lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav V.H ID XXX; elukoht: xxx ( kannab karistust Tartu Vanglas ); valdab eesti ja vene keelt, emakeel – mustlaskeel, Läti Vabariigi kodanik; käesolevas kriminaalasjas oli vahistatuna kinni peetud 08.10.201912.11.2019; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.09.2018 otsusega
lg 1 ja § 199 lg 2 p 4,8 – 25 lg 2 järgi kokku 8-kuulise ja
lg 2 alusel liitkaristusega 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 358 tundi, millest on sooritamata 136 tundi (ehk ära kandmata on vangistus 4 kuud ja 16 päeva) – nimetatud karistuse osa pöörati Tartu Maakohtu 13.11.2019 määrusega täitmisele, arvestades karistuse kandmise aja algust alates 13.11.2019. Vandeadvokaat Otto Preem määratud korras Kaitsja RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.H
lg 1 alusel arvata mõistetud karistusaja hulka V.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.oktoobrist 2019 kuni 12.novembrini 2019 k.a., so 1 kuu ja 6 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 10 kuud ja 24 päeva.
Prokurör leiab, et kohtueelses menetluses ja kohtuliku uurimise käigus ja kriminaaltoimiku materjalidele tuginedes on V.H süü tõendamist leidnud. Prokurör palub V.H süüdi mõista
Süüdistatav V.H tunnistas ennast süüdi süüdistuses
Kaitsja leiab, et V.H on süü
V.H on toime pannud vägivallateo kannatanu suhtes, kuid seda vägivallategu tuleks antud juhul käsitleda
lg 2 p 3 järgi, kuna V.H-l on kehtiv karistus
Selleks, et kvalifitseerida mingit süütegu
Esimene tingimus - toime on pandud vägivallategu; teiseks - vägivallategu peab olema toime pandud avalikus kohas ja kolmandaks - see vägivallategu peab häirima kolmandate, asjasse mittepuutuvate, isikute õigusrahu. Antud juhul esineb küll vägivallategu, kuid kaks ülejäänut tingimust täidetud ei ole. Kannatanu M. M. tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohtu seisukoht V.H-le
lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas.
lg 1 p 1 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuriteo objektiivse koosseisu moodustab § 262 nimetatud teo – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise – toimepanemine, mis on seotud
V.H-le on esitatud süüdistus
lg 1 p 1 järgi – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine (
), kui see on toime pandud vägivallaga (
Süüdistuse sisu arvesse võttes tuleb kohtul hinnata, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab
§-s 262 ja §-s 121 sätestatud süüteokoosseisudele. Kuna süüdistuse kohaselt on V.H rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivalla kasutamisega, peab kohus vajalikuks esmalt analüüsida, kas tema käitumises on täidetud
V.H võttis kohtuistungil süü omaks vägavalla kasutamises /kohtutoimik, lk 27 pöördel/, kohtueelses menetluses ta seda teinud pole / kriminaaltoimik tl 32 /. Vaidlust vägivalla tarvitamises seega pole. Vaidluse puudumine on järeldatav ka kohtule esitatud kriminaaltoimikusse kogutud tõenditest. Nii on kannatanu M. M. avaldanud, et tema hallata on xxx asuv ärimaja. Seetõttu sai ta 08.10.2019 kell 13: 58 ajal sõnumi, et hoones on tuletõrjehäire. Kohale jõudes läks ta häirepuldi juurde, kui ka sinna tulnud xxx, tunnistaja M. M. ütles, et mustlane tegi siseruumides suitsu. Kannatanu ütles sellele mustlasele, et siseruumides on suitsetamine keelanud. Mustlane raevus ja kutsus õuealale kaklema. Kannatanu tahtis puldist häiret kinni panna, kui mustlane lõi ühel korral rusikaga näo piirkonda, prillid kukkusid maha ja kannatanu tundis valu. Selle peale tunnistaja M. kutsus politsei, mida ära ootamata mustlasrahvusest mees lahkus / kr.toimik lk 11/. Kannatanu tundis talle politseis piltidelt näidatud meeste hulgast ära teda löönud mehe, kelleks osutus V.H , mustlasrahvuse, silmavaate, näokuju ja otsevaate järgi / tl. 1721/. Kannatanu ütlustega on kooskõlas CD-plaadil olev salvestis tunnistaja M.M. kõnest häirekeskusega ning tunnistaja M. M. poolt antud ütlused. Nii on tunnistaja M. kinnitanud, et 08.10.2019 kella 13:30 viibis xxx, asuvas xxx V.H , kes räuskas, kuna teda ei võetud ebakaine oleku tõttu töötuna arvele. Süüdistatav loopis veetopse laiale ja kasutas ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis süüdistataval hoonest väljumisel esimesel korrusel konflikt kannatanu M. . Konflikt tekkis seetõttu, et kannatanu küsis süüdistatava käest, et miks ta suitsetab siseruumides. Selle peale süüdistatav ärritus