muusika segab naabreid, kuid siiski jätkas teo toimepanemist. Mis puudutab kaitsja viidatud tehnilist viga kellaajas, siis märkis esindaja, et rikkumise kellaaeg jäigi selle vahemiku sisse. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et tegemist ei olnud olulise normide rikkumisega, vaid tehnilise veaga. Seoses relvaseaduse rikkumisega märkis esindaja, et politseiametnikust tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta ukse taga relva laadimise liigutust. Vormikaamera videolt on näha, et kui nad sisenesid korterisse, relv oli isiku paremas käes. Kõike ei saagi fikseerida videosalvestistega, piisab tunnistajate ütlustest. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kuigi isiku alkoholijoobe tuvastamiseks ekspertiisi ei teostatud, on teo objektiivne koosseis siiski täidetud. Muudes alkoholijoobe juhtumites, nt relvaseaduse puhul, eraldi alkoholijoobe mõõtmine ei ole vajalik. Menetlusalusele isikule koostati indikaatorvahendi koostamise protokoll, kus on kirjeldatud joobele viitavad tunnused. Tuginedes sotsiaalministri määrusele, kus on kirjas, kuidas tuleb tuvastada joovet, jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et isiku joove on tõendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtule jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud.
3. Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et 30.12.
4. a kella 20.15 kuni 31.12.
5. a kella 00.27-ni viibis Harjumaal XXX korteris A A, korterist kostus teatud hetkel muusikat ja sealt leiti erinevad tulirelvad ja laskemoona. Vaidluse esemeks on siinkohal ennekõike küsimused sellest, kas väärteoetteheidete ajaline määratlus on korrektne, millal toimus etteheidetav muusika kuulamine (sh kas ka ajal kehtis öörahu või selle erand), kas see oli teistele häiriv, 3 kas A. A kandis tulirelva, olles alkoholijoobes, kas joobeseisund on nõuetekohaselt tuvastatud. KarS § 262 lg 1 järgi kvalifiseeritav väärtegu
6. A Aile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt seda, et ta 30.12.
7. a kl 20:15 kuni 31.12.
8. a kl 00:27 ajal tekitas kestvalt ja korduvalt valju muusika kuulamisega, millega häiris oluliselt naabrite aadressilt xxx öörahu, s.o KorS § 56 lg 2 nõuete rikkumist. Kohtu hinnangul on see rikkumine kinnitust leidnud.
9. Väärteo toimepanemist A. Ai poolt tõendavad väärteoasjas kogutud usaldusväärsed ja omavahel riimuvad tõendid, milleks on eelkõige omavahel kooskõlas olevad tunnistajate kohtus antud ütlused ja vormikaamerate videosalvestised. Kohtus üle kuulatud tunnistaja M. Ei ütluste kohaselt on tegemist xxx elava naabriga ning ta kuulis, kuidas 30.12.
10. a tuli korterist nr xxx väga valju muusikat, seda oli kosta tugevalt koridori ja kõrval olevatesse korteritesse. Tunnistaja helistas sama päeva õhtupoole politseisse ning sealt paluti helistada uuesti, kui tegevus jätkub pärast 22.
11. See jätkus peale öörahu, tunnistaja helistas uuesti politseisse kas kl 22.10 või 23.10, siis tuli kohale politseiekipaaž. Patrulli saabudes muusika mängis sama kõvasti. A rääkis inglise keelt kõneleva naabriga, kes oli ülimalt häiritud. Politseinikud koputasid korteri nr x uksele, ust ei avatud, koputamine ja kõnelemine kestis u 3-4 tundi. Tunnistaja sõnul on selline rikkumine korterist nr x olnud korduv, kuid varasemalt ei ole ta häirekeskusesse helistanud. Tunnistaja korteril on korteriga nr x ühised seinad, nende uste vahe on umbes 10 meetrit. Korterist nr x kostnud muusika oli tunnistaja ja tema pere jaoks väga häiriv, kapis klaasid värisesid ja lapsed ei julgenud enda tuppa magama minna. Politseinikud käisid korduvalt korteris. Tunnistaja kirjeldab, et A muusikakuulamise harjumus on selline, et muusika on põhjas, seejärel on 10-15 sekundit paus, põhjas, paus (tl 22pö-24).
12. Sündmuste käiku on kohtus kirjeldanud politseiametnikust tunnistaja M. B. Ta on selgitanud, et 30.12.
