Obsah (5)

§ 263§ 68§ 76§ 120§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-9262 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhm

§ 263lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 10 kuu ja 24 päevani.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu

1. septembri 2018 otsusega mõistetud kandmata 1 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistuse võrra. B.C-le mõisteti seega kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
2. Tartu Vangla esitas
3. juunil 2020 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava B.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
4. Tartu Maakohtu
5. septembri 2020 määrusega jäeti B.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
6. B.C-l on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ta on vangistuses viibinud korduvalt, mistõttu vangistus iseenesest ei ole mõjus tema õiguskuulekuse tagamisel. B.C-l puuduvad lähedased, kes suunaksid teda seaduskuulekale teele ja tema suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne. Vabanemise korral puudub tal kindel töökoht. Tema suhtumine töötamisse on problemaatiline, kuna B.C on toime pannud majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegusid. Seega on oht, et ta hakkab taaskord sissetulekuid hankima kuritegelikul teel. B.C puhul on probleemiks ka alkohol ja narkootikumid. Maakohtu hinnangul on positiivne, et B.C sõltuvust tunnistab, kuid samas on ta ka varasemalt korduvalt lubanud sõltuvusravile pöörduda, kuid asunud selle asemel taaskord alkoholi tarvitama ja vanglasse tagasi sattunud. Siinkohal on oluline seegi, et tema viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus täielikult ja tema kandmata karistus tuli pöörata täitmisele.
7. B.C-l on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Tõsi, need on määratud küll vangistuse alguses, kuid ilmestavad siiski süüdlase tahet täita kehtestatud reegleid. Seda enam, et tegemist ei ole kinnipeetava esmase vangistusega, kus ei pruugi koheselt selgeks saada kõik vangistusasutuste reeglid. Ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Just seeläbi saab hinnata tema õiguskuulekusele orienteeritust.
8. B.C-d ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tema retsidiivsusrisk on kõrge. Maakohus ei ole kindel, et B.C elektroonilisele järelevalvele allutamine koos elektroonilise järelevalvega ning erinevate lisakohustuste määramine aitaks maandada temast lähtuvaid riske. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu B.C kaitsja vandeadvokaat O. Preem, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
10. Maakohtu määruse põhistused on teatud ulatuses küsitavad. Maakohus märkis, et B.C omab viit kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja hinnangul ei saa distsiplinaarkaristusi arvesse võtta, kuna tegemist on kohtuotsusele eelnenud perioodiga. Nimelt kannab B.C käesoleva otsuse aluselt karistust alates
11. veebruarist
12. Distsiplinaarkaristused on aga perioodist
13. november 2019 kuni
14. detsember
15. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et käesoleva vangistuse ajal ei ole ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud.
16. B.C ei ole kinnipidamiskohas küll taasühiskonnastavates tegevustes osalenud, kuid see ei sõltu B.C-st , kuna tema vangistus on alla ühe aasta pikkune. Tööhõives osalemist ei ole talle võimaldatud ja see on kaitsja hinnangul ka välistatud, sest B.C põeb kroonilist 2 haigust ning on vangistuse jooksul saanud sellekohast ravi. Seega ei saa B.C vangistuses viibitud aega negatiivses võtmes iseloomustada.
17. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Samuti vajab B.C perekond tema abi, kuna tema tütardel on terviseprobleemid. Kuigi B.C-l ei ole vabanemise korral kindlat töökohta, on see mõistetav, arvestades tema haridustaset, kroonilist haigust ja kutseoskuste puudumist. Tal on vabanemise korral võimalik end Töötukassas arvele võtta ja seeläbi endale töökoht leida.
18. B.C-d unnistab enda alkoholiprobleemi ja soovib sellega vabaduses tegeleda. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et B.C-l on narkootikumidega seotud probleemid. Fakt, et 38 aastasel mehel on kahel korral tuvastatud narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine, ei anna see alust rääkida sõltuvusprobleemist ja ravivajadusest. B.C-le saab ennetähtaegse vabastamise korral määrata ravile allumise kohustuse.
19. Kuna vangla B.C-le resotsialiseeruvaid tegevusi ei paku, oleks kriminaalhooldus sobivaks vahendiks, suunamaks teda õiguskuulekusele. Elektrooniline järelevalve tagaks kontrolli tema tegevuste üle. Käesolevalt seisneb B.C karistus üksnes tema poolt vangistuses viibimises. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta B.C-d vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist. 14.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt kaebuses toodule B.C-d tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.

1. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
3. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
4. Karistusregistri andmetel omab B.C kolme kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, varguste ja avaliku korra raske rikkumise eest. Märkimisväärne on seegi, et teda karistati Tartu Maakohtu
5. septembri 2018 otsusega (mille eest ta ka käesolevat liitkaristust kannab)

§ 120

ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 – § 25 lg 2 järgi kohtuotsuste kogumis 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 358 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu

1. novembri 2019 määrusega pöörati aga B.C-le mõistetud kandmata karistus täitmisele, kuna B.C rikkus üldkasuliku töö tegemise korda ja tingimusi, registreerimiskohustust ning temale määratud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Kokku rikkus B.C aastase kriminaalhooldaja järelevalve all olemise ajal kohustusi suisa 3 kaheksal korral. Seega on B.C-l tõsiseid probleeme temale määratud kohustuste täitmisega. Toodu põhjal ei ole kriminaalkolleegium aga sugugi veendunud, et B.C allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve täidaks oma eesmärki, s.o tagaks tema edasise õiguskuulekuse ja hoiaks ära tema poolt kuritegude toime panemise.
2. Seda kahtlust kinnitab omakorda tõsiasi, et B.C-d on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud lausa viiel korral, mistõttu on käesolevalt täitmata ka ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nõustuda ei saa kaebuses tooduga nagu ei oleks määratud distsiplinaarkaristusi käesolevalt võimalik arvesse võtta, kuna need määrati talle „kohtuotsusele eelnenud perioodil“. B.C karistusaja alguseks on
3. veebruar 2020, sest B.C kannab Tartu Maakohtu
4. veebruari 2020 otsusega

§ 65

lg 2 alusel liitkaristust kohtuotsuste kogumis.

§ 65

lg 2 näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Sellisel juhul tuleb ärakantava liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev (vt ka RKKKo nr 3-1-1-105-15, p 10). Samas viibib ta vangistuses juba

1. oktoobrist 2019, kuna tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Nagu öeldud, B.C kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis, mistõttu võib ennetähtaegse vabastamise menetluse raames arvesse võtta vangistuses viibitud aega tervikuna, mille raames on teda distsiplinaarkorras karistatud viiel korral. Ja nagu öeldud, räägib see B.C ennetähtaegse vabastamise vastu, kuna B.C motiveerituses täita temale määratud (kriminaalhooldus) nõudeid on põhjust kahelda.
2. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et narkootikumidega seotud riski B.C puhul ilmselt ei ole. Esiteks ei ole seda oma iseloomustuses välja toonud vangla, ja teiseks, B.C-d ei ole karistatud ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegudes, millest saaks tuletada seose narkootikumide ja kuritegude toime panemise vahel. Küll aga ei ole võimalik mööda vaadata B.C alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on igal juhul tema uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. Asja materjalidest nähtub, et isik pani viimased vägivallaga seotud kuriteod toime alkoholijoobes olles. Samuti rikkus B.C viimasel kriminaalhooldusperioodil korduvalt ka alkoholikeeldu ning talle pandi kohustuseks osaleda sõltuvusteemalises programmis ja läbida sellekohane ravi. Määratud lisakohustused aga ei täitnud oma eesmärki, kuna B.C tarvitas alkoholi ikkagi edasi. Seega ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, ja seda ka hoolimata tema enda lubadusest alkoholist loobuda, et B.C ka tegelikkuses seda teeb, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
3. Arvestades eeltoodut, oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et B.C-d äidab temale määratud kohustusi ja hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et B.C ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks tema õiguskuulekuse.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
5. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6. B.C kaitsja vandeadvokaat O. Preem taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 76,80 eurot (sealhulgas käibemaks 12,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses 4 põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 76,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel B.C kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika, Tiit Lõhmus 5