ning lõi M.M. ühel korral rusikaga näo piirkonda ning M.M. prillid kukkusid peast. Tunnistaja tundis end sel hetkel häirituna ning turvatunne riivatuna, mistõttu helistas kohe politseile. Tunnistaja kirjeldas kõnes, milline süüdlane välja näeb /kr.toimik lk 23 /. Tunnistaja M.M. kõnest häirekeskusele 08.10.2019 algusega kell 13:58:36 selgub, et xxx esimesel korrusel mustlane närvitseb, on purjus ja peksis ühte meest näkku. Kiirabi mees ei vaja, teda löödi näkku, prillid kukkusid eest ära. Lööjal on mustad riided, must jope, karvase kraega / kr toimik lk 3-4 /. Tunnistaja poolt kirjeldatu langeb kokku politsei vormikaamera lindistuselt nähtuga. Selle kohaselt tegeleb politsei napid 10 minutit peale toimunut kinnipeetud V.H-ga , kelle riietus vastab kirjeldusele – mustad riided, must jope, millel on karvane krae / kr. toimik lk 6/. Kohtule esitatud Valga Haigla 08.10.2019 patsiendikaardilt nr V-20191008-27186 nähtub, et M.M. on tuvastatud kella 15:24 paiku silmalau ja silmaümbruse kontusioon /kr toimik lk 16/. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega leidnud üheselt tuvastamist, et V.H kasutas kannatanu M. M. suhtes 08.10.2019 kell 13:58 paiku füüsilist vägivalda xxx asuvas ärimajas lüües teda käega näkku. Selle tulemusel tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja nahaaluse hematoomi vasakul pool näos. Selline käitumine on kvalifitseeritav
Käesolevas kriminaalasjas seisneb vaidlus selles, kas kehaline väärkohtlemine toimus avalikus kohas ja kas tunnistaja M. M. saab pidada kolmandaks isikuks, kelle õigusrahu rikuti. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise avalikus kohas. Nimelt on xxx asuva hoone puhul tegemist xxx, milline pakub peatänava ääres kaasaegset töökeskkonda mitmetele ettevõtetele ja asutustele, näiteks nagu xxx, xxx jne. Seega on tegemist kohaga, kuhu on igal inimesel vaba sissepääs. Kaitsja hinnangul pole süüdistusest ega materjalidest aru saada, kus kohas täpsemalt sündmus toimus. Kohus sellega ei nõustu. Eespool toodud kannatanu ütlustest nähtuvalt tuli talle teade tuletõrje alarmi kohta ja maja haldjana läks ta hoones asuva valvepuldi juurde selgust saama. Veelgi olulisemad on aga tunnistaja M.M. ütlused. Neist nähtub täpselt teo toimepanemise koht: süüdistataval tekkis hoonest väljumisel esimesel korrusel konflikt kannatanu M. . Konflikt tekkis seetõttu, et kannatanu küsis süüdistatava käest, et miks ta suitsetab siseruumides. Selle peale süüdistatav ärritus ning lõi M.M. ühel korral rusikaga näo piirkonda ning M.M. prillid kukkusid peast / kriminaaltoimik lk 23/. Kohtu hinnangul hoone avalikud sisse/väljapääsud on kindlasti KorS § 54 järgi määratletav avaliku kohana - määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa. Seega pole kahtlust, et tegemist on
Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Käesoleval juhul on eelpool leidnud tuvastamist, et V.H tegevus avalikus kohas xxx oli vägivaldne: süüdistatav lõi teist isikut (kannatanut) ning selline käitumine on kvalifitseeritav
Sellisel tegevusel oli pealtnägijaks tunnistaja M. M.. Kaitsja hinnangul ei saanud tunnistaja M. olla isik, kelle rahu rikuti, kuna tema juba oli konflikti osaline. Paraku ei nähtu kohtule kriminaaltoimikust ühtki väidet, mis kaitsja poolt avaldatut kinnitaks. Asja materjalide kohaselt on M.M. xxx. Tunnistaja M.M. on kinnitanud, et xxx ametnike poolt ei võetud süüdistatavat ilmse joobe tõttu arvele, mis aga süüdistatavat ärritas. Ütlustest ei nähtu, et oleks tekkinud vastastikune konflikt, milles mõlemad osapooled osalesid. Ärritus üksnes V.H. Majast väljumisel tekkis süüdistataval konflikt kannatanuga, mitte tunnistajaga. Seega polnud ka nimetatud olukorras tunnistaja konflikti osapool, vaid pealtnägija. Seega on leidnud tuvastamist, et V.H rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid (Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1), vägivalla kasutamisega (
Toime pandud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine väljenduski eelpool analüüsitud vägivallateos ning täidetud on
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses nii vägivalla kui ka avaliku koha osas teo toimepanemisel otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu poolt ülal käsitletud tõenditest nähtub üheselt, et V.H olles ärimajast lahkudes juba ärritunud olekus, lõi teda noomima hakanud kõrvalist meest ootamatult näkku. V.H soovi konflikt algusest saati füüsiliselt lahendada ilmestab ka tema nõudmine, et kannatanu tuleks majast välja õuealale kaklema / kr.toimik lk 11/ Seega V.H aktsepteeris, et ärimaja fuajees või avalikul parkimisplatsil vägivalla kasutamisega rikub ta olulisel määral teiste isikute õigusrahu ja seal kolmandate isikute juuresolekul kannatanu löömisega täidab ta
lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, samas tema liikumapanevaks jõuks ning eesmärgiks oli vaid M. M. kallal vägivalla kasutamine olenemata asukohast. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale V.H-le süüks arvatud teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna ei esinenud hädakaitset, hädaseisundit ega kohustuste kollisiooni. Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Toimepandud tegu on süüdistatava V.H suhtes õigesti kvalifitseeritud ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Karistuse mõistmine Karistusseadustiku ( edaspidi
) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on isikule võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Süüdistatava V.H käitumises ei esine
lg-s 1 nimetatud karistust kergendavaid ega
Kohtu hinnangul ei saa käsitleda ühelauselist vabandust kannatanu ees viimases sõnas vastutust kergendava asjaoluna. Süüdistatav pole kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud ega väljendanud mingilgi viisil, et ta kahetseks siiralt toimepandut. Ka kinnipidamisel, mida kinnitab ka kohtus vaadeldud politsei rinnakaamera salvestis, käitus süüdistatav agressiivselt. Toime pandud tegu on teise astme kuritegu. Süüdistatav alkoholijoobes ja Tramadoli tarvitanuna / kriminaaltoimik, lk 8-9/ lõi avalikus kohas talle täiesti võõrast inimest näkku, olles teda veel enne kaklema ka kutsunud. Kuigi käesoleval juhul raskemaid tagajärgi kannatanule ei saabunud, ei saa mööda vaadata sellest, et löögi jõulisemal sooritamisel oleks süüdistatav võinud kannatanule tekitada tõsisemaid vigastusi. Näiteks oleks võinud kannatanul löögi hetkel peas olnud prillide klaas tungida tema silma jne. Kannatanu ei olnud agressiivne, vaid toimetas rahulikult alarmpuldi juures löömise momendil. Kannatanu ei kujutanud süüdistatavale mingit reaalset ohtu. Ei saa jätta tähele panemata ka seda, et süüdistatav riivas oma tegutsemisega xxx asuvas ärimajas kaaskodanike õigusrahu ja turvatunnet. Nii ei helistanud häirekeskusesse mitte üksnes tunnistaja M., vaid ka veel üks isik (T. A.), kes samuti helistas häirekeskusesse ja palus abi / tl 5-6/. Juhtunu toimumine tööpäeval, tööajal ja ärimajas tähendab, et vägivallateo intensiivsuseaste oli nii tõsine, et pani seal viibinud inimesed reageerima. Seega polnud tegemist pelgalt inimeste väheolulisel määral häirimisega. V.H on isik, kellel on ka varasemalt olnud kokkupuuteid õiguskaitseorganite ja kohtutega. Karistusregistri teatis kui ka Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.09.2018 kohtuotsus tõendavad, et lisaks viimases süüdimõistvas otsuses märgitud
§-le 120 lg 1 ehk ähvardamisele on V.H-l sellele eelnevalt kehtiv karistus ka kehalise väärkohtlemise eest Tartu Maakohtu 13.02.2018 kohtuotsuse
Käesolev kuritegu on jällegi toime pandud katseajal, s.o. ÜKT tegemise ajal. Järelikult kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub üheselt süüdlase poolt järjekindel õigusrikkumiste toimepanemine. Ta ei soovi oma vigadest õppida ega teha järeldusi varasematest karistustest. Kohtu hinnangul on isikus tugevalt juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mida varasemate eri liiki karistusega muuta ei ole õnnestunud. Tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud ajas järjest raskemaks. See fakt näitab tema ükskõikset suhtumist teistesse inimestesse, aga ka õiguskorda üldisemalt. Lisaks eripreventsioonile peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib avalikus kohas ja asjasse puutumatute isikute suhtes vägivaldset käitumist otsustavalt. Arvestades
lg 1 sätestatut ja eelkirjeldatud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb
lg 1 p 1 järgi karistada sanktsiooni keskmisest veidi madalamas määras ehk 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra ning arvata sellest lisaks veelgi maha eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2019-12.11.2019. Sellele tuleb aga omakorda liita Tartu Maakohtu 14.09.2018 kohtuotsusega 1-18-7327 mõistetud ja ärakandmata karistus – neli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.