13. a reageeris ta öörahu kutsele aadressil xxx, mis tuli kl 20.30, kuid kuna politsei ressursid olid hõivatud, reageerisid nad sündmusele hiljem. Paarilisega jõudsid nad sündmuskohale u kl 22.30 ning liftiga üles sõites oli koheselt kuulda muusikat. Tunnistaja läks rääkima teatajaga, teataja viitas rikkuja korterile nr x. Veenduti selles, et muusikat oli kuulda nii koridoris kui ka teataja korteris. Korterist väljudes märkas tunnistaja Ad, kes koridoris rääkis inglise keelt kõneleva naabriga. Paarilisega läksid nad A juurde ja seletasid talle, et ta rikub öörahu ning ta peab muusika vaiksemaks panema. A oli verbaalselt agressiivne. A läks oma korterisse ja korraks pani muusika vaiksemaks. Tunnistaja läks lifti poole ning siis pani A uuesti muusika valjemaks kui eelmine kord. Tunnistaja läks politseisõidukisse ning tuvastas, et A on relvaomanik. Seejärel läksid nad uuesti A ukse taha, kuid A ust ei avanud. Muusika endiselt mängis. Sündmuskohale saabusid ka teised patrullid, poole tunni jooksul saabusid kiirreageerijad. Selle aja jooksul A ust ei avanud, telefonile ei vastanud (tl 18pö-19).
14. Tunnistajate poolt antud ütlusi rikkumise asjaolude kohta kinnitavad politseiametnike vormikaamerate salvestised. Esmalt nähtub salvestiselt nimetusega „xx [30.12.2024 22_37_01]“, kuidas patrull jõuab sündmuskohale, vestleb teatajaga ning seejärel suundub rikkuja korteri poole. Koridoris on näha, kuidas A. A räägib aasiapärase välimusega naabriga ning ignoreerib politsei pöördumisi. Naaber sulgeb ukse ning politsei hakkab Aga vestlema. 4 Politseiametnik M. B tuvastab, et tegemist on korteris nr x elava meesterahvaga ning selgitab talle öörahu korda ning ka seda, et ta rikub öörahu muusika kuulamisega (salvestisel nt alates kl 22:42:30 ja kl 22:46:30 ja tl 26pö-27). Salvestisel on valju muusikat kuulda al kl 22:58:
15. Salvestiselt nimetusega „x 30.12.2024 23.22.44“ on koridoris valju muusikat kuulda alates salvestise algusest kuni kl 23:24:
16. Muusika hakkab uuesti mängima kl 23:24:56, u kl 23:30:47 pannakse muusika vaiksemaks. Mõlemalt salvestiselt on kuulda, et muusika mängimises on pausid, nagu kirjeldas tunnistaja M. E.
17. Salvestiselt on näha, et kohal on kolm politseiametnikku, kes u 10 minuti vältel, sh ka vaiksemalt mängiva muusika ajal koputavad rikkuja uksele, kuid ust ei avata. Salvestiselt kostuv muusika on vali ning tugeva bassi tõttu on kuulda ka värinat. Salvestiselt nimetusega „x 30.12.2024 23.22.53“ nähtub, et samal ajal käib teine politseiametnik ringi teataja korteris, veendudes selle valjususes ning nt kl 23:25:35 on kuulda muusikat ka teataja korteris sees.
18. Isiku kinnipidamise protokoll, valdusesse sisenemise protokoll ning isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitavad teo toimepanemise aega ja kohta ning asjaolu, et just A. A oli isikuks, kes muusika kuulamisega müra tekitas (tl 10-10pö, 14). Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et A. A oli tol õhtul ka alkoholi tarvitanud (tl 9-9pö), nagu seda tunnistajad selgitasid. Tunnistajate ütlused haakuvad videosalvestistega ning muude dokumentaalsete tõenditega ning vastuolusid kogutud tõendites ei esine. A. A ise ei ole süüd tunnistanud, kuid ütlusi ei soovinud anda. Asjas uuritud tõenditega on tõendatud valju muusika kuulamine ja seeläbi öörahu rikkumine A. Ai poolt öörahu ajal (st peale kl 22.00) 30.12.
19. a kuni 31.12.
20. a. Väärteoprotokollis on rikkumise ajaks märgitud 30.12.2024 kl 20:15 – 31.12.
21. a kl 00:27, mis on ebatäpne. Öörahu rikkumine saab toimuda alates kl 22:00 (vt ka otsuse p 13). Märgitud rikkumise algus kl 20:15 on ilmselt tunnistaja poolt esimest korda häirekeskusesse helistamise kellaaeg. Kohus loeb selle rikkumise alguse kellaajaks 22.10, mil oli sel päeval alanud öörahu ja tunnistaja M. E oli sõnul uuesti teavitanud häirekeskust, nagu talle varem soovitati öörahu saabudes ka teha.
22. Kaebuses leiti, et avaliku korra rikkumise koosseis puudub, kuivõrd väärteo toimepanemise kohta ei saa lugeda avalikuks kohaks ning et avaliku korra rikkumise võib välistada ka teo aset leidmine kohas, kus see on tavapäraselt oodatav. Kohus tõdeb, et üldiselt peab avaliku korra rikkumiseks tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas. KorS § 54 tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Väärteoprotokolli kohaselt leidis rikkumine aset A. Ai elukohas aadressil xxx, s.o korteris, mis poleks kitsalt KorS § 54 tähenduses avalik koht. Samas n-ö mitteavalikus kohas avaliku korra rikkumise võimalusele viitab KorS § 56 lg 2, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 262 hõlmab nii KorS § 56 lg-s 1 kui lg-s 2 kirjeldatud nõudeid ja kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (RKKKo nr 4-16-6493, p 8-8.2).
23. Seega tuleb KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumiseks lisaks kestvale müra tekitamise faktile tuvastada ka asjaolu, et selle tekitamisega häiriti oluliselt teist isikut. Lisaks on KorS § 56 lg 2 eesmärk kaitsta just öörahu, st tuleb tuvastada, et müra tekitati keelatud ajal. Tunnistajate ütlused ning videosalvestised kinnitavad, et A. A tekitas valju muusika kuulamisega müra al kl 22:10 kuni 23:
24. KorS § 56 lg 2 näeb ette, et öörahuks on ajavahemik kella 22.00st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kaebuses on märgitud, et teo karistatavuse välistab KorS § 56 lg 3 p 3, mille kohaselt müra 5 ja valgusefektide tegemise keeldu ei rakendata ööl vastu
25. jaanuarit ning kaebajale etteheidetavad teod pandi otsuse kohaselt toime aastavahetusel ehk ööl vastu
26. jaanuarit. Kohus viitab, et kõnealusele väärteole ei kohaldu nimetatud sätestatud erand, kuna tegemist ei olnud ööga vastu
27. jaanuari. Rikkumine pandi toime ööl vastu
28. detsembrit. Üldteada asjaolu on ka see, et tööpäeva hilisõhtul/öösel, mil kortermaja on vaikne, kostub ühes korteris tekitatav lärm intensiivselt ka kõrval asuvatesse korteritesse. Enim kostub müra koridori ja naaberkorteritesse, millel on rikkuja korteriga ühised seinad. Tunnistaja M. Ei ütlused kinnitavad, et menetlusaluse isiku korterist kostuv muusika häiris ka teisi naabreid (tema sõnul kokku 7 inimest), häiritud olid ka tema koduloom ja lapsed (tl 23). Tunnistaja M. Bi ütluste kohaselt kuulis ta sündmuskohale saabudes koheselt muusikat. Videosalvestistelt on kuulda vali muusika al kl 22:58 kuni 23:
29. Videosalvestise nimega „x [30.12.2024 23_22_53]“ alguses on konkreetselt nimeliselt tuvastatav korteri nr x elanik, kes samuti on muusikast häiritud. Samas videos käib M. Ei korteris M. B, kes veendub, et korteris on muusikat kuulda, korteris olev naisterahvas selgitab, millised on ühised seinad rikkuja korteriga. Seejuures on M. B ka õigesti tõdenud, et rikkumisega on tegemist üksnes siis, kui müra on kuulda teataja korteris ning tõdeb, et „seal väga hästi kuulda“ (salvestisel 23:26:22 ja 23:26:52). Seda, et tegemist polnud esimesel korral politsei kaudu reageerimisega ühe pere poolt, kinnitavad M. Ei ütlused ja kaudselt ka see, et M. E (jt mitmed teised majaelanikud) on viidanud juba korduvatele rikkumistele ja pidasid vajalikuks seetõttu reageerida süüteoteatega (tl 31). Samuti on viidatud videosalvestisel näha naaberkorteri nr x elanikku, kes vestleb A. Aiga („x [30.12.2024 22_37_01]“) ja keda M. Ei sõnul samuti häiriti (tl 23pö). Eelnev kinnitab ühtlasi, et M. Ei ütlused on järjepidevad ja häiriti rohkemat kui ühe korteri elanikke.
30. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused ja videosalvestised, et A. Ai tekitatud müra oli kestev (üle tunni), see oli mitmete naabrite jaoks häiriv ning kuulda vähemalt ühe naabri korterisse. Samuti ilmestab kõrvaliste isikute häirimise intensiivsust asjaolu, et enda häiritust A. Ai poolsest valju muusika kuulamisest kinnitasid mitu erinevat naabrit. Videosalvestistel kuulda olevatest bassihelidest tingitud vibratsiooni tõttu pidi see müra olema iseäranis häiriv. Seega on väärteoasja tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et A. A 30.12.2024 al 22.30 tekitas kestvalt teist isikut (konkreetseid naabreid) oluliselt häirivat müra ja rikkus sellega KorS § 56 lg 2 nõudeid.
31. Asjas eespool uuritud tõenditest nähtub, et A. Ai kasutuses olnud korterist kostus vali muusika, mida saab tekitada vaid teadliku ja tahtliku tegevusega. A. A oli juba politsei esmase käigu järel (kella 22.40 paiku – salvestis „x [30.12.2024 22_37_01]“) teadlik, et ta rikub öörahu, talle selgitati seda mitmel korral, kuid siiski ta jätkas muusika kuulamist. Ta polnud politseiametnikuga suheldes koostööaldis (suhtles alguses inglise keeles, nõudis selgitusi selle kohta, mida ta on rikkunud jmt) ega kiirustanud oma tegevust lõpetama või aktsepteerima etteheiteid. Politseiametniku M. Bi lahkudes jätkas koheselt valju muusika kuulamist. Hiljem ei avanud ta politseinikele pikema aja vältel ust, ei olnud ühelgi viisil valmis nendega suhtlema. Kohtu hinnangul annab A. Ai selline käitumine aluse järeldada, et A. A pani avaliku korra rikkumise toime kavatsetult.
32. A Ai teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 8910ja 8913 järgi kvalifitseeritavad väärteod 6 18.

Kohtu hinnangul on täielikult kinnitust leidnud see, et A. A kandis relva joobeseisundis. Põhilised kaitseväited selles osas puudutavad seda, kas A. A relva üldse kandis ning kas ta oli alkoholijoobes ning kas see on nõuetekohaselt tuvastatud.

1. Kaebuses on leitud, et kinnitust pole leidnud see, et A. A üldse relva kandis. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Arvukate tõendite pinnalt puudub igasugune alus kahelda relva kandmist puudutavates asjaoludes. Tunnistaja M. B on andnud ütlusi selle kohta, et ta kuulis, kuidas esmalt teine patrullpolitseinik R ütles, et korterist oli kuulda relva laadimise häält. Nende ütlustega on kooskõlas ka videosalvestiselt „U14788 [30.12.2024 23_22_53]“ nähtuv, kus R L nimesildiga politseinik teatab, et ta pole kindel, aga talle tundus, et ta kuulis just kui relva laadimise häält ning kinnitab seda teistkordselt (salvestisel kell 23:35:23 alates). Sama info edastab nimetatud politseinik juhtimiskeskusse (salvestisel 23:36:44). Sellega on kokkulangev salvestiselt nimega „x [30.12.2024 23_22_44]“ nähtuv, millelt on kuulda, kuidas keegi politseiametnikest raporteerib, et „/…/ muusika pandi vaiksemaks, aga on ka see, et ma võib-olla kuulsin, et mingisugune relva laadimise hääl võis seal korteris ka toimuda“ (salvestisel kell 23:36:52 alates). Seejärel ütleb M. B teistele politseinikele „siin olete suur sihtmärk, ärge olge siin“ (23:27:14) ning liigutakse trepikojas varju. Nimetatu ilmestab seda, et üks politseiametnik võis kuulda relva laadimise heli, väljendas seda ka oma kolleegidele ning edasi tegutseti vastavalt ohutasemele.
2. Kohtus märkis M. B, et relva laadimisele sarnanevat heli kuulis ta teisel korral ka ise. Ta selgitas, et korduv ümberlaadimine on püstolite puhul võimalik, esimene padrun lendab pesast välja, näiteks põrandale (tl 20pö). Siinsel juhul leitigi üks ära võetud püstolile HecklerKoch USP sobiv padrun korteri põrandalt (lk 38-39). M. B selgitas, et ta oli ajateenistuses sõjaväepolitseis, kus teenistusrelvaks oli samuti Heckler-Koch USP (tl 22). Neil põhjustel on usutav, et M. B on selle püstolimudeliga varem pikemaajaliselt kokku puutunud ja suudab vastavat laadimis- või vinnastamisheli eristada. Videosalvestise kohaselt on selle püstoli laadimisheli ka küllalt vali metalne heli („U14788 [31.12.2024 00_58_27]“ alates kl 00.58.49), mistõttu saigi tunnistaja seda ukse taga kuulda.
3. Politseiametniku M. Bi vormikaamera salvestisel on näha tema tegevus vahetult pärast seda, kui kiirreageerijad on A. Ai kinni pidanud ning kontrollinud korteri ohutust. Nii nähtub salvestiselt nimega „x [31.12.2024 00_23_48]“ mh see, et M. B küsib „oli meil relv?“ ja saab kiirreageerijatelt vastuseks „Jah. Relv on seal kapi peal“, (dialoog salvestisel kl 00:29:23 alates). Hiljem toimub dialoog kiirreageerijate vahel, „kas tal oli see käes..“; „jah“; „… kui ta tuli ukse peale?“; „jah, paremas käes“ (00:30:14 kuni 00:30:17). Seejärel küsib M. B relva ohutuks tegemise kohta ja saab vastuseks kahelt kiirreageerijalt, et „ei, me ei ole näppinud seda. Nii nagu ta meile vastu tuli“ ja „kukk on taga, aga ei tea, kas on laetud“ 00:30:48 kuni 00:30:53).
4. Seda, et relva ka tegelikkuses A. Ai poolt laeti/vinnastati, kinnitavad videosalvestised. Nende pinnalt saab järeldada, et relv oli vinnastatud asendis, padrunipesas padrunit ei olnud (salvestis „x [31.12.2024 00_58_27]“ alates kl 00.58.56). Seejuures on kiirreageerijad eelnevalt kinnitanud, et nemad relva ei puutunud, nad ei tea, kas see on laetud, aga kukk on taga. Seda, et A. A just enne kinnipidamist ukse juures relva kandis, kinnitab kaudselt ka vahetult pärast sündmust toimuv dialoog M. Bi, teiste patrullpolitseinike ja kiirreageerijate vahel, kus küsitakse: „Kas oli käes, kui tuli ukse peale?“, vastuseks kõlab eri kiirreageerijatelt mh see, et: „Jah, paremas käes.“ ning „Sellega tuli vastu siis teile, tead?“ („x [31.12.2024 00_23_48]“ alates kl 00.30.14). Relva vahetule kandmisele viitab ka see, et korteri teisel korrusel asuvas magamistoas on näha püstolile sobivat avatud asendis relvakohvrit ja avatud karpi püstolile Heckler-Koch (HK) sobiva 9x19 mm laskemoonaga (lk 56-58). Arvestades, relva salv oli padrunitega täidetud, osutab seegi asjaolu kinnipidamisele 7 vahetult eelnenud relvakandmisele xxx korteris. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kui A. A läheb kl 22.44 paiku korterist oma M. Bile oma dokumenti tooma, ei ole esikukapil relva veel näha („x [30.12.2024 22_37_01] kl 22.44.44). Korteris ei viibinud tunnistajate ütluste ja videosalvestuste põhjal teisi isikuid ning puudub alus arvata, et keegi oleks saanud käidelda A. Aile kuuluvat relva, seda enam, et selle salv oli eelnevalt laetud. Seega on asjas üheselt tuvastatav, et just A. A kandis xxx korteris püstolit Heckler-Koch USP numbriga xxx.
5. Kohus märgib, et

§ 50

lg 3 p 1 rikkumise toimepanemise seisukohast pole tähtsust sellel, kas relv oli laetud või mitte või kus seda relva kantakse (avalikus või mitteavalikus kohas). Oluline on see, et relva oleks kantud alkoholijoobes. Eespool vaadeldud tõendikogumis saab järeldada, et A. A kandis relva vahetult enne seda, kui ta kinni peeti ja temal alkoholijoove tuvastati. Asjaolu, et A. A oli relva kandmise ajal (hiljemalt 31.12.

1. a kell 00.27) alkoholijoobes, kinnitab kaudselt esmalt see, et 30.12.
2. a õhtul oli ta alkoholi tarvitanud. Juba 30.12.
3. a kl 22.39 paiku esinevad tal salvestise („x [30.12.2024 22_37_01]“) põhjal joobele viitavad tunnused (keha kõikumine, aeglustunud kõne). Tunnistaja M. E märkis, et A. A oli joobes (tl 24-24pö). M. B tõdes, et juba esmasel suhtlusel oli tunda alkoholilõhna. Ta nägi droonikaamera pilti edastavalt ekraanilt seda, et A. A liikus korteris ringi ja jõi pudelitest, mis meenutasid alkoholipudeleid (tl 19). Viimast asjaolu kinnitab see, et köögi tööpinnal on äratuntav peaaegu tühi Hennessy konjakipudel (salvestisel „x [31.12.2024 00_47_10] „ 00:48:18).
4. Kaebuses on leitud, et alkoholijoobe tuvastamine

§ 8910rikkumise kontekstis peaks toimuma sarnaselt LS § 69 lg-le 2, määratledes joobeseisundi n-ö numbriliselt ning Kor

S § 38 lg 2 alusel tuleb anda võimalus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Seejuures leotakse kaebuses, et indikaatorvahendi näit võib oluliselt erineda nende meetoditega tuvastatust. Kohus ei nõustu sellega, et

§ 8910

rikkumise tuvastamiseks, tuleb määratleda joobe täpne määr sarnaselt LS § 69 lg-le 2, s.o tehes seda üksnes tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Pärast kinnipidamist on A. A nõustunud 31.12.

1. a kell 00.41 puhuma indikaatorvahendisse, millega saadi positiivne tulemus alkoholile, selle tulemuse aluseks olev näit oli 1,48 mg/l. Indikaatorvahend oli kontrollitud (lk 9). Seda ta ei ole vaidlustanud ega pole nõudnud joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga, kuid ta on keeldunud vastavat protokolli allkirjastamast. Viimast asjaolu on kinnitanud protokollil tunnistaja (lk 9). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on kirjeldatud A. Ai seisundit, märkides et tal esines muuhulgas: silmade punetus, pupillid olid suured, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli aeglane, koordinatsioon oli kergete häiretega, käitumine rahutu; isik ei saa aru, mida talle korduvalt selgitatakse. Kõik need tunnused viitavad joobeseisundile.
2. Seadusandja ei ole relvaseaduses ette näinud LS § 69 lg-ga 2 sarnast regulatsiooni ja vastava analoogia kohaldamine ei oleks asjakohane. Seega tuleb lähtuda KorS § 38 regulatsioonist. Asjaolu, et

rikkumiseks piisab alkoholijoobe tuvastamiseks ilma kõrgemat täpsust nõudva tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga, on seletatav sellega, et relva käsitsemine on väga kõrge ohupotentsiaaliga tegevus. Analoogia liiklusseaduse nõuete rikkumisega pole kohane ka põhjusel, et mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna võib toime panna väärteo või väärteo ja nende eristamine eeldab tõsikindlalt alkoholisisalduse tuvastamist isiku organismis. Seejuures näeb KorS § 38 lg 3 sõnaselgelt ette, et indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki, raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Muudel juhtudel võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. KorS § 38 lg 31 kohaselt tuleb isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldada juhul, kui see on vajalik joobeseisundi tuvastamiseks. Seega pole KorS 8 38 lg 3 põhjal välistatud, et

§ 50

lg 3 p 1 rikkumine tuvastatakse ka muul viisil kui tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. Siinsel juhul A. A nõustus vabatahtlikult indikaatorvahendisse puhuma, kontrolliti alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus ja joobeseisundi tuvastamiseks koostati vastav protokoll. Seega tuleb kokkuvõttes järeldada, et A. Ail eelpool kirjeldatud viisil joobeseisundi tuvastamine

§ 50lg 3 p 1 rikkumise tuvastamiseks oli lubatav.

26.

§ 49

kohaselt mõistetakse relvakandmise all relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.

§ 46

lg 3 järgi peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja statsionaarselt kinnitatud kapp.

§ 46

lg 1 järgi peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. xxx korteris vastavat kappi polnud ning laskemoon ja püstol HK ei asunud sellises hoiukohas (videosalvestised „/…/ 00_23_48]“ ja „/…/ 00_58_27]“ ja vaatlusprotokoll lk 17-18, 32-33, 35-36, 39-41, 50, 5659). Lisaks tuleb tähele panna, et A. Aile on relvaluba väljastatud aadressile xxx, kust võeti hiljem hoiule tema teine relv Mauser (lk 84, 11-12). Kõige nimetatu põhjal tuleb järeldada, et A. A kandis relva väljaspool hoiukohta. Tuleb rõhutada, et antud nõuet rikutaks ka juhul, kui xxx korter oleks määratud relva hoiukohaks ja seal olnuks relvakapp. Ka sama korteri piires relvakapist alkoholijoobes relva väljavõtmine on karistatav, mis on tulirelva ohupotentsiaali arvestades ka ainumõeldav. Siinsel juhul asus vastav relvakapp aga A. Ai teisel aadressil, kus ta tarvitas alkoholi ja käsitses relva, sh laadis selle salve, vinnastas selle ja kandis seda. 27. A Aile on väljastatud relvaluba ja selle saamine eeldab üldteadaolevalt väga põhjalikku relvaseaduse ja relvakandmise reeglite tundmist. Samuti on teadvalt tarvitanud kanget alkoholi, laadinud tulirelva ja seda kandnud. Seega oli relva kandmine alkoholijoobes tema eesmärk ja tuleb asuda seisukohale, et

§ 8910 järgi kvalifitseeritava teo pani A.

A toime kavatsetult.

1. A Ai teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Veel heidetakse A. A ette

§ 34

lg 2 rikkumist ehk seda, et ta käitles ühte padrunit kaliibriga 7,62x25, mille soetamiseks ja valdamiseks tal vastav luba puudus. Nimetatud ühe padruni leidmine korterist on fikseeritud vaatlusprotokollis ja fotodel (lk 1718, 40-41) ning ühe sellise kaliibriga padruni üleandmine PPA lattu on fikseeritud relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktis (lk 13). Relvaloa andmetest nähtub, et A. Aile on relvaluba väljastatud kahele relvale, Mauser M-03 kaliibriga 308 Win ja Heckler-Koch USP kaliibriga 9x19. Köögi tööpinnalt leiti kaks erinevat tüüpi padrunit, sh üks neist on Norma. 308 (s.o 308-kaliibrile vastav ja sobib seega relvale Mauser). Lihtsa internetiotsinguga („Norma 308“) leiab hulganisti fotosid Norma .308 padrunitest (sh rohelise tipuga), mis sarnanevad fotol nr 25 olevatelt padrunitest vasakpoolsele. Seega tuleb tõdeda, et vaatlusprotokolli fotode nr 24 ja 25 kirjeldus on mõneti ebatäpne, padrunite kirjeldus on vahetuses. Kõrvutades asjas kajastatud püstolile HK USP sobivaid padruneid 9x19 (lk 39, 57), köögi tööpinnalt leitud padrunitega, on vaidlusalune üksik padrun (lk 41 fotol parempoolne) oma mõõdult ja kujult sarnane püstolipadrunile. Selle hoiule andmisel on fikseeritud, et see on mõõdus 7,62x25 mm ning seega ei sobi see A. Aile väljastatud relvaloal olevale püstolile HK USP, mis kasutab 9x19 mm padruneid. Selliselt ongi A. A käidelnud padrunit, mille käitlemise õigus tal

§ 34

lg 2 alusel puudub ning sellega on täidetud

8913 väärteokoosseis.

1. Anton A on püstoli HK tarbeks omandanud suures koguses pakendis olevaid 9x19 mm padruneid (lk 56-59). Üksik 7,62x25 mm padrun on visuaalselt sarnane 9x19 mm padrunitele ja sellel puudusid markeeringud peale numbri 56 (mis ei viita kaliibrile). Samas ei pärine see 9 padrun ilmselgelt ühestki padrunikarbist, mida A. A on talle kuuluvale 9x19 mm laskemoona kasutavale püstolile hankinud. Seega on see saadud muul viisil, kuid A. A ei ole soovinud padruni päritolu osas selgitusi anda. Relvaomanikuna pidanuks ta padrunit hankides aga veenduma, et see sobib tema kasutuses olevale relvale. Lähtudes nendel asjaoludel isikule soodsamast tõlgendusest, on kohus seisukohal, et A. A käitles üksikut padrunit 7,62x25 mm ebaseaduslikult vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidi võimalikuks pidama, et sellise padruni käitlemiseks tal õigus puudub ja seda ka möönma.
2. A Ai teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
3. Kaebuses taotleti muuhulgas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1, otstarbekuse kaalutlusel. See on aga võimalik juhul, kui isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohus ei leia, et menetlusaluse isiku süü oleks siinsel juhul sedavõrd väike, et menetluse peaks lõpetama otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist oli sündmusega, kus A. A häiris paljude isikute rahu ja tegi seda ka pärast politseiametnike sekkumist. Seejuures käitus end ja teisi potentsiaalselt ohustavalt, võttes alkoholijoobes relva, laadides selle ja läks sellega korteriukse juurde, mille ka avas. Kohus on seisukohal, et selliste rikkumise puhul ei saa rääkida ka avaliku menetlushuvi puudumisest. Eriti olukorras, kus sama isik nimelt jätkab senist rikkumist ja paneb toime uue rikkumise, on ennastõigustav ja ükskõikne õiguskorra suhtes (olles seda naabritele ja politseiametnikele ka verbaalselt väljendanud) ning sisuliselt tekitas tervel korrusel mitmete naabrite juures ärevust, kuna politsei viitas, et isikul võib olla relv ja käskis neil toas püsida. Ka käesolevas menetluses ei ole A. A ilmselgelt mõistnud oma teo tagamaid. Ta pole soovinud ühtegi selgitust anda, kuid ei ole ka oma tegevust kuidagi hukka mõistnud. Ta on märkinud vaid, et muusika oli mõistlikes piirides ja kahtleb selles, et politsei väide joobe kohta on tõsi (tl 28). Kohus leiab, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra kaitsmise huve, on menetlusaluse isiku karistamine vajalik. Seega ei ole käesoleval juhul menetluse lõpetamine üheski väärteoetteheites otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud.
4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena A Ai karistusregistri väljatrükki (tl 85), mille kohaselt on A Ail üks kehtiv väärteokaristus. Kriminaalkaristused puuduvad.
6. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Relva või laskemoona kandmise eest joobeseisundis näeb

§ 8910karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb

§ 8913karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

36. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistusena määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ehk summas 200 eurot, s.o sanktsiooni keskmääras. Kuna

§ 89

10 ja

§ 108913 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määrati Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 8910

järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistusena rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses. Kohus viitab, et kuivõrd

§ 89

13 näeb ette raskema karistus kui

§ 8910

eest, siis tulnuks isikule määrata karistus

§ 8913eest.

Seega on tegelikkuses määratud rahatrahv (140 trahviühikut) sanktsiooni keskmäärast veidi madalam karistus. 37.

§ 8913järgi kvalifitseeritava väärteos saab süüd pidada väikeseks.

Kohtu hinnangul on A. Ai teosüü

§ 8910puhul aga keskmisest märksa kõrgem, sest A.

A laadis ukse taga relva ja läks relva kandes ust avama, teades samas, et seal viibivad politseinikud. Selliselt põhjustas ta esmalt arvestatava politseioperatsiooni ja tõsise ohupotentsiaaliga olukorra. Eraldivõetuna olekski

§ 8910alusel määratav karistus teosüüst lähtuvalt keskmisest kõrgem.

Arvestada saab, et A. Ail analoogsed rikkumised puuduvad ja seega saanuks isiku mõjutamiseks reageerida ka keskmääras karistusega. Seega, kuigi väärteootsuses on määratud karistus ekslikult

§ 8910

, mitte § 8913 alusel, saab kokkuvõttes määratud karistust pidada kohaseks ning kohus ei saakski isiku olukorda raskendada. 38. Kohus toob välja, et väärteo otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid siiski on määranud sanktsiooni KarS 262 lg-st 1 sätestatud rikkumise eest karistuse sanktsiooni keskmääras ning

rikkumiste eest sanktsiooni keskmäärast madalama karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et praegusel juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka karistust raskendavad asjaolud. Kaebaja on väljendanud seisukohta, et ta ei ole väärtegusid toime pannud ning otsinud toimepandud rikkumisele õigustusi. Ta ei oma käitumisele mitte mingisugust negatiivset hinnangut andnud. Seega ei ole A. Ai käitumises tuvastatav puhtsüdamliku kahetsuse esinemine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

1. Nimetatud A. Ai iseloomustavaid andmeid arvestades, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süü suurust ning A. Ail varasemate rikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide määr on põhjendatud. Asitõendid ja menetluskulud
2. Asitõenditeks on kohtuvälise menetleja poolt äravõetud tulirelvad Mauser M-03 nr XXX (koos salve ja kotiga) ja Heckler-Koch USP nr xxx ning laskemoon (üks padrun kaliibriga 7,62x25; üks padrun kaliibriga .308; 961 padrunit kaliibriga 9x19). Kohtuvälise menetleja otsuses on nimetatud asitõendite kohta märgitud, et need on antud hoiule PPA korrakaitsebüroo lubadegruppi ja nende tagastamine otsustatakse vastavalt relvaseaduse sätetele pärast otsuse jõustumist. Seda arvestades puudub siinses menetluses vajadus nimetatud asitõendite osas seisukoha kujundamiseks.
3. Kaitsja poolt on esitatud taotlus A Ai valitud kaitsjatele makstud tasude hüvitamiseks summas 3196 eurot. See taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11 Kristjan Paluteder kohtunik